1-14-1602/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(4)

Kriminaalasi nr 1-14-1602

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2014. a, kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-14-1602 (13260103552) Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Kriminaalasi

I.V

krimina

alasi KarS § järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Margit Luga Süüdistatav I.V

elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, 6 klassi haridust, emakeel: eesti keel, ei t

ööta,

kriminaalkorras karistatud ühel korral: Tartu Maakohtu

14.08.2012. a otsusega KarS § 424 järgi 4 kuu vangistusega, KarS § 74 alusel määratud katseaeg 18 kuud; väärteokorras kolm kehtivat karistust, tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 21.11.2013. a RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada I.V

5 (viis) kuud KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada I.V-le Tartu Maakohtu mõistetud karistust

14.08.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-7708 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 4 (neli) kuud vangistust, võrra ning mõista I.V-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 9 (üheksa) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 5 ja § mõistetud

69 lg 1 alusel asendada I.V-le vangistus 540

(viissada nelikümm ) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata end I.V-le

üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule.

2(4)

KarS § 69 lg 4 alusel on kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS I.V §

75 sätestatud kontrollnõudeid: -s

1) xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; elada kohtu määratud alalises elukohas –

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui 15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks I.V

Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna Paide talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Tõkend –

– tühistada kohtuotsuse jõustumisel. elukohast lahkumise keeld

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot 50 senti.

Jätta riigi kanda riigi õigusabi kulud summas 134 (ükssada kolmkümmend neli) eurot

16 senti ja

sundtoomise kulud summas 24 (kakskümmend neli) eurot 70 senti.

Riig

1 ( jooksul i kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda ühe) kuu

kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (AS EE932200221023778606 (AS SEB Pank) või Swedbank) või

EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (№rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874. Selgitusse tuleb märkida „1-14-1602, menetluskulu, I.V“ .

Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määrus Määruskaebus tuleb esitada kaebuse lahendamise menetluses. Tartu Ringkonnakohtule kaudu Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja

10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

3(4)

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu I.V-le on esitatud süüdistus KarS § 424 järgi koholijoobes (ühes

selles, et tema olles al

liitris väljahingatavas õhus 0,96 mg/l alkoholi), juhtis 22.09.2013. a kella 16.15 ajal

Jõgevamaal Põltsamaa vallas Põltsamaa Võhma tee 3 km/l mootorsõidukit Volkswagen - Transporter reg nr 484 ARM.

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 14.08.2012. a a osa, s.o 4 kuud vangistust otsusega mõistetud karistuse ärakandmat võrra. Mõista liitk KarS § 69 lg 1, aristuseks 9 kuud vangistust, mis 2, 3 alusel asendada 540 tunni . üldkasuliku tööga KarS aasta. § 69 lg 3 alusel määrata töö tegemise tähtajaks 1

KarS § 69 lg 4 alusel on I.V kohustatud töö tegemisel järgima KarS §

75 sätestat

-s ud kontrollnõudeid.

II Kohtu seisukoht Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et süüdistatav on teinud kaitsjast loobumise taotluse. Taotluse kohaselt loobub I.V kaitsja osalemisest kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses ja kohtuotsuse kuulutamisel.

KrMS § 45 lg 4 sätestab, et kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik, v. a juhul, kui süüdistatav ei soovi kaitsjat, ta on kohtu hinnangul võimeline enda huve ise esindama ning soovib loobuda kaitsja osalemisest teise astme kuriteo kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses.

Kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu KarS § 4 lg 3 ja § 424 järgi. Kohus leiab, et I.V on võimeline kriminaalasja kohtulikul arutamisel ise enda huve esindama. Siinjuures lähtub kohus I.V kinnitustest, et ta on võimeline kohtuistungil oma õiguste eest seisma ja huve kaitsma. Samal seisukohal oli ka prokurör. Sellest tulenevalt on kohtul alust olla veendunud, et kokkuleppe sõlmimise juures viibinud kaitsja on I.V-le selgitanud kohtumenetluse käiku, tingimusi ja tema õigusi selleks, et olla võimeline ise enda õiguste eest seisma. Kohtul ei tekkinud selles kahtlusi ka I.V küsitlemise käigus. Kohtuistungil okkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja kinnitas süüdistatav, et talle on k ta jääb selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimi vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud ne kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista

I.V e vastavalt kokkuleppele. süüdi KarS § järgi ja mõista talle karistus sõlmitud

I.V menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu

134,16 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga

4(4)

alammäära, eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). s.o 532,50

Seega on menetluskulud kokku 666,66 eurot. Kriminaalasjas on tekkinud erikuludena I.V sundtoomise kulu summas 24,70 eurot

(tl 52).

Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud - süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 3 järgi hüvitab erikulud isik, kelle süül need on tehtud.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. I.V Kohus leiab, et osa menetluskuludest taotles kohtult menetluskulude vähendamist.

on põhjendatud jätta riigi kanda. I.V teeb heakorratöid Põltsamaa Linnavalitsuse juures toimetulekutoetuse saamiseks. I.V toimetulekutoetuse suuruseks on 90 eurot kuus. Muid lisasissetulekuid I.V ei ole. Kohus leiab, et I.V varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid arvestades on põhjendatud jätta riigi kanda riigi õigusabi kulu ning erikuluna sundtoomise kulud, so 158,86 eurot. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha tuleb I.V-lt menetluskuluna välja mõista. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 järgi tuleb riigi kasuks väljamõistetud menetluskulud tasuda 1 kuu jooks stumisest arvates. ul kohtuotsuse jõu

Raina Pärn Kohtunik