4-13-8214/10 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

V I R U M A A K O H U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Väärteoasja number 4-13-8214

Otsuse tegemise aeg ja koht 25.02.2014, Rakvere kohtumaja

Kohtunik Heli Väinaste

Väärteoasi Lembit Steinberg’i väärteoasi TeeS § 401 lg 1 ja LS §

238 järgi

Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseiniku M P 21.11.2013 kiirmenetluse otsus nr 10220132489165 väärteoasjas nr: 2402,13,001575

Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja: menetlusalune isik Lembit Steinberg (ik: 35811132714; elukoht: xxxx)

Kaitsja: vandeadvokaadi abi Andi Tubin (e-posti aadress:andi@casus.ee), Advokaadibüroo Lentsius & CASUS, Kaluri 2, 51004 Tartu Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalitus, Rahu 38, 41533 Jõhvi

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON: Lembit Steinberg’i kaebus rahuldada. Tühistada Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseiniku M P 21.11.2013 kiirmenetluse otsus nr 10220132489165 väärteoasjas nr: 2402,13,001575, millega määrati Lembit Steinberg’ile

TeeS § 401 lg 1 ja LS § 238 järgi, juhindudes KarS § 63 lg 1, TeeS § 401 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 59 trahviühikut, s.o 236 eurot ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. VTMS § 23 alusel hüvitada riigieelarve vahenditest Lembit Steinberg’ile kaitsjale makstud õigusabikulud summas 345 (kolmsada nelikümmend viis) eurot. Kohtuotsuse ärakiri pooltele kätte toimetada ning otsuse jõustumisel saata õigusabikulude hüvitamise osas täitmiseks Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul samast ajast arvates. VTMS §

155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud. 1. 21.11.2013 koostas Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik M P Lembit Steinbergi suhtes kiirmenetluse otsuse nr 10220132489165. Kiirmenetluse otsuse kohaselt juhtis Lembit Steinberg 21.11.2013 kell 07.10 Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt 180. km-l, liikudes Sõmeru suunas, mootorsõidukit haagisega xxxx reg nr xxxx, mille tegelik mass ületas registrimassi, lubatud autorongi suurim mass 44 000 kg, tegelik mass 44 787 kg, juhil ei olnud selle kohta esitada eriluba vastavalt Teeseaduse § 35 lg 2-le. Sõiduki registrimass 24 000 kg, tegelik 25 582 kg. Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 80 lg 1, § 34 lg 12, TSM määruse nr 51 § 7 lg 1, MKM määruse 13.06.2011 nr 42 lisa 1 kood 1109 p 2g. Menetlusaluse isiku tegu kvalifitseeriti Teeseaduse § 401 lg 1 ja LS § 238 järgi ja talle määrati juhindudes KarS § 63 lg 1, Teeseaduse § 401 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 59 trahviühikut, s.o 236 eurot.

2. 05.12.2013 saabus Viru Maakohtule menetlusaluse isiku Lembit Steinbergi kaebus Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseiniku M P’i 21.11.2013 kiirmenetluse otsuse nr 10220132489165 tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks. Kaebuse kohaselt on menetlusaluse isiku sõidukit ning haagist kaalutud külgepidi, tasandusmatte kasutamata, seega on järgitud Metoodika MM 02-2010 p 11 viiendas lõigus sätestatut. Tulenevalt mõõteseaduse (MõõteS) § 5 lg 2 p-st 2 peab karistuse määramisel väärteoasjas olema mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud. Vastavalt MõõteS § 5 lg 1 esimesele lausele on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. MõõteS § 10 lg-st 3 tuleneb, et mõõtevahendit tuleb kasutada nii, nagu on ette nähtud tootja koostatud kasutusjuhendis. Kaalude kasutamist reguleerivad nõuded on sätestatud MõõteS §-des 21-23. Vastavalt MõõteS § 21 lg 2 p-le 2 ja § 23 lg 1 p-le 4 tuleb trahvide arvutamisel massi mõõtmiseks mõeldud kaalude kasutamisel järgida kaalu kohta antud tootjapoolseid juhendeid. Riigikohus on otsuse 3-1-1-68-13 p 6 asunud seisukohale, et kaalumise puhul on mõõtemetoodika asjakohane juhul, kui on kinni peetud kaalu tootja poolt vastavas juhendis sätestatust.

Evocar-2000 kaalude kasutusjuhendi punkti 1.1 kohaselt läheb kolme teljega veoauto kaalumiseks vaja kuut kaalu ning üldmassi tuvastamiseks on tarvis samaaegselt paigaldada kaalud kõikide rataste alla. Uuringud on näidanud, et brutokaalumine (st kõik rattad asuvad üheaegselt kaaludel või üheaegselt on iga ratta alla paigaldatud kaal) annab õigeid tulemusi. Vastavalt massimõõteseadme kasutamise protokollile on 3 teljelise haagise ning 3 teljelise sõiduki kogukoormuse tuvastamiseks kasutatud nelja Evocar 2000 tüüpi mitteautomaatkaalu ning autorongi kogukoormuse tuvastamiseks on summeeritud teljekoormuste massid. Lähtudes Evocar-2000 kaalude kasutusjuhendist on autorongi üldmassi tuvastamiseks tarvis samaaegselt paigaldada kaalud kõikide rataste alla ning just selline kaalumisviis annab õigeid tulemusi. Üldmassi tuvastamisel on ainsaks asjakohaseks ja usaldusväärseks autorongi kogukoormuse tuvastamise viisiks Metoodika MM 02-2010 p 11 esimeses lõigus märgitud viis: kui kaalud on korraga kõikide rataste all. Ainult eeltoodud viisil kaalumise läbiviimisel on järgitud MõõteS § 5 lg 2 p 2, mille kohaselt peab karistuse määramisel väärteoasjas olema mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud. Kuna 3 teljelise sõiduki ning 3 teljelise haagise koormuse tuvastamiseks kasutati 4 kaalu, on ilmselge, et kaalumisel ei saanud kohtuvälise menetleja ametnikud kasutada ainukest käesoleval juhul lubatud kaalumisviisi – kui kaalud on korraga kõikide rataste all. Kuna kaalumine on läbi viidud vastuolus kaalu tootja poolt juhendis sätestatuga, ei ole kaalumisel järgitud asjakohast mõõtemetoodikat ning tulenevalt MõõteS § 5 lg 1 ei ole sellisel juhul mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud.

3. 24.01.2014 saabus Viru Maakohtusse Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri vastuskiri, mille kohaselt on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et väärteoasjas ilmnevad vastuolud, mida ei ole võimalik kõrvaldada edaspidise kohtumenetluse käigus. Kohtuvälise menetleja esindajale, kaalude Evocar tootjalt, saabunud vastusest nähtub, et varasemalt kasutusel olnud Evocar kaalude kasutusjuhendi tõlke ja Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja poolt samalaadses kaebuses R N kohtuasjas nr 4-13-151 kohtu poolt tellitud tõlke vahel on vastuolud menetlusaluse isiku kasuks ning neid vastuolusid ei ole võimalik enam kõrvaldada kohtuistungi käigus. Eeltoodule tuginedes ja võttes aluseks VTMS § 132 p 3 palub Ida prefektuuri kohtuvälise menetleja esindaja väärteoasjas menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p

1 alusel. Kohtuotsuse põhjendused.

4. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Nii menetlusalune isik kui ka kohtuväline menetleja on nõustunud kirjaliku menetlusega, mistõttu kuulub käesolev väärteoasi lahendamisele kirjalikus menetluses.

5. VTMS § 132 p 3 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 29 või 30 sätestatud alustel. VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused.

Kohtuväline menetleja on oma kirjalikus vastuses menetlusaluse isiku kaebusele leidnud, et väärteomenetlus tuleb VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

6. VTMS § 2 kohaselt, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS §

301 kohaselt, kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendi nr 3-1-1-94-07 p 8 kohaselt ei reguleeri väärteomenetluse seadustik, kuidas peab kohus toimima olukorras, kus kohtuvälise menetleja esindaja vähendab kohtuistungil väärteoprotokollis algselt kirjeldatud süüdistuse mahtu, loobudes menetlusalusele isikule osaliselt või täielikult ette heitmast talle süükspandud tegusid. Kolleegiumi hinnangul tuleb kohtul sellises olukorras juhinduda VTMS §-st 2, mis näeb ette kriminaalmenetlusõiguse kohaldamise väärteomenetluses, kui väärteomenetluse seadustik ise ei sätesta teisiti. Seega teeb kohus KrMS §-s 301 kohaselt menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse (resp lõpetab väärteomenetluse), kui prokurör (resp kohtuvälise menetleja esindaja) loobub kohtuvaidluses süüdistusest. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja vastuskirjas kaebusele avaldanud, et väärteoasjas on ilmnenud vastuolud, mida ei ole võimalik kohtumenetluse käigus kõrvaldada. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

7. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseiniku M P’i 21.11.2013 kiirmenetluse otsus nr 10220132489165 väärteoasjas nr: 2402,13,001575 tuleb tühistada ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel Lembit Steinbergi teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

8. 27.01.2014 esitas menetlusaluse isiku kaitsja advokaat Andi Tubin Viru Maakohtule taotluse menetlusaluse isiku poolt väärteomenetluses kantud menetluskulusid tõendava dokumendi menetlusse vastuvõtmiseks. Taotlusele oli lisatud Advokaadibüroo Lentsius & CASUS arve nr 201312062 27.12.2013, millest nähtub, et Lembit Steinbergile on koostatud kaebus kiirmenetluse otsuse nr 10220132489165 tühistamiseks. Kaebuse koostamise eest tuli tasuda 345 eurot (sh käibemaks summas 57,50 eurot), ajakulu oli 2 tundi 30 minutit, tunnihind 115 eurot. Kohus leiab, et õigusabi eest tasumisele kuuluv summa on mõistliku suurusega ning proportsioonis osutatud õigusabiga. VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigivõi kohaliku eelarve vahenditest. Lembit Steinbergile kuulub VTMS § 23 alusel hüvitamisele tema poolt tasutud 345 eurot riigieelarve vahenditest.

9. Kohus juhindus otsuse tegemisel VTMS § 120 lg 1, § 132 p 3, § 134.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik