2-09-21023/15 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Määruse kuupäev

25. veebruar 2014 Tsiviilasja number 2-09-21023 Tsiviilasi AS XXXhagi XXXvastu võlgnevuse 1262,48 eurot (19 753,50 krooni) ja viivise 1506,95 eurot (23 578,59 krooni) väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind 1506,95 eurot Menetlustoiming menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS XXX(registrikood XXX, asukoht XXX)

Hageja lepinguline esindaja: Raivo X (postiaadress XXX, e-post: XXX )

Kostja: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Helvia Räägel (Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid, e-post: menetlus@leppik.ee )

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu AS XXXloobumine hagist ja lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-09-21023 (AS XXXhagi XXXvastu võlgnevuse 1262,48 eurot ja viivise 1506,95 eurot väljamõistmiseks).

2-09-21023

2 (7)

2. Välja mõista hagejalt AS-lt XXX(registrikood XXX) kostja XXX(isikukood XXX) kasuks kostja menetluskulud summas 423,74 eurot (nelisada kakskümmend kolm eurot ja 74 senti).

3. Määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni kohustada AS XXXtasuma XXXmenetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot. Määruskaebuse esitamisel tuleb riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE403300333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või arvelduskontole nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „tsiviilasja number, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

AS XXXesitas 08.05.2009 Harju Maakohtule hagi XXXvastu võlgnevuse 19 753,50 krooni, sissenõutavaks muutunud viivise 23 578,59 krooni ning lisanduva viivise

2-09-21023

3 (7)

nõudes.

30.10.2009 esitasid pooled kohtule taotluse menetluse peatamiseks. Kohus peatas 10.02.2010 määrusega käesolevas asjas menetluse TsMS § 359 lg 1 alusel poolte ühisel taotlusel kuni tsiviilasjades nr 2-07-46739 ja 2-07-46805 lõpplahendi jõustumiseni või kuni ühe poole poolt menetluse uuendamise taotluse tegemiseni.

Kohus määras 29.01.2014 määrusega uuendada menetlus ja kohustas menetlusosalisi esitama 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest oma seisukoht edasise menetluse osas ning kõik taotlused. AS XXXesitas 07.02.2014 avalduse hagist loobumiseks ning kinnitas, et on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus edastas hageja avalduse kostjale 10.02.2014 ja küsis kostja seisukohta. Kostja esitas 11.02.2014 vastuse hagist loobumise avaldusele ja menetluskulude nimekirja. Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud 423,74 eurot koos käibemaksuga. Kohus edastas kostja menetluskulude nimekirja 12.02.2014 hagejale ja andis tähtaja 7 päeva kostja menetluskulude nimekirjale vastuväite esitamiseks.

Hageja esitas 19.02.2014 kostja menetluskuludele vastuväite. Hageja on seisukohal, et antud juhul on tegemist ühega analoogilistest hagiavaldustest, mille hageja pidi kohtule esitama vältimaks nende aegumist. Samuti on selle kostja vastus analoogiline ca 20 teise hagi vastusega, mida kostja esindaja samuti koostas (sh kohtuasjad: nr 2-08-24618, 2-09- 21001, 2-09-21004, 2-09-21006, 2-09-21010, 2-09-21012, 2-09-21015, 2-09-21019, 2-09-21020, 2-09-21023, 2-09-21027, 2-09-21030, 2-09-21039, 2-09-21048, 2-09-21049). Hageja lisas seisukohale näitlikult kaks analoogilise hagiavalduse vastust. Ka vormilise menetluse peatamise taotluse ja hagist loobumise taotluse vastuse ja menetluskulude taotluse puhul on olnud tegu vaid kostja andmete asendamisega. Hagi vastuse puhul on kuluks märgitud 339,37 eurot. Seejuures ei ole arves märgitud töötunde. Lähtudes kostja esindaja praegusest tunnihindest 105,45 eurot, oleks märgitud summa mõistlik siis, kui ei oleks olnud tegemist teiste hagide vastustega valdavalt sama teksti kasutamisega. TsMS § 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne muuhulgas tagada, et tsiviilasja lahendatakse võimalikult väikeste kuludega. Nimetatud põhimõttega peab järelikult arvestama ka iga menetlusosaline. Ülemääraseid menetluskulusid ei ole menetluskulude hüvitamiseks kohustatud pool seaduse mõtte kohaselt sunnitud kandma. Lähtudes kostja esindaja tunnihindest 105,45 eurot, peab hageja seda ülalkirjeldatud asjaoludel hagi vastuse tasu mõistlikuks piiriks ning põhjendatuks õigusabikuludeks kokku summat kuni 189,82 eurot.

Kohus küsis 20.02.2014 kostja seisukohta vastuväite osas. Kostja esitas 20.02.2014 vastuse, milles ei nõustu hageja vastuväitega. Hageja esitas põhimõtteliselt üheaegselt hagiavalduse paljude XXX elurajooni elanike vastu, kes kõik olid teadlikud üksteise vastu esitatud hagidest. Seetõttu sõlmiti kokkulepe, et hagimaterjalide analüüsi ja hagivastuse koostamise esialgsete kulude kandmisest võtavad osa kõik kostjad. Sellele tööle kulus ligikaudu 30 tundi. Kuigi hageja esitas hagiavalduse korraga paljude XXX elurajooni elanike vastu, on siiski tegemist erinevate tsiviilasjadega ning kõigis neis oli

2-09-21023

4 (7)

hagivastuse koostamisel tarvis lisaks ülalnimetatud tööle kontrollida ka asjaolusid ja tõendeid, õiguslikke põhistusi jne. Nagu menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest ja selle lisadest nähtub, ei koosnenud tsiviilasja kulud üksnes hagivastuse koostamise kuludest, mistõttu on hageja vastuväited asjakohatud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt, hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 4 kohaselt, kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 174¹ lg 1 kohaselt, asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt, menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt, pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

2-09-21023

5 (7)

Hageja on esitanud avalduse menetluse lõpetamiseks seoses hagist loobumisega. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lg 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb esitatud avaldusest loobumine vastu võtta ja asjas menetlus lõpetada. Lähtudes eeltoodust võtab kohus vastu AS XXXloobumise hagist ja lõpetab menetluse AS XXXhagis XXXvastu võlgnevuse 1262,48 eurot (19 753,50 krooni) ja viivise 1506,95 eurot (23 578,59 krooni) väljamõistmiseks.

Tulenevalt TsMS § 168 lg 4 jätab kohus menetluskulud hageja kanda ning mõistab kostja menetluskulud TsMS § 174¹ lg 1 alusel hagejalt välja.

Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. TsMS § 6 kohaselt, tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Riigikohus on 15.10.2009.a. kohtumääruses kohtuasjas nr 3-2-1-87-09 asunud seisukohale (p 15), et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Vabariigi Valitsuse

04. septembri 2008. a määruse nr 137 § kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäärad järgmised: tsiviilasja hind kuni 50 000 krooni/3200 eurot, maksimaalselt sissenõutav kulu 25 000 krooni/1600 eurot.

Hagiavaldus esitati 08.05.2009. Harju Maakohtu 30.09.2009 määruse kohaselt on hagihind 23 578,59 krooni (1506,95 eurot). Kostja poolt esitatud taotlus lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks summas 423,74 eurot (6630,09 krooni) on vastavuses hagiavalduse esitamise ajal kehtinud piirmääraga.

Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud 423,74 eurot koos käibemaksuga. Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid: -11.06.2009 arve nr 463-R vastuse koostamine hagile summas 5310 krooni/339,37 eurot; -11.11.2009 arve nr 806-R menetluse peatamise taotluse koostamine 1/6 tundi (tunnihind 1650 krooni ilma käibemaksuta/1980 krooni koos käibemaksuga) summas 330 krooni/21,09 eurot; -10.02.2014 arve nr 116-H hagist loobumise taotlusele vastamine, menetluskulude taotluse koostamine 0,5 tundi (tunnihind 105,45 eurot ilma käibemaksuta/126,54 eurot koos käibemaksuga) summas 63,28 eurot. Kohus lähtub tsiviilasja nr 2-09-21023 menetluskulude kindlaksmääramisel esitatud avaldusest koos lisadega ja tsiviilasja toimikust. Menetlusosalisel on õigus tasuda lepingulisele esindajale esinduse eest kokkulepitud tunnihinna alusel ja tingimustel. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Teisel menetlusosalisel on võimalik ette näha kulusid Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmääras. Kohus ei arvesta käesolevas tsiviilasjas menetluskulude

2-09-21023

6 (7)

kindlaksmääramisel mõnes teises tsiviilasjas esitatud menetlusdokumente, samuti ei anna hinnangut teiste tsiviilasjade menetluskuludele. Kohus leiab, et ei saa hinnata dokumentide koostamise ja õigusteenuse osutamise põhjendatust ja vajalikkust tuginedes üksnes teise menetlusosalise hinnangule. Riigikohus on 14.10.2013 lahendis kohtuasjas nr 3-2-1-98-13 sarnases olukorras asunud seisukohale, et kostja õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust ei mõjuta asjaolu, et hageja on pidanud samalaadseid vaidlusi ka teiste kostjatega, kelle õigusabikulud ei olnud nii suured (p 13).

Samuti ei ole kohtul alust arvata, et kostja esindaja on koostanud arved ja menetluskulude nimekirja eesmärgiga mõista hagejalt kostja kasuks välja võimalikult suured õigusabikulud. TsMS § 174 lg 6 tuleneb, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. XXXon 11.02.2014 esitatud menetlusdokumendis kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjale hüvitada lepingulise esindaja kulud koos käibemaksuga.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. XXXon menetluskulude kindlaksmääramise avalduses viivise väljamõistmist taotlenud. Tsiviilasja toimiku andmetel on menetluskulude nimekirjas nimetatud menetlusdokumendid esitatud ja vastav õigusabi lepingulise esindaja poolt osutatud ning need toimingud on olnud kostja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud.

Samuti on kostjale osutatud õigusabi keskmine tunnihind olnud tavapärane. Seega ei ole kostja esindaja menetluskulude nimekirjas esitanud kulusid, mida kostja tegelikult kandma ei oleks pidanud. Lähtudes 2009 novembris kehtinud Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid tunnihinnast 1980 krooni/126,55 eurot, eeldab kohus, et sama tunnihind kehtis ka 2009 juunis, mille järgi kulus lepingulisel esindajal hagile vastuse koostamiseks arvestuslikult 2,68 tundi. Seega on lepinguline esindaja osutanud kostjale tsiviilasja 2-09-21023 kohtumenetluses õigusabi kokku ca 3,35 tundi, mida kohus peab igati põhjendatud ja vajalikuks.

Kohus määrab XXXmenetluskulud kindlaks taotletud suuruses summas 423,74 eurot koos käibemaksuga. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

2-09-21023

7 (7)

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäärale lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2014 oli 0,25 %. (Ametlikud Teadaanded 02.01.2014, Intressimäära avaldamise teated)

Raivo Einula kohtunik