4-14-756/12 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

4-14-756

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

25. veebruar 2014 Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus a Väärteoasja number 4-14-756 Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Väärteoasi

P.V kaebus PPA korrakaitseb Lääne Prefektuuri üroo Haapsalu politseijaoskonna 15.01.2014 otsuse nr le väärteoasjas

2570,13,003967, mille kohaselt karistati

P.V liiklusseaduse (LS) § 01 lg 2 rahatrahviga 252 eurot so järgi

trahviühikut Menetlusosalised

Kaebuse esitaja , isikukood xxx, P.V elukoht *, e-post *, * kodanik, emakeel * keel, *

Kohtuväline menetleja PPA Prefektuuri Lääne

Korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskond, asukoht Lossiplats 4 Haapsalu 90502 RESOLUTSIO

ON

1. kaebus osaliselt Rahuldada P.V

- määratud karituse tasumise osas ja teha selles osas uus otsus:

1.1. KarS § 66 lg 2, 3 alusel määrata rahatrahvi 252 eurot s.o 63 trahviühikut tasumine ositi igakuiste maksetena esimene osamakse tasuda 25. 2014,

12 kuu jooksul 21 eurot kuus, märtsiks järgnevad 11 osamakset järgnevate kuude 25.kuupäevaks.

Väärteootsusega määratud rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB või arve 221023778606 Swedbank, märkides VTMS § 204 lg 2 viitenumbri 10220145010783.

alusel loetakse r

ahatrahv nõuetekohaselt täidetuks, kui P.V järgib osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, vastasel korral saadab vastavalt VTMS § le 202 lahendit täitmisele pöörav -

asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

2.

Saata kohtuotsus menetlusosalistele.

4-14-756

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtule 7 pä ättesaamisest eva jooksul alates kohtuotsuse k ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest.

Väärteokirjeldus väärt oprotokolli järgi e

Väärteopro P.V-le süüks järgmise väärteo toimepanemist tokollis arvatakse

- 21.12.2013.a kell

02.30 , liikus Kiltsi tee suunas, BMW 528i Haapsalu linnas Männiku tee 28 juhtis mootorsõidukit

reg.nr * omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud alates 16.10.2013. P.V rikkus sellega LS §

lg 1 p 1 ja pani toime väärteo, milline on kvalifitseeritav L § järgi S 201 lg 2 / VTT 6/. tl

PPA Lääne Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo otsusega väärte

15.01.2014 oasjas nr

2570,13,003967 karistati eelkirjeldatud rikkumise eest

201 lg 2 alusel P.V LS § rahatrahviga 63

52 eurot /VTT tl 8/. trahviühikut s.o 2 Kaebus 30.01.2014

otsusele asjas nr 2570,13,003967 /KT saabus Pärnu Maakohtusse P.V kaebus väärteo tl 2/. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja ei ole piisavalt arvestanud vastulauset, andes sissetulekuta üliõpilasele aega vaid 2 nädalat suure rahatrahvi maksmiseks. Ei leia, et pani teo toime tahtlikult. Ei saanud vastust ka peale selgitustaotluse esitamist, soovib asjale õiglasemat lahendust.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas

Kohus saatis /KT tl 10-11/ kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma vastuses võttis alljärgneva seisukoha:

Menetlusalune isik püüab oma teguviisi erineval moel õigustada, saamata aru, et ise pani toime liiklusrikkumise, mis liigitatakse üheks raskeimaks rikkumiseks Liiklusseaduse järgi. Vabandused on põhjendamatud ja soov on pääseda vaid karistusest, püüdes rõhuda ka emotsionaalsele küljele. Eelnenu

näitab, et isik ei ole siiani oma rikkumisest aru saanud.

Menetlusalusel isikul oli juhtimisõigus karistusena ära võetud kolmeks kuuks. Juhtimisõiguse taastamiseks tuleb tal läbida järelkoolitus, sooritada teooria ja sõidueksam vastavalt LS § 106 lg 6. - Karistusandmete põhjal on P.V varasemalt toime pannud liiklusrikkumisi (2x ületanud kiirust, 1x eiranud foori nõudeid), mis kaudselt seavad ohtu nii iseenda, kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Vastulauset on arvestatud otsuse tegemisel, määratu trahv on pigem minimaali lähedane d raha , trahvi tasumise tähtaja anna seadus ning isik ei esitanud rahatrahvi tasumisele pööramise edasilükkamise b taotlust. Karistuse mõistmisel on juhindutud KarS § 56. Tegu on toim pandud tahtlikult, isik teadis, et juhtimisõigus on karistusena ära võetud, kuid otsustas siiski juhtida mootorsõidukit.

Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud kõiki menetlusse puutuvaid asjaolusid ja kogutud tõendeid. Arvestatud on menetlusaluse isiku kahetsusega, vastulausega, kui ka eelnevate rikkumistega. Menetlusalune isik teo toimepanemist eitanud ei ole. Kohtuväline menetleja leidis, et rikkumine on tõendamist leidnud, jääb tehtud otsuse juurde, peab põhjendatuks määratud karistust, mis on 252 eurot.

Kohtuistungist osa võtta ei soovi, nõus väärteoasja kirjaliku menetlemisega ja tunnistajate kohtuistungile kutsumist ei pea vajalikuks. Kohus edastas politseile seisukoha P.V-le, kes saatis selgituse /tl 14/. P.V leiab, et LS u korral, teda oleks pidanud karistama lg § 201 lg 2 kehtib korduva lubadeta sõid

1 järgi. On suur eetiline vahe, kas seab sõprade vajadused ja sõprade elud kõrgemale lubadeta sõidust. Tegu oli põhjusta ud tahtmatult, kuna see oli ainuke eetiliselt õige tegu, ei tahtnud sõita, see t oli ainus võimalus. On eelnevaid karistusi, on pannud liikluses toime palju hoolimatuid tegusid, kuid antud asju ei saa vaadata eelmiste tegude valguses. Praegu on kõige suurem soov lahti saada

4-14-756

trahvidest ja elada õiguskuulekalt, on muutnud oma liikluskäitumist. Liiklushuligaani tempe ei saa võrrelda sellega, kui istub rooli sooviga säästa elusid. Ei ole rahul, et ei saanud politseist sisulist vastust oma küsimustele peale otsuse saamist. On nõus, et kohus lahendab kaebuse kirjalikus menetluses.

KOHTU SEISUKOHT Vastavalt V™S) väärteomenetluse seadustiku (edaspidi § 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus lei , et asja saab lahendada kirjalikus menetluses. ab

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja a

inult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

Väärteoasja toimikus tl väärteoprotokollis ühtib teokirjeldus väärteootsuses

6 oleva

s /VTT tl 8/ oleva teokirjeldusega. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis VTT tl 3 on 21.12.2013 P.V andnud väärteo

kohta järgmised ütlus „ ed: Istusin rooli, kuna olin seltskonnas ainuke kaine isik ja ei soovinud, et minu sõpradest keegi alkoholijoobes istuks rooli ja riskiks ebakaines olekus kellegi eluga. Pidin oma sõbrad koju viima ja seejärel auto ära parkima ning ise koju jalutama. Kuna olen läbinud kõik sõidueksamid ja muud nõuded, kuid juhtimisõigus oli ajutiselt peatatud, siis leidsin, et antud teguviis on kaasliiklejate ohutuse kohalt parim valik kahe halva vahel. Kinnitan, et tegu polnud mingi niisama tehtud sõiduga, et seda pole antud perioodil varem juhtunud ja ei juhtu uuesti ka karistusaja l

õpuni ning kahetsen juhtunut“. Tunnistaja I P /VTT tl 4/ ütluste kohaselt 21.12.2013 kella 2.30 ajal Haapsalu linnas Männiku teel juhtis P.V mootorsõidukit BMW reg.märgiga *, ajal, mil juhil on peatatud või karistusena ära võetud juhtimisõigus.

Kari usregistri teatisest a st

on Põhja Prefektuuri Korrak /VTT tl 13/ nähtub, et P.V itsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse Liiklusmenetlustalituse 27.09.2013 otsusega nr 2317,13,007084/4 karistatud LS § 227 lg 2 järgi sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega

– otsus jõustus

3 kuuks

16.10.2013 ja karisuse kestus kuni 15.01.2014.

Eelkirjeldatud tõendid tõendavad kokkulangevalt, et P.V juhtis 21.12.2013 kell 2.30 mootorsõidukit. P.V-le olnud 21.12.2013 mootorsõiduki juhtimisõigust, se t juhtimisõigus i s oli temalt kohtuvälise menetleja poolt põhikaristusena ära võetud. Väärteoprotokolli ja § -otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (edaspidi LS)

90 lg

1 p 1 ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 201 lg 2 järgi. LS § 90 lg 1 p 1 sätestab, et mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Kuna P.V ei olnud 21.12.2013 mootorsõiduki juhtimisõigust, rikkus ta LS § 90 lg 1 p 1.

LS § näeb väärteona ette mootorsõiduki vastava kategooria mootorsõiduki

201 lg 2 juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki juhtimisõigus on peatatud või peatunud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. P.V väärtegu on kohtuvälise menetleja poolt õieti kvalifitseeritud, sest P.V juhtis mootorsõidukit juhtimisõiguseta, kui temalt oli juhtimisõigus karistusena ära võetud.

4-14-756

Kohus leiab, et

itava P.V pani talle süüks arvatud LS § 2 lg 2 järgi kvalifitseer väärteo toime

otsese tahtlusega. , kui ta teab, et KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. P.V on oma ütlustes ja is mootorsõidukit, kuigi tal juhtimisõigus kaebuses selgitanud, miks juht puudus – oli ainuke kaine isik seltskonnas ja seeläbi tahtis vältida joobes isiku sattumist autorooli. Seega oli

teadlik valik. sõiduki juhtimine ilma juhtimisõigust omamata Teo õigusvastasust välistavad asjaolud.

P.V on nii kaebuses kui ütlustes selgitanud, et asus autot juhtima, et keegi tema alkoholi tarvitanud sõpradest ei istuks autrooli ja soov oli vaid sõbrad ohutult koju viia. Kohus uurib, kas tegemist võis olla . KarS § 29 sätestab, et tegu ei ole õigusvastane, hädaseisundiga

kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eelseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikust. P.V sõnade kohaselt valitses oht kaasliiklejatele, kuna olukorras, kus tema ei oleks autot juhtinud, oleks autot asunud juhtima joobes isik. P.V sõnade kohaselt oli peoseltskonnal kõhud läinud tühjaks ja see oli ajendiks, miks oli vaja autoga liikuda, kuigi ei olnud ühtki isikut, kellel sel hetkel oleks olnud mootorsõiduki juhtimine lubatud (kas joobe tõttu või juhtimisõiguse puudumise tõttu).

Vaieldamatult esineb olukorras, kus joobes isik kavatseb asuda autot juhtima, vahetu oht liiklusohutusele. korduvalt väidab, et tema tegu oli ainuke eetiliselt õige käitumisviis ja muid P.V valikuid ei olnud.

Kas aga seda eelseisvat , ohtu oli võimalik vaid kõrvaldada seeläbi, et autot asus juhtima P.V kellel puudus juhtimisõigus? Kas ähvardavat ohtu ei saanud kõrvaldada kuidagi teisti? Kohus leiab, et nendele küsimustele tuleb vastata eitavalt. Kui P.V nägi, et autot soovis asuda juhtima isik, kes oli alkoholi tarvitanud, siis enne seda, kui ta asus ise autorooli, oleks tulnud valida joobes juhi takistamiseks vahendid, millega ei oleks ise õigushüvesid rikkunud – kutsuda kohale juht, kelle oli õigus autot juhtida, kutsuda takso, paluda abi politseilt jne. Seega kohus leiab, et P.V oli võimalus valida õigushüve kaitseks säästvamaid vahendeid. Ei kaebusest ega P.V ütlustest ei nähtu, et muid võimalusi oleks üldse kaalutud P.V on - olukorda hinnanud ja leidnud, et kuna temal oli autokool läbitud koos ARK eksamitega ning oskab autoga sõita, lihtsalt juhtimisõigus oli ajutiselt peatatud, siis tema seaduserikkumine on ohutum. Kohus ei leia, et P.V poolt välja toodud asjaolud leevendaks tema süüd. P.V on hinnanud oma õigust autot juhtida mitte läbi kehtivate õigusaktide, vaid leidnud, e tal on õigus auto t t juhtida hoolimata sellest, et temalt on karistusena juhtimisõigus ära võetud. Seega P.V võimalikku ohuolukorda vältima mitte ei asunud

säästvaimate vahenditega, vaid s ise rikkuma õiguskorda. Seega ei tegutsenud P.V, asudes asu

ilma juhtimisõiguseta juhtima, hädaseisundis, sest tema poolt õigushüve kaitseks kasutatav autot käitumine ei olnud säästvaim, tal oli võimalus valida vahend, mis ei oleks kahjustanud mõnda teist õigushüve. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süü küsimus

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises . Isik on teo toim süüdi epanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et

201 lg 2

P.V on talle süüks arvatud LS § järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

4-14-756

Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis, on kohus et väärteoasjas leiduvate tõenditega seisukohal on tõendamist leidnud, P.V rikkus LS § väärteo, milline on et

90 lg 1 p 1 ja pani sellega toime kvalifitseeritav

201 lg 2 . LS § järgi

Järgmiseks kontrollib kohus, kas kohtuvälise menetleja poolt on toimunud karistuse mõistmine vastavalt karistuse mõistmise alustele.

LS

201 lg 2 kuni 3 aresti. K § näeb karistusena ette rahatrahvi

00 trahviühikut või ohtuväline

menetleja karistan on P.V ud toimepandud väärteo eest LS 201 lg 2 alusel rahatrahviga 252 eurot so 63 . trahviühikut

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis P.V puhul on tuvastatud. Kohus leiab, et P.V asjaolu, et ta teadlikult rikkus liikluseeskirj süü suurust näitab a.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on P.V tunnistanud oma süüd ja kahetsenud toimepandut, mis on karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alusel. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

VTT tl 13 on karistusregistri teatis kohta. Vastavalt karistusregistri teatisele on

P.V P.V

väärteokorras 2013.aastal eelnevalt karistatud 3-l korral ning tegemist on liiklusseaduse rikkumistega karistatud rahatrahviga ja ühe korral sõiduki juhtimise . Kahel korral on P.V õiguse äravõtmisega 3 kuuks. P.V kirjutab, et käesolevat tegu ei saa vaadata seoses tema eelmiste tegudega, et see on iseloomult hoopis teistsugune. Kohus nii ei arva. Kohus leiab, et isiku eelnevad korduvad liiklusalased rikkumised iseloomustavad P.V liikluskäitumist ja tema suhtumist liikluseeskirjadesse. Kohus leiab, et P.V ei ole võimalik mõjutada õiguskuulekalt käituma, mõistes talle miinimumi lähedase karistuse. Kohus leiab, et käeoleval juhul karistuse mõistmisel on oluline ka arvestada asjaoluga, kuidas kaitsta õiguskorda. gada kõikide liiklejate ohutus Liikluseeskirjad on kehtestatud selleks, et ta . Olukorras, kus isik leiab, et kuigi talt on juhtimisõigus karistusena ära võetud, on tal ikkagi õigus rooli istuda ja liikluseeskirja eirata, näitab, et karistuse mõistmisel õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt ei ole samuti võimalik mõista karistust karistusmäära miinimummäära lähedases määras.

Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid, l kohtuväline menetleja on P.V-le eiab kohus, et

mõistnud , sest P.V süü on keskmises liiga leebe karistuse t suurem, tegu on toime pandud otsese

tahtlusega, nii erikui üldpreventiivne karistuse eesmärk ei ole täidetav miinimumi lähedase karistuseg

aga a. Kõiki eelpoolnimetatud asjaolusid ei taanda ka süü tunnistamine ja kahetsus. Kuna vastavalt VTMS § 132 p 2 kohus ei või kaebemen isiku olukorda, tuleb jätta e u s raskendada tl se P.V-le kohtuvälise mene

tleja poolt mõistetud karistus muutmata. P.V on avaldanud, et ta on * ja tal * puudub võimalus korraga nii suurt rahatrahvi maksta, otsib kõrvalt tööd, et maksta jupphaaval vanad trahvid ja edaspidi seadust rikkumata elada. Kohus leiab, et eeltoodu põhjal on alust KarS § 66 lg 2 määrata rahatrahv tasumisele ositi. Vastavalt KarS § alusel

66 lg 3 määrab kohus rahatrahvi tasumisele ositi seaduses lubatud 1 aasta peale. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et P.V – kaebus tuleb rahuldada osaliselt

määratud karistuse tasumise osas, muus osas tuleb jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Otsuse tegemisel juhind

120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1, 3, ub kohus VTMS §§

199 lg 2, L

90 lg 1 p 1, 201 lg 2, . S § KarS § 56 lg 1, § 66 lg 2, 3

/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik