4-14-1279/1 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-14-1279

1 (3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2014.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-14-1279 Kohtunik Igor Pütsep Kaebuse esitajad Peep Põntson Ik 36504272758 Elukoht: XXX

Valdur Hüvato Ik 36303010318 Elukoht: XXX

Kohtuväline menetleja Keskkonnainspektsiooni Lääne Regioon r/k 70003106 aadress: Roheline 64, Pärnu e-post: laaneregioon@kki.ee

Menetlustoiming kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamine

RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 79 lg 1, 2, 3 p 1 kohus määras:

Jätta Peep Põntsoni ja Valdur Hüvato kaebus rahuldamata.

Määrus saata teadmiseks kaebuse esitajatele ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Käesolev kohtumäärus ei kuulu määruskaebuse korras vaidlustamisele – VTMS § 191 p 12.

Asjaolud ja menetluse käik

Keskkonnainspektsioon alustas 09.08.2011.a Peep Põntsoni 29.07.2011.a avalduse alusel väärteomenetlust nr 09017911 selle kohta, et I. L. rajas X.a maikuus X Maakonnas X vallas X külas ilma maaomanike nõusolekuta X kinnistule jahikantsli ja X kinnistule söödaplatsi. 31.10.2012.a lõpetas Keskkonnainspektsioon väärteomenetluse väärteomenetluse

4-14-1279

2 (3) seadustik (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused.

20.11.2012.a esitasid Peep Põntson ja Valdur Hüvato Keskkonnainspektsioonile kaebuse 31.10.2012.a väärteomenetluse lõpetamise määrusele.

26.11.2012.a kaebuse lahendamise määruses Keskkonnainspektsioon jättis Peep Põntsoni 20.11.2012.a esitatud kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale täies ulatuses rahuldamata.

14.12.2012.a saabus Pärnu Maakohtule (kohtunik sai kaebuse 17.02.2014.a) Peep Põntson ja Valdur Hüvato kaebus Keskkonnainspektsiooni 26.11.2012.a kaebuse lahendamise määruse peale.

Kaebajad on seisukohal, et väärteomenetluse läbiviimisel on rikutud oluliselt väärteomenetlus õigust, uurimine on läbi viidud puudulikult, väärteotoimik on puudulik, väärteomenetlus pole läbi viidud mõistiku aja jooksul, kinnistute omanikke pole menetlusse kaasatud ja üle kuulatud, ei ole fikseeritud vahetult loodudes enne KKI vaatlust toimunud sündmuskoha ulatuslikku muutmist, sündmuskoha vaatlusprotokoll 24.08.2011 on vormistatud ilma looduses käimata ja fiktiivselt, toimikus puuduvad fotod kaebajate poolt edastatud koduloomade korjuste kohta, objekti kontrollimise protokoll 3.08.2011 puudub toimikust.

Väärteomenetluses on süütegu kvalifitseerud valesti ning süüdistuse objekt on vale. Rikkujana on kahtlustus esitatud Lõpe jahisektsiooni juhatuse liikme I. L. vastu. Kahtlustus peaks olema aga esitatud X jahisektsiooni kui juriidilise isiku vastu. I. L. ei saa olla vastutav X jahisektsiooni territooriumil toimepandud õigusrikkumiste eest ainuisikuliselt füüsilise isikuna vaid tema tegevuse kaudu on tekkinud vastutus X jahisektsioonile. X jahisektsioon on rikkunud oma jahipiirkonna kasutusõigusega seadusandja poolt sätestatud norme: Jahiseadust, Jahimaakorraldusjuhendit, Jahieeskirja ja X jahipiirkonna jahimaakorralduskava. Väärteo uurimine on lõpetatud ebaseaduslikult – väärtegu leidis tuvastamist, kuid kuna Jahiseadus on puudulik ning selles puudub vastav karistav õigusnorm siis tuleb menetlus lõpetada. Süüdistus oleks tulnud esitada X jahiseltsi vastu ja karistusena kuuluvad kohaldamisele muud materiaalõigusnormid.

Koduloomade korjuste osas vääteomenetluse uurimine on läbiviimata ja taotlus Veterinaar-ja Toiduameti teavitamiseks ning menetluse algatamiseks on käiguta.

Tuvastamata on võimalik ehitusseaduse rikkumine – maaomaniku maale oli rajatud jahikantsel. Kaebajad on seisukohal, et jahikantsel on seaduse mõttes ehitis. Rajatise ehitamine teisele isikule kuuluvale kinnisasjale nõuab omaniku nõusolekut, antud asjas maaomanike nõusolek ja leping jahikantsli rajamiseks puudub.

Tuvastamata on võimalik metsaseaduse rikkumine – ebaseadusliku puuderaimumise osas väärteomenetluse uurimine on läbiviimata.

Kaebajad on teatanud ebaseaduslikust puude raiumisest nende kinnistul.

26.11.2012.a KKI kaebuse lahendamise määruses on ebaõigesti kohaldatud KarS § 81 lg 3 jahikantsli ehitamisele ja väärteomenetluses on jahikantsli ehitamise aeg tuvastatud valesti. X jahiselts on jahikantsli rajamise aja jätnud dokumenteerimata ning ehitusaja tuvastamiseks on võetud jahiseltsi liikmete ütlused.

4-14-1279

3 (3) Pärnu Maakohtu seisukoht Vastavalt VTMS § 78 lg 1, kui isik ei nõustu käesoleva seadustiku § 77 lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule. Lg 3,4 kohaselt esitatakse kaebus kirjalikult, järgides käesoleva seadustiku § 76 lõikes 4 ettenähtud nõudeid. Kaebus adresseeritakse maakohtule ja esitatakse kohtuvälisele menetlejale, kes vaidlustatava määruse koostas. Kaebuse saanud kohtuväline menetleja edastab viivitamata kaebuse koos materjalidega maakohtule. Tulenevalt VTMS § 79 lg 2 näeb ette, et kaebus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. Lg 3 kohaselt kaebust lahendades võib maakohtunik: jätta kaebus rahuldamata; rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. Kohus, vaadanud läbi esitatud kaebuse ja väärteoasja materjalid, asus seisukohale, et kaebus ei kuulu rahuldamisele.

Väärteomenetluse käigus on tuvastatud, et I. L. rajas jahindusrajatised X.a X. Alust ei ole kahelda ja kõrvale heita tunnistajate ütlusi, millele tuginedes kohtuväline menetleja on jahindusrajatiste rajamise aja kindlaks teinud. Samuti on kohtuväline menetleja väärteomenetluse käigus kindlaks teinud, et söödaplatsi kasutati I. L. poolt viimati X.a X või X.a X.

KarS § 81 lg 3 sätestab, et väärtegu on aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat.

VTMS § 29 lg 1 p 5 kohaselt ei alustata väärteomenetlust ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui väärteo aegumistähtaeg on möödunud.

Süüteo aegumistähtaeg hakkab kulgema süüteo toimepanemisest.

Lähtudes eeltoodust on väidetav väärtegu käesolevaks hetkeks aegunud.

Riigikohtu Kriminaalkolleegium on 21.09.2009.a kohtuotsuses nr 3-1-1-64-09 seisukohal, et väärteo aegumine on käsitatav absoluutse menetlustakistusena, mis välistab väärteo aegumistähtaja möödumisel menetluse alustamise või alustatud menetluse jätkumise mistahes eesmärgil.

Lähtudes eeltoodust ning kuna aegumine on väärteomenetluses absoluutne menetlustakistus, mis ei võimalda asja edasist menetlemist ja seega ka sisulist arutamist, tuleb kaebus jätta rahuldamata.

Igor Pütsep kohtunik