1-11-9435/53 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-11-9435

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

25. veebruaril 2014 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-11-9435 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Kristine Kriisk Kohtuasi

Viru Vangla materjalid tingimisi enne J.B tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 25.02.2014 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu J.B (isikukood: XXX), xxx RESOLUTSIOON

Kohus, ju : hindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras

Jä J.B tingimisi enne tähtaega vabastamata. tta vangistusest

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 07.02.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava

J.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

J.B on süüdi tunn otsusega KarS §

istatud Viru Maakohtu 02.05.2012 kohtu

118 p 1, § 121 ja § 199 lg 2 p järgi ning mõisteti -de 5 ja 9 liitkaristuseks 5 aastat vangistust, mis oli KrMS

§ 238 lg 2 alusel vähendatud ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks määrati 3 aastat 4 kuud vasngistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti antud karistusega kaetuks Viru Maakohtu 20.11.2009 otsusega mõistetud karistus – 8 kuud vangistust, mis on ära kantud. Seega ära kandmata karistus on kaks aastat 8 kuud vangistust, millest loeti kantuks kinnipidamine 04.02.2008, s.o üks päev, seega kandmata karistuseks jääb 2 aastat 7 kuud ja 29 päeva. Sama otsusega mõisteti J.B süüdi KarS § 121 järgi teises episoodis ning mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust

, mis oli vähendatud KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra ja mõistetud karistuseks sai 2 kuud ja 20 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti ärakandmata karistused ning lõplikuks karistuseks on 2 aastat 10 kuud ja 19 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus 06.03.2012 25.01.2015. ja lõpp

2(4)

Tingimisi enn 09.02.2014. etähtaegse vabanemise võimaluse avanemine

Kinnipidamisasutusest

J.B J.B kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et on kriminaalkorras karistatud neli korda. Vanglakaristust kannab teist korda.

Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, viimased kaks kuritegu on isikuvastased.

Kuritegude soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Täitmiskava kohaselt peab isik läbima sotsiaalprogramme ja töötama. A. Saaremärgi osales programmis „ “, töötamisest xxx korduvalt keeldus, põhjendades seda väikse töötasuga ja sellega, et töö talle ei sobi. Selline käitumine näitab, et isik ei ole oma suhtumist töötamisse muutnud. Isik oli 6 korda distsiplinaarkorras karistatud (ei allunud korraldustele asuda tööle, valdas sigarette selleks mitte ettenähtud kohas ja ajal, valdas temale mitte kuuluvat eset). Pärast vabanemist asub J.B elama oma ema korterisse aadressil xxx ma . Käesoleval hetkel elab korteris tema ema ja kaks alaealist tütart. Kinnipeetava e on nõus oma poja vanglast vabanemisel tema enda juurde elama võtma. Kinnipeetaval on keskharidus, tema õppis ka kutsekoolis, kus , töö kõrvalt on õppinud mööbli xxx -, puiduja

ehitustisleriks. Enne vangistust vahetas isik tihti töökohti, töötas mitteametlikult. Toimetulekut mõjutavad alkoholi kuritarvitamine ja võlad, ka vanglas keeldus kinnipeetav korduvalt töötamast. Lähedastest on isikul ema ja kaks tütart, kellega on väidetavalt head suhted. Korralikke sõpru aga ei

ole. Kinnipeetav on 44 korda väärteokorras, millest nähtub, et isikul on riskiv ja hoolimatu elustiil. Isikul on probleeme alkoholiga, praktiliselt kõik õigusrikkumised olid toime pandud alkoholijoobe seisundis. Kriminaalhooldusalusena tarvitas ta alkoholi, kuid see oli kohtuotsusega keelatud. Isik ise ei tunnista, et alkoholiga oleks probleeme. Isik ei teadvusta kuritegevusega kaasnevaid riske ega seda, et karistusest pääsemiseks tuleb endal alada ja käituda teisiti. Vangla leiab, et uue kuriteo toimepanemise oht on väga suur ning ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamusest selgub, et kriminaalhooldajal ei õnnestunud kohtuda kinnipeetava emaga, kuid ema telefoni teel nadis mõista, et J.B oleks kasulikum vangistus lõpuni kanda Kinnipeetav soovib elada koos oma emaga, temal on ka võimalus taotleda .

sotsiaalpinda xxx Isik oli neli korda . Kinnipeetaval on keskharidus, kuid kindlat töökohta ei ole.

kriminaalkorras ja 43 väärteokorras karistatud, rikkunud katseaja tingimusi. Vabaduses oleks tal vaja hoiduda tarvitamast sõltuvusaineid ning suhtlemast kriminaalse taustaga tuttavatega, tema peaks võtma ennast arvele Töötukassas ja läbima sotsiaalabiprogrammi.

J.B netähtaega vangistusest vabaneda Peale võimalikku soovib tingimisi en .

vabanemist soovib ta minna tööle, asuda rahalisi kohustusi täitma, sest siin vanglas ei ole võimalik korralikku tööd teha.

Prokurör ei toeta J.B tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

J.B varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on neljal korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Ei saa mööda vaadata sellestki, et nimetatud kinnipeetav on karistatud mh I astme raske vägivaldse isikuvastase kuriteo toimepanemise eest.

Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste võimaliku panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub veendumus, et kinnipeetav ühe aasta jooksul suudab selle läbida nõuetekohaselt.

Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda eemal uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning karistamise eesmärgid (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitmata. Väärib märkimist, et eelnimetatud iseloomustusest nähtub, et uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 56% (kõrge risk). Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud.

3(4)

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (kuriteod on enamjaolt toimepandud alkoholijoobe seisundis; korduvalt karistatud alkoholiseaduse § 70 alusel), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega,

ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et J.B tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on vabastamine ennatlik. kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest

KarS § 76 lg 3 alusel, k tähtaega atseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. õtab Kohus v taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu tema käitumise isikut iseloomustavad andmed - nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

Karistusregistri

isikul on 6 kehtivat karistust, millest kaks on väljavõttest on näha, et kriminaalkorras. -de 118 p 1, 121 ja 199 lg 2 p- Viimane karistus on isikul KarS § de 5 ja 9 järgi. Viru Maakohtu otsusega asjas nr 1-09- -de 16584 oli isik karistatud tingimisi vangistusega KarS § 25, 121 ja 274 järgi katseajaga kolm aastat. Kuna isik ei täitnud katseaja tingimusi, pikendati talle katseaeg ühe aasta võrra ning kuna ka siis isik ei täitnud tingimusi, pöörati karistus täitmisele.

Eeltoodust nähtub, et toime pandud kuriteod on ühiskonnale ohtlikud (eluohtliku tervisekahjustuse tekitamine ja kehaline väärkohtlemine), agressiivsed ja suunatud inimeste elu ja tervise vastu. Kinnipeetava elukaaslane sai kuriteo ohvriks (§ 121). Eelnevalt mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus J.B täitnud eesmärki puhul ei ole

- hoiduda uute

kuritegude toimepanemisest. J.B oli juba tingimisi karistusest vabastatud katseajaga, kuid ei suutnud katseaja tingimusi täita. Kohus leiab, et sellinne käitumine viitab sellele, et isik ei ole mingeid järeldusi enda jaoks teinud ega ole aru saanud, et õigusrikkumised toovad endaga kaasa karistuse. Kohus on seisukohal, et J.B ei ole aru saanud, et tema enda ebaseaduslik käitumine viis vangistuseni ja ebaseadusliku käitumise eest tuleb ka vastutada. Talle oli juba eelnevalt mitu korda (katseajaga tingimisi vabastamine eelmisest karistusest, katseaja pikendamine tingimuste mittetäitmise tõttu) antud võimalus asuda õiguskuulekale teele, kuid isik on jätkanud endist eluviisi, võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla koostatud iseloomustuses kinnipeetavat on vangistuse jooksul 6 korral t on näha, et distsiplinaarkorras karistatud, kinnipee . tav osales sotsiaalprogrammides, kuid keeldus töötamisest

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1- -06) on va ngistatu õiguspärane käitumine vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks.

Kohus selgitab, et karistuse eripreventiivseks eesmärgiks on isiku mõjutamine, et ta tulevikus ei paneks toime süütegusid. Antud juhul kohus näeb, et karistuse eesmärk ei ole saavutatud – isik rikub ka vanglas korda ehk tema eirab ühiskonnas, sh ka vanglas kehtestatud norme ja ei tee samme oma käitumise muutmiseks. Kohus loeb positiivseks, et J.B osales vanglas sotsiaalabiprogrammides. Kuid tuleb arvestada ka sellega, et tema ei soovinud töötada, mis tähendab, et ta pole veel valmis oma harjumusi ja hoiakuid muutma.

Isikul on kehtiv isiku -kaart kehtivusega 13.05.2015. t tõendav dokument ID

Vabanedes soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxx, kus elab tema ema koos tema kahe tütrega Vabanedes ei ole isikul kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. . Kinnipeetaval on haridus ja

4(4)

töökogemus, mis on eelduseks töö leidmisel. Kuid enne vangistust töötas tema peamiselt mitteametlikult, toimetulekut mõjuta d alkoholi kuritarvitamine ja võlad Praktiliselt kõik süüteod si .

olid toime pandud alkoholi mõjul. Haridus ja töökogemus oli tal ka enne vangistust, kuid isik ei soovinud otsida endale sobivat töökohta, vaid hakkas toime panema õigusrikkumisi.

Arvestades poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (viimane J.B kuritegu eluohtliku tervisekahjustuse tekitamine), korduvaid karistusi (korduvad nii väärteo kui ka kuriteod, kuriteod seotud vägivallaga tema käitumist kriminaalhooldaja järeleval ), ve all olles (uute

süütegude toimepanemine katseajal, alkoholi tarvitamine katseajal, kuigi see oli kohtuotsusega keelatud), ) ja vabaduses (korduvad tema käitumist vangistuses (distsiplinaarkaristused väärteokaristused, muuhulgas alkoholi tarvitamine ka katseajal) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine, ei ole ka soovi töötada), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud.

Isik oli juba kriminaalhooldusele allutatud, kuid ei suutnud katseaja tingimusi täita, mistõttu pöörati karistus täitmisele J.B-le piisavalt mõju. . Seega kriminaalhooldus ei osuta

Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes oli juba käitumiskontrolli all viibinud ja seejuures katseajal rikkus korduvalt kohustused, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. htestatud reegleid, samuti Isik ei osanud ka vanglas järgida ke

keeldus töötamisest. See näitab, kohtu arvates, et isik ei ole oma mõtteviisi muutnud. Seega eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus leiab ka, et täitmiskavas püstitatud eesmärgid pole veel saavutatud. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab süütegude toimepanemist. Kohus leiab, et ka elukoha ja perekonna (ema ja kaks tütart) olemasolu ei saa takistada tal süütegude toimepanemist. E nne vangistust oli isikul ka elukaaslane, kelle suhtes kasutaski kinnipeetav vägivalda.

Samas alkoholi kuritarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isik ise väitis, et alkoholi ta tarvitas tegevusetusest (tööd ei olnud), samas aga ta näitab oma käitumisega sh vanglas, et ei soovigi töötada, mis omakorda viiks vabaduses jälle tegevusetuse ja alkoholi kuritarvitamiseni.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne va süüdlasel ei ole subjektiivset õigust bastamine isikule garanteeritud, vabaneda

vangistusest ennetähtaegselt. Vangistusest ennetähtaegne tingimisi vabastamine on pigem erandolukord ning tuleb kõne alla selle isiku puhul, kelle karistuse eesmärgid on saavutatud enne karistuse lõpptähtaja saabumist. Antud juhul aga ei saa rääk J.B ida sellest, et puhul

oleks karistuse eesmärgid ennetähtaegselt saavutatud, isik ei ole aru saanud oma tegude lubamatusest ja sellest, et oma tegude eest tuleb ka vastutada.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jä üüdimõi tab kohus s stetu J.B

mõistetud vangistuse kandmisest temale Viru Maakohtu 02.05.2012 kohtuotsusega enne tähtaega vabastamata.

Kohtunik Inna Kirsipuu