1-13-9043/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-13-9043

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

25. veebruaril 2014 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-13-9043 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Asja läbivaatamise kuupäev 25.02.2014 avalikul kohtuistungil Kohtuasi

Viru Vangla esitatud materjalid R.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu R XXX .O isikukood viibib Viru vanglas Kaitsja Lembit Nirgi Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta isi enne tähtaega vangistusest R.O tingim vabastamata.

Rahuldada kaitsja Lembit Nirgi taotlus R.O-le est tasu riigi õigusabi osutamise e määramiseks summas 109,20 eurot.

V R.O-lt kriminaalmenetluse kulud - 84,0 eurot kaitsjatasu. älja mõista

R.O

12 kuulise tasuda kaitsjatasu tähtaja jooksul alates kohtumääruse

jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas

nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal nr

EE701700017001577198 R.O . Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „

1-13-9043

menetluskulud“.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Jätta riigi kanda riigi õigusabi osutamisel kaitsja kantud vajalikud kulud s.o sõidukulud 25,20 eurot. Edasikaebamise kord:

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused.

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

R.O Maakohtu 09.10.2013 otsusega KarS tunnistati süüdi Pärnu § 121 ja § 199

lg2 p 4,5 isteti karistuseks 3 kuud vangistust. järgi ning mõ KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust suurendati Pärnu Maakohtu 25.02.2011 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra mõistes liitkaristuseks päeva vangistust.

11 kuud ja 13

Karistuse kandmise algus . 08.08. .2014 2013 ja lõpp 21.07

Kinnipidamisasutuses R.O kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda ei ole karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemise korral asub elama aadressile xxx. Viru Vanglas lõpetas 2010/2011 õ/a põhikooli. 2011 asus õppima kutsekooli puidupingitöölise erialal, mille lõpetas 2012. Õppeedukus oli hea motiveeritud õppima, väärtustab haridust

Töötas suvel ajutis Vanglas töötab majandustöödel alates 13.11.2013 elt ehitusel xxx. . Kinnipeetav on mõlemad kuriteod toime pannud alkoholijoobes. Alkoholi tõttu muutub vägivaldseks. Väärteokorras karistatud alkoholiseaduse alusel ja lubadeta joobes juhtimise eest.

2012. xxx. Katseajal rikkus korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu ja sai aastal läbis vanglas

väärteo korras karistada kahel korral AS rikkumise Vanglas sõltuvust diagnoositud eest. ei ole, kuid liigtarvitamisega probleemid on.

12.11.2013 läbitud vestlus sotsiaal omandatud teadmiste värskendamiseks programmis xxx sõltuvuskäitumine, sõltuvusega kaasnev kahju. Kriminaalkorras karistatud 3 korda. Käesolev kuritegu vägivaldne ja varavastane, mis on toime pandud grupis, soodusteguriks alkohol. Karistusregistri andmetel on väärtegude eest karistatud 30-l korral, neist enamus Alkoholiseaduse rikkumise eest. Ühel korral on ta juhtinud joobeseisundis autot ning ühel korral ta on karistatud KarS § 276 alusel. Kinnipeetav on varasemalt ennetähtaegsel vabanemisel rikkunud temale määratud lisakohustusi: suhelnud karistatud isikutega, tarv

itanud alkoholi, puudus ametlik töökoht, samuti pani toime uue kuriteo. Hoidis eemale karistuse kandmisest, lahkus Soome tööle, kuigi oli kohustus minna vanglasse karistust kandma. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 23% vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 71%. Viru Vangla ei toeta R.O

tingimisi ennetähtaegset vabanemist.

Kriminaalhooldusametniku andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama ema juurde aadressile xxx. Ema on avaldanud kriminaalhooldusametnikule, et on toetama nii moraalselt kui materiaalselt. nõus kinnipeetavat vabanemisel Kinnipeetav R.O on tunnistanud, et tarvitas vabaduses olles liigselt alkoholi, ei tajunud pi

ire enam ja teab nüüd, et peab hoiduma alkoholi tarvitamisest. Mõjutusvahendina ei andnud tulemust ka alkoholija narkootikumide tarvitamise keeld katseajal, mida kinnipeetav koheselt peale vabanemist rikkuma hakkas. Kriminaalhooldaja poolt broneeritud vastuvõtule SA Pärnu Haigla psühhiaatriakliinikusse keeldus kinnipeetav minemast, sest leidis, et tal ei ole probleeme sõltuvusainete tarvitamisega.

Isik on läbinud vangis sotsiaalprogrammi „ “ ja „ “ ning osaleb ka xx xx

motivatsiooniprogrammis xxx. , mille raames on ta külastanud kodu Peale ennetähtaegset vabanemist 2012 aasta novembris alustas kinnipeetav õpinguid xx Täiskasvanute Gümnaasiumis, kuid katkestas need peagi tuues põhjenduseks selle, et koolis on raske. Ametlikku töökohta kinn peale õpingute katkemist leida ei suutnud ning jätkas ipeetav sarnase elustiiliga nagu ennem kinnipidamisasutusse sattumist. Peamiseks vabaduses käitumist mõjutavaks teguriks on isiku käitumine, elustiil ja suhtlusringkond. Tähelepanuta ei saa jätta asjaol unud tähtaja saabudes u, et kinnipeetav ei ilm karistust kandma, vaid lahkus hoopis Eestist.

Kinnipeetav on varasemalt

ennetähtaegsel vabanemisel rikkunud kõiki temale määratud lisakohustusi: suhelnud karistatud isikutega, tarvitanud alkoholi, ei ole leidnud endale ametlikku töökohta ega võtnud end arvele Töötukassas. Samuti on katseajal toime pannud uue kuriteo.

Prokurör, kirjalikult esitatud seisukohana kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks ei toeta vabanemiseks.

R.O taot abastamist. leb ennetähtaegset v Kaitsja toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et

R.O tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vaba

stamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R.O isikut iseloomustavad andmed - toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo tema käitumist nii kuriteo

toimepanemise ajal ni

ng sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. R.O vangistuses olles distsiplinaarkaristused puuduvad. R.O on kriminaalkorras karistatud 3 korda (isiku ja varavastaste kuritegude ning avaliku korra rikkumise eest). Korduvalt karistatud väärteokorras, valdavalt alkoholiseaduse alusel. V

arasemalt oli karistatud tingimisi vangistusega ühes allutamisega käitumiskontrollile.

Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning olles allutatud käitumiskontrollile jätkas kuritegude toimepanemist, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (varasemalt karistatud alkoholiseaduse alusel) ning o tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kurite toimepanemise riskifaktoriks.

Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning R.O puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Varem R.O-le ei olnud tulemuslik määratud käitumiskontroll , millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks R.O uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid.

Ka enne vangistust kinnipeetaval olid elukoht ning lähedaste toetus kuid need asjaolud ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist.

Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida.

Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks.

Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

Arvestades, kuritegude

korduvust ja dünaamikat ning katseajal kontrollnõuete täitmise nõude rikkumisi ja uue kuriteo toimepanemist aegne vangistusest ei ole kohtu hinnangul tema ennetäht

vabastamine õigustatud. Kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiaks ära uute kuritegude toimepanemise. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu R.O vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla.

Kohtunik Loretta Pikma