1-14-218/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

26. veebruaril 2014. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-14-218 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Kriminaalasi

H.M

süüdistus KarS § järgi kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Jüri Vissak Süüdistatav H.M

elukoht: XXX; isikukood: XXX;

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 kord –Tartu Maakohtu 13.10.2009. a kohtuotsusega KarS § 424 järgi 3 kuu vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega üheks aastaks tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 03.01.2014 Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada H.M KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 68 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks H.M kahtlustatavana kinnipidamise aeg 02-03. jaanuar 2014, so 2 (kaks) päeva. H.M poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus H.M suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elab kohtu määratud alalises elukohas aadressil XXX

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista H.M-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha

(viissada kolmkümmend kaks) eurot senti ja riigi õigusabi kulud (seitsekümmend kaks) eurot.

Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud summas (kuussada neli) eurot senti

tasumisele ositi (kümme) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisest on H.M kohustatud tasuma igakuiselt vähemalt (kuuskümmend) eurot senti kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni.

Juhul, kui H.M ei pea kohtu määratud maksegraafikust kinni, pööratakse pärast esimese makse tegemata jätmist kohtuotsus menetluskulude sissenõudmiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või

EE932200221023778606 (Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal).

Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel 4100065035. Kohtulahendi alusel riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku eesja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega vastavalt KrMS § 339 lg-le 1. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

H.M süüdistatakse so KarS § 424 järgi selles, et tema

1. juhtis 15.12.2013 kella 01.40 paiku Põlvamaal Ahja vallas Ahja alevikus Tartu mnt 24A parklas mootorsõidukit Saab 9-5 reg nr XXX, olles alkoholijoobes;

2. juhtis 02.01.2014 kella 03.04 paiku Tartumaal Mäksa vallas Poka-Alaküla-Laane teel mootorsõidukit Saab 9-5 reg nr XXX, olles alkoholijoobes.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi esitatud ei ole.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Prokurör nõuab KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest H.M-ile karistuseks 1 aasta vangistust.

Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 2 päeva (02.-03. jaanuar 2014), mille vältel H.M oli kahtlustatavana kinni peetud, seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui H.M ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et H.M on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse H.M süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht menetluskulude osas

Menetluskuludeks on riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 36 eurot ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 36 eurot, samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532.50 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot).

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

H.M on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust maksta neid ositi. Kohus leiab, et H.M taotlus tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel rahuldada, kuna kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine käib talle ilmselgelt üle jõu. H.M-ile tuleb tema maksevõimet arvestades anda võimalus hüvitada menetluskulud ositi 10 kuu jooksul.

Ingeri Tamm Kohtunik