1-13-10621/10 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Vangistusest t

ingimisi enne tähtaega vabastamine

Määruse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

21. veebruar 2014 Kriminaalasi (number ja nimetus) nr 1-13-10621 (kohtutuasi ja toimik nr 1-09-10572) Tartu Maakohtu 26. novembri 2013 otsus H.A süüdimõistmises KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistamises liitkaristusena vangistusega 8 kuud Menetluse ese kohtulahendi täitmisel süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Määruse tegija täitmiskohtunik Toomas Lillsaar Prokurör Merike Tikk Süüdimõistetu

H.A (isikukood XXX; süüdimõistetu avaldatud elukoht vabanemisel vangalast: xxxxx x xxxxxxxxx xxxx; viibib vangistuses Tartu Vanglas)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-st 145, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Kohtu otsustused

1. Süüdimõistetu tingimisi vangistusest enne tähtaega vabastamise menetluses:

1.1 vaba

1 p 2 alusel H.A

stada KarS § 76 lg alates käesoleva määruse jõustumisest vangistusest aega ning allutada

- tingimisi enne täht ta katseajaks KarS § 75 lg s 1 sätestatud käitumiskontrollile elukohaga xxxxx x xxxxxx xxxx;

1.2 rata H.A-le

75 lg kontrolli ajal mää katseajaks KarS §

2 alusel käitumis kohustusena mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 1.3 H.A-le vanglast vabanemisel katseaeg määrata KarS § 76 lg 4 alusel tähtajaga (üks) aasta, arvestades katseaja kulgemist käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Täiendavad otsustused

2. Seoses H.A

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega:

2.1 määruse koopia örile süüdimõistetule jõustumisel saata Tartu Vanglale, prokur , ja viivitamata kriminaalhooldusosakonnale ja Tartu Vanglale. Määruse peale edasikaebamise kord ja selgitused määrusele

3. Selgitada:

3.1 kohtumäärust võib vaidlustada 10 ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu - Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu;

3.2 süüdimõistetule nimetatakse kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja määramisel.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

I Asjaolud

1. Kohtulahend

H.A

26. novembri 2013 otsusega KarS on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu

§ järgi ja karistatud

5 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati

199 lg 2 p 9 vangistusega

kohtuotsusega H.A-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 21. veebruari 2012 otsusega H.A-le mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 kuud 28 päeva vangistust võrra ning mõista H.A-le liitkaristusena 8 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loetud eelvangistuses viibimise aeg 3 päeva karistusaja hulka ja loeti H.A ärakandmata karistuseks 8 kuud 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks arvestatud 13. august 2013.

H.A viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas ning vangissüüdimõistetuna

tuse lõpptähtaeg on tal 08. mai 2014 ning kandmata vangistus ning tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 13. veebruar 2014.

2. Asja lahendamiseks kohtule esitatud andmed

2.1. Vangla esitatud süüdimõistetut iseloomustavad andmed

2.1.1. Vangla on esitanud kohtule kinnipeetava isikliku toimiku, milles sisalduvad andmed kinnipeetava süüdimõistetu kohta.

2.1.2. Kinnipeetava iseloomustus

Kinnipeetava isiklikus toimikus sisaldub kontaktisiku poolt koostatud kinnipeetava iseloomustus. Iseloomustuses on kontaktisik avaldanud, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega. 2.1.3.

Kriminaalhooldaja arvamus Kinnipeetava isiklikus toimikus sisaldub kriminaalhooldusametniku ettekanne. Kriminaalhooldusametnik b u ettekandest nähtuvalt asu süüdimõistetu vanglast vabanemisel elama Kauge tn

6 Viljandi linnas. Kriminaalhooldusametnik on pidanud vajalikuks määrata süüdimõistetule kohustustena tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. 3. d kohtus Ärakuulamise

Süüdimõistetu osales kohtulikus arutamises kaugülekuulamise vahendusel.

Süüdimõistetu küsimuse lahendamise juurde kaitsjat ei taotlenud. küsitlemi Tema sest

nähtus tema soov enne tähtaega vangistusest vabaneda ta nõustus käitumiskontrolli ning tingimustega ja kohusustega. Ta teatas, et asub vabanemisel elama xxxxx x xxxxxxxxx xxxx ja võimalikult edaspidi turvakodus. Prokurör kohtus toetas süüdimõistetu vangistusest tingimus enne tähtaega vabastamist.

II Kohtu põhjendused

1. Seaduslikud alused menetlemisel

1.1. Kohtueelse menetluse kord Süüdimõistetuna kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise kord on kehtestatud VangS § 76 lg 4 alusel justiitsministri 12. augusti 2010 määrusega nr 28 Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord (edaspidi ). kord Korra § 5 (Kinnipeetava teatamine tähtaegadest) kohaselt tehakse kinnipeetavale kirjalikult teatavaks:

1) karistuse täieliku ärakandmise korral vanglast vabanemise kuupäeva; 2) kuupäeva, millal kohtul tekib õigus otsustada tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine;

3) kuupäeva, millal kohtul tekib õigus otsustada tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega.

Korra § 6 Menetluse algus) kohaselt kaks kuud enne tingimise enne tähtaja vabanemise (

õiguse tekkimist teavitatakse kontaktisikut vajadusest valmistada kohtule ette materjalid.

Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise küsimuse otsustamise ettevalmistamiseks

algatatakse materjalide koostamine hiljemalt neli kuud enne vangistuse ärakandmise tähtaja lõppemist. Korra § 6 lg 2 kohaselt kontaktisik alustab info kogumist ja koostab kolme tööpäeva jooksul teate saamisest kriminaalhooldusosakonnale esitatava taotluse arvamuse esitamiseks.

Taotlus edastatakse hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast selle kontaktisikult saamist arvamuse esitamiseks kinnipeetava tulevase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale (Korra § 6 lg 3)

.

Kui kinnipeetava elukoht ei ole teada või on teada, et kinnipeetav ei kavatse asuda elama senisesse elukohta, edastatakse taotlus arvamuse esitamiseks kriminaalhooldusosakonnale, arvestades võimaluse korral kinnipeetava soove elukoha valikul (Korra § 6 lg 4

). Korra § 7. Kriminaalhooldusametniku arvamus

(1) Taotluse saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja määrab kriminaalhooldustalituse või - ametniku, kes koostab arvamuse.

(4) Arvamus koostatakse ja edastatakse taotluse esitanud vanglale 12 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Korra Kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamine § 8.

(1) Riskihinnangu koostab ja kinnitab kontaktisik.

(2) Riskihinnangu koostamisel arvestatakse kinnipeetava varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise jooksul, individuaalse täitmiskava täitmist vangistuse jooksul, vestlusi kinnipeetavaga, teiste vanglateenistujatega ja asjaomaste spetsialistidega, andmekogudest saadud informatsiooni, kriminaalhooldaja arvamust ja muud asjakohast informatsiooni. Korra a iseloomustuse koostamine § 9. Kinnipeetav

(1) Kontaktisik koostab kinnipeetava iseloomustuse. Korra § 11. Materjalide esitamine kohtule

(1) Materjalid edastatakse vangla asukoha järgsele kohtule.

1.2. Kohtuliku menetluse kord

Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine on sätestatud KrMS 18. peatüki

( ) 4. jaos ( Kohtulahendi jõustumine ja täitmisele pööramine Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine; § 424 § 432). -

Vangistusseaduse (VangS) § 76. Vabastamine tingimisi enne tähtaega

(1) Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks edastab vangla pärast kinnipeetava poolt karistusseadustiku § s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist kohtule kinnipeetava isikliku -

toimiku, iseloomustuse, milles antakse vangla hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele, kinnipeetava ohtlikkusele ja tema ennetähtaegse vabastamise kohta, kriminaalhooldaja arvamuse katseaja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta ning kinnipeetava nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, kui kinnipeetav taotleb enda vabastamist karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 1 või lõike 2 punkti 1 alusel.

VangS § 16 (Kinnipeetava individuaalne täitmiskava) kohaselt kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, koostatakse kinnipeetava individuaalne täitmiskava (edaspidi ), milles muuhulgas nähakse ette kinnipeetavale täitmiskava

üldhariduse või kutsekeskhariduse või tööalase koolituse andmise vajadus; kinnipeetava vabastamise ettevalmistamiseks vajalikud abinõud ning muud vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks vajalikud abinõud. KrMS § 426. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine

(1) Karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik võib pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku § s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu - vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist.

(2) Kui kohus keeldub süüdimõistetu vabastamisest vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist, võib ta määrata vangistusseaduse § 76 lõikes 3 sätestatud ühe aasta pikkusest tähtajast pikema või lühema tähtaja, millal vabastamise küsimust uuesti arutada.

KrMS ( § 432 Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste läbivaatamise kord) lg 1 ja 2 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega n ning kui küsimus puudutab kohtuotsuse täitmist tsiviilhagi osas, teatab täitmiskohtunik sellest eelnevalt kannatanule ja tsiviilkostjale ning neil on õigus esitada oma kirjalikud arvamused kohtu määratud tähtajaks. KrMS lg 3 kohaselt t se (KarS -s 426) § 432 ingimisi enne tähtaega vangistusest vabastami §

lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul äitmiskohtuniku juurde kutsutakse ning t

prokurör § 432 . KrMS lg 32

kohaselt t tehnilise äitmiskohtunik võib korraldada isikute osavõtu lahenduse abil, mis vastab käesoleva § 69 Kaugülekuulamine KarS ( ) lg 2 p-s 1 nimetatud

nõuetele tehnilise lahenduse abil, mille tulemusena menetlusosalised otseülekandena vahetult (

näevad ja kuulevad uurimisasutuses, prokuratuuris või kohtus mitteviibiva tunnistaja ütluse andmist ja saavad talle küsimusi esitada menetleja kaudu). KrMS 432 lg 33

kohaselt KarS -s §

426 nimetatud küsimusi võib täitmiskohtuniku juures läbi vaadata prokuröri osavõtuta, kui prokuratuur on edastanud täitmiskohtunikule oma seisukoha kirjalikult või elektrooniliselt ning teatanud, et ei soovi küsimuse läbivaatamisest osa võtta. KarS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab.

2. Menetluse ese ja a

sjaomased õigusnormid Kohtul tuleb otsustada süüdimõistetu usest ennetähtaegse vangist ks vabastamine. KarS § 76. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine

(1) Teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud: 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud.

(3) Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

(4) Katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Katseajaks allutatakse isik käesoleva seadustiku § s 75 sätestatud käitumiskontrollile. -

(5) Kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele.

(6) Kui isik paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Sellisel juhul mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. KarS

§ 75. Käitumiskontroll

(1) Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

(2) Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdimõistetu isikut, võib kohus määrata, et süüdimõistetu on käitumiskontrolli ajal kohustatud: 2) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 3.

Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs

3.1. Süüdimõistetu ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks on tema edasine õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest. Süüdimõistetu vastavust nendele tingimustele näitab muuhulgas tema käitumine vanglas karistuse kandmise ajal.

3.2. Süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel lähtub kohus kriminaaltoimikust, kinnipeetava isiklikust toimikust ja eelkõige selles sisalduvast vangala iseloomustusest ja kriminaalhooldaja kirjalikust arvamusest, arvestades süüdimõistetu ärakuulamist prokuröri arvamust.

3.3. t a vangistusest vabastamine Kriteeriumid, millest lähtuvalt kohus ingimisi enne tähtaeg vastava otsustuse peab tegema, sisalduvad KarS § 76 lg s 3. Tingimisi enne tähtaega vangistusest -

vabastamise menetluslik regulatsioon ei ammendu selle sättega. Seda osa menetlusest, mis puudutab asjakohase taotluse läbivaatamise algatamist maakohtus, reguleerib kriminaaltäitevõigus VangS § süüdimõistetu enne täht -s 76, mille -st 1 tuleneb, et materjalid lg

aega

vangistusest vabastamise otsustamiseks edastab kohtule vangla alati, kui kinnipeetav on ära kandnud KarS § etähtaegse vabastamise eeldusena nõutava osa karistusajast -dega 76-77 enn . Nõutav eeldus süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas. Kohtulikuks arutamiseks on jälgitud VangS § 76 lg 4 alusel kehtestatud korda, võimaldades kohtul teha otsustused süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise kohata. Vabastamise eeldusena on süüdimõistetu nõutava vangistusaja ära kandnud.

3.4. Tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on seejuures positiivne eripreventiivne prognoos lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Kaalutlused, – millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik).

3.5. Süüdlase käitumise hindamisel tuleb arvestada süüdlase isiklikku toimikusse (VangS § 17) koondatud dokumente, mis peegeldavad tema elu ja käitumist karistuse kandmise käigus. Eelkõige kinnipeetava isiklikku ankeeti, dokumente distsiplinaarkaristuste kohta, kinnipeetava iseloomustusi, teatisi erijärelevalve kohta, kinnipeetava õppimist ja töötamist iseloomustavad dokumente ning muid materjale, mis iseloomustavad kinnipeetava käitumist karistuse kandmise ajal ja tema suhtumist nii vanglaametnikesse kui ka teisesse isikutesse. Süüdimõistetut ei ole kinnipidamise ajal distsiplinaarkorras karistatud.

Vangla esitatud iseloomustuses on vangla kontaktisik toetanud kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

3.6. Lisaks süüdlase käitumisele karistuse kandmise ajal peab kohus süüdlast iseloomustavate teguritena tema ennetähtaegse vabastamise otsustamisel hindama veel süüdlase elutingimusi ja neid tagajärgi, mida talle võib kaasa tuua tingimisi nnetähtaegne vabastamine. Süüdlase e elutingimuste raames arvestab kohus selliseid asjaolusid nagu elukoha olemasolu süüdlasel pärast vabanemist, töökoha leidmise ja tugiisikute (perekonnaliikmed, lähedased) toetuse võimalus, aga samuti endiste kuritegelike sidemete taastekkimise oht. Ennetähtaegse vabastamise tagajärgede all tuleb arvestada seda, kas isiku ennetähtaegne vabastamine ei too endaga kaasa uute süütegude toimepanemist teiste isikute poolt. Kuna vangistusest ennetähtaegsel vabastamisel allutatakse süüdlane obligatoorselt käitumiskontrollile, siis tuleb kohtul hinnata ka, kas süüdlane vastab KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli tingimustele.

Olulise tähtsusega kriminaalhooldaja avaldatud arvamus võimaliku käitumiskontrolli on kohaldamiseks. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt asub süüdimõistetu elama Kauge tn 6-2 Viljandi linnas. Vanglast vabastamisel tuleb süüdimõistetule määrata katseajaks KarS § 75 lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

3.7. Igat ennetähtaegset vabastamise juhtu tuleb hinnata ka õiguskorra kaitse seisukohalt tervikuna. Sellest aspektist arvestab kohus KarS § 76 lg-s 3 kohaselt toimepandud kuriteo asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja tema varasemat elukäiku. Kuriteo toimepanemise asjaolude all hindab kohus eelkõige vangistuse mõistmise aluseks olnud kuriteo raskust, ründeobjekti ja tehiolusid. Süüdimõistetu isiku raames hindab kohtus eelkõige arvestada süüdlase süü suurust ja isikuomadusi.

Varasema elukäigu all arvestab kohus eelkõige süüdlase varasemat karistatust ja üldist suhtumist õiguskorda.

Kohus on seisukohal, et kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdimõistetu isik ja varasem elukäik võimaldavad tema ennetähtaegset tingimisi vabastamist. Süüdimõistetu on vangistuses varguse toimepanemise eest. Arvestades süüdimõistetu varasemat elukäiku on teatud risk uue kuriteo toimepanemises olemas. Siiski tuleks anda talle võimalus edaspidiselt seaduskuulekalt käituda.

3.8. Kokkuvõtlikult (käesoleva määruse II osa punktid 3.1 3.7), a – rvestades süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku, käitumist vanglas ja eeldatavat käitumist peale vangistusest vabanemist kogumis, on süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamine õigustatud. 3.9. atseaeg Käitumiskontroll ja k S H.A tuleb p 2 alusel vangistusest tingimisi enne üüdimõistetu KarS § 76 lg 1 tähtaega katseajaks KarS § 75 lg s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elu vabastada ja - kohaga

xxxxx x xxxxxxxx xxxx ning m H.A-le

75 lg 2 alusel äärata katseajaks KarS § käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. KarS § 78 ( angistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise korral Katseaja arvestamine v )

hakkab katseaega kulgema kohtulahendi jõustumisest. KarS § 78 kohaselt tuleb süüdimõi stetu vabastada vangistuse kandmisest ja arvestada katseaja kulgemise algust käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

KarS § 76 lg 4 alusel tuleb määrata H.A-le vanglast vabanemisel katseaja kestuseks 1 aasta.

Kriminaalhooldusseaduse § 25 kohaselt kriminaalhooldusosakonda täitmisele saadetud kohtulahendi alusel nimetab kriminaalhooldusosakonna juhataja kriminaalhooldusalusele konkreetse kriminaalhooldaja, lähtudes nimetatava spetsialiseerumisest ja töökoormusest.

4. Menetluskulud

Menetluskulusid kohus asja menetlemisel ei tuvastanud.

5. Määruse täitmine ja vaidlustamise kord 5.1.

Määruse jõustumine KrMS § 408 ( määruse jõustumine) lg 4 kohaselt kohtumäärus jõustub, kui Kohtuotsuse ja -

määruskaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Määruskaebuse esitamise korral jõustub kohtumäärus, kui selle on läbi vaadanud kohtumääruse koostanud kohus või kõrgema astme kohus. 5.2.

Määruse vaidlustamine

Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15.

peatükis ( ; §

– 392). Määrust võivad KrMS § 384 Määruskaebuse lahendamise menetlus -d 383

(Määruskaebuse esitamise õigus) lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.

Kuna ud - käesoleva sätte alusel teht täitmiskohtuniku määrus ei sisaldu § s 385 sätestatud määruste loetelus, mille peale puudub edasikaebuse esitamise õigus, siis on see vaidlustatav 15.

ptkisvale kohtule. Et s ette nähtud määruskaebekorras selle koostanud kohtu kaudu kõrgemalse tegemist ei ole § 387 lg s 2 nimetatud määrusega, siis säilib selle edasikaebamise korral lahendi -

teinud kohtul pädevus § Määruskaebuse läbivaatamine kohtumääruse koostanud kohtus) -s 389 ( ette nähtud enesekontrollimenetluse raames enda tehtud otsustuse muutmiseks. 5.3.

Määruskaebuse mõiste KrMS 383 Määruskaebuse mõiste

(1) Määruskaebusega võib vaidlustada kohtueelses menetluses, esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtumääruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud § 385 kohaselt. KrMS

KrMS

§ 386. Määruskaebus

(1) Määruskaebus vormistatakse kirjalikult ja selles märgitakse: 1) selle kohtu nimetus, kellele määruskaebus esitatakse; 2) määruskaebuse esitaja nimi, menetlusseisund ning elu või asukoht ja

-

aadress; 3) selle kohtu nimetus, kelle määrus vaidlustatakse, määruse tegemise kuupäev ja selle kohtumenetluse poole nimi, kelle suhtes määrus vaidlustatakse; 4) millises osas määrust vaidlustatakse; endus; 5) määruskaebuses esitatud taotluse sisu ja taotluse põhj 6) määruskaebusele lisatud dokumentide loetelu. (2) Määruskaebuse allkirjastab ja kuupäevastab selle esitaja. KrMS

§ 387. Määruskaebuse esitamise kord ja tähtaeg

(1) Määruskaebus esitatakse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti.

Toomas Lillsaar

Kohtunik