Legislator Case Law & Legislation
3-13-70127/9 AI generated

3-13-70127/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-13-70127/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta A. H.’i menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtule Tallinna halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (HKMS § 55 lg 2; § 121 lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2).

Legislator headnote

AI generated

3-13-70127/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: 121 lg 1 p 1 alusel. /.../ AKI 08.01.2014 vastusest kohtunõudele selgub, et AKI on kaebaja teabenõude registreerinud 27.12.2013 ja vastanud sellele AvTS § 18 lg 1 kohaselt, väljastades teabenõude punktides 1 ja 2 soovitud teabe. Teabenõude punkti 3 osas on AKI selgitanud selle täitmisest keeldumise põhjuseid (AKI-l ei ole soovitud teavet õiguskantsleri poolt 2009 teostatud järelevalve lõppotsuse kohta). /.../ Eeltoodu alusel on kaebaja kohtu hinnangul sisuliselt saavutanud oma eesmärgi, sest tema 24.11.2013 teabenõudele on vastatud (teave väljastatud, st toiming sooritatud), kuigi hilinemisega.

Keywords

AI generated
inspection contract restricted right of inspection missing case documents non-compliance with inspection regulations inadequate medical examination judicial inspection
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-70127 Haldusasi A.H.’i (H.) kaebus Andmekaitse Inspektsiooni kohustamiseks väljastada kaebajale 24.11.2013 teabenõudes Nr 1 taotletud teave

RESOLUTSIOON

1. Jätta A. H.’i menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

2. Tagastada kaebus A. H.’ile läbivaatamatult.

3. Edastada määruse ärakiri kaebajale.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtule Tallinna halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (HKMS § 55 lg 2; § 121 lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD 1. 03.12.2013 kohus sai A. H.’i kaebuse Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) kohustamiseks väljastada kaebajale 24.11.2013 teabenõudes Nr 1 taotletud teave. Kaebuses olid esitanud nõuded: 1) tunnistada vastustaja tegevus (sooritamata toiming) PS vastaseks; 2) kohustada vastustajat väljastama avaldajale (AHI) 24.11.2013 teabenõudes Nr 1 taotletud teave; 3) vabastada avaldaja (AH I) käesoleva kaebuse riigilõivust. 2. 20.12.2013 küsis kohus kohtunõude korras AKI-lt kaebuse asjaolude kohta täiendavat informatsiooni. Muu hulgas märkis kohus kohtunõudes: „Kaebaja märgib kaebuses, et esitas AKI-le 24.11.2013 teabenõude, milles muu hulgas palus väljastada AKI poolt kaebaja kohta Rahvastikuregistrile esitatud päringu ja sellele saadud vastuse kinnitatud koopia, AKI-le 06.08.2013 esitatud vaide (AKI järelevalvemenetlus Dedico Ehitus OÜ kohta) osas tehtud vaideotsuse ning EV Õiguskantsleri poolt 2009. a AKI üle teostatud järelevalvemenetluse lõppotsuse koopia. Kaebaja väitel AKI ei olnud kaebuse esitamise aja seisuga tema

24.11.2013 teabenõudele vastanud (st nõutud teavet väljastanud) ega ka teavitanud isikut teabenõudele vastamisest keeldumisest või teabenõude täitmise aja pikendamisest. Kaebuse asjaolude selgitamiseks ja kaebuse nõuetekohasuse kontrollimiseks palub kohus AKI-l teatada: 1) kas AKI hinnangul on kaebaja 24.11.2013 pöördumine AKI poole käsitletav teabenõudena AvTS mõttes ja kas teabenõudes taotletav teave kuulub A. H.’ile AvTS kohaselt väljastamisele, 2) kas AKI on

kaebaja 24.11.2013 teabenõudele vastanud/reageerinud (saatnud palutud dokumendid, keeldunud saatmisest, pikendanud vastamise tähtaega, edastanud vastamiseks vastavalt pädevusele vms), kui jah, siis palume edastada asjassepuutuvad dokumendid, 3) juhul, kui AKI ei ole pidanud vajalikuks isiku 24.11.2013 teabenõudele üldse reageerida, siis palume selgitada AKI sellekohast seisukohta“. 3. 08.01.2014 vastuses kohtunõudele on AKI selgitanud järgmist: „Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul on kohtu poolt 23.12.2013 kohtunõude lisana edastatud A. H.’i pöördumine teabenõue avaliku teabe seaduse (AvTS) tähenduses. Vastavalt AvTS § 16 lg 1 registreeriti teabenõue järgmisel tööpäeval 27.12.2013. Teabenõudes soovitud teave kuulub

A. H.’ile AvTS kohaselt väljastamisele, kuna Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul võib pidada isikut antud juhul tuvastatuks (AvTS § 14 lg 2). Vastavalt AvTS § 18 lg 1 täitis Andmekaitse Inspektsioon teabenõude punktid 1 ja 2 06.01.2014 5 tööpäeva jooksul väljastades olemasoleva teabe (rahvastikuregistrisse tehtud päringu kinnitatud koopia ja Andmekaitse Inspektsiooni viimane otsus järelevalvemenetluses Dedico Ehitus OÜ-ga seoses). Teabenõude punkti 3 täitmisest Andmekaitse Inspektsioon keeldus (AvTS § 23 lg 1 p 2). Teabenõudja poolt soovitud dokumendi kohta andsime teabenõudjale 06.01.2014 selgituse, et tema poolt soovitud teavet Õiguskantsleri poolt 2009 teostatud järelevalve lõppotsuse kohta Andmekaitse Inspektsioonil ei ole. Täiendavalt selgitasime teabenõudjale, et reeglina lõppeb Õiguskantsleri järelevalve soovituse andmisega ning nagu nähtub teabenõudja poolt lisatud dokumendist (Õiguskantsleri soovitus 09.04.2009 nr 7-4/081453/00902336) on soovituse tekst teabenõudjal olemas. Samuti selgitasime, et juhul kui teabenõudja soovib Andmekaitse Inspektsiooni vastust Õiguskantsleri soovitusele, on see leitav Õiguskantsleri dokumendiregistrist aadressil: http://adr.rik.ee/okk/dokument/758940. Täiendavalt peame vajalikuks selgitada, et Andmekaitse Inspektsioon tegeleb A. H.’i 24.11.2013 teabenõude mitteõigeaegse registreerimise asjaolude väljaselgitamisega.“ Kohtule edastati ka koopia AKI 06.01.2014 vastusest nr 2.1-3/13/2250 kaebajale (koos kaebajale edastatud dokumentide koopiatega).

4. 27.01.2014 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta, muu hulgas märkis kohus määruses: „HKMS § 37 lg 2 kohaselt kaebusega võib nõuda: 1) haldusakti osalist või täielikku tühistamist (tühistamiskaebus); 2) haldusakti andmist või toimingu tegemist (kohustamiskaebus); 3) haldusakti andmise või toimingu tegemise keelamist (keelamiskaebus); 4) avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist (hüvitamiskaebus); 5) haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist (heastamiskaebus); 6) haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist (tuvastamiskaebus). /... / Eeltoodust ilmneb, et halduskohtule ei ole võimalik esitada taotlust AKI (vastustaja) tegevuse PS vastaseks tunnistamiseks (kaebuse esimene taotlus). Täiendavalt selgitab kohus, et vastavalt PS § 15 lgle 2, põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 9 lg-le 1 ja HKMS §

158 lg-le 4 on kohtu kohustus kontrollida asjassepuutuva normi põhiseaduspärasust. Tegevuse põhiseaduspärasuse kontrollimine ja PS-ga vastuolus olevaks tunnistamine kohtu pädevusse ei kuulu ja järelikult kuuluks kaebus nimetatud nõude osas kaebajale tagastamisele HKMS §

121 lg 1 p 1 alusel. /.../ AKI 08.01.2014 vastusest kohtunõudele selgub, et AKI on kaebaja teabenõude registreerinud 27.12.2013 ja vastanud sellele AvTS § 18 lg 1 kohaselt, väljastades teabenõude punktides 1 ja 2 soovitud teabe. Teabenõude punkti 3 osas on AKI selgitanud selle täitmisest keeldumise põhjuseid (AKI-l ei ole soovitud teavet õiguskantsleri poolt 2009 teostatud järelevalve lõppotsuse kohta). /.../ Eeltoodu alusel on kaebaja kohtu hinnangul sisuliselt saavutanud oma eesmärgi, sest tema 24.11.2013 teabenõudele on vastatud (teave väljastatud, st toiming sooritatud), kuigi hilinemisega.

Kuna AKI on kohustamiskaebuses soovitud toimingu sooritanud, siis esineb alus asja menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Seega palub kohus kaebajal teatada, kas kaebaja on nõus asja menetluse lõpetamisega HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Täiendavalt selgitab kohus, et HKMS § 152 lg 2 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Seega tuleb kaebajal teatada, kas ta nõustub asja menetluse lõpetamisega või soovib minna üle tuvastamisnõudele.

Juhul, kui kaebaja soovib minna üle tuvastamisnõude menetlemisele, tuleb kaebajal selgitada, mis on kaebaja põhjendatud huviks tuvastamisnõude esitamisel, st miks on tuvastamine vajalik kaebaja õiguste edaspidiseks kaitseks (HKMS § 38 lg 4). Seega ainuüksi soov tuvastada vastustaja tegevuse õigusvastasus, ei ole kohtumenetluses põhjendatud huviks HKMS mõttes. Kohus peab vajalikuks juhtida kaebaja tähelepanu sellele, et vastustaja toimingu õigusvastasuse tuvastamine ei too vastustajale kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi, st vastustaja ei ole selle alusel kohustatud tegema toiminguid, andma haldusakte vms.

Seega tuleb menetluse jätkamise korral kaebajal oma põhjendatud huvi kohtule selgitada. /.../ Lisaks juhib kohus kaebaja tähelepanu kaebuse muudele puudustele. HKMS § 54 p 7 kohaselt märgitakse menetlusosalise poolt kohtule esitatavas avalduses menetlusosalise või tema esindaja allkiri, elektroonilise avalduse puhul digitaalallkiri või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldav tunnus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 336 sätestatule. Kuna 03.12.2013 elektrooniliselt edastatud kaebus ei ole digitaalselt allkirjastatud, siis tuleb esitada kohtule digitaalselt allkirjastatud või originaalallkirjaga kaebuse tekst. /.../ Tulenevalt riigilõivuseaduse § 571 lg-st 1 tasutakse halduskohtule kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot.

Käesoleval juhul on kaebuse esitaja esitanud taotluse tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks./.../ HKMS § 115 lg 2 sätestab, et menetlusabi taotlusele lisab taotleja allkirjastatud teatise enda ja oma perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta ning võimaluse korral ka muud dokumendid, mis seda seisundit tõendavad. A. H. on kohtule esitanud täidetud menetlusabi taotluse ning majandusliku seisundi näidisvormi (justiitsministri 29.11.2005. a määruse nr 50 lisa). Kohus selgitab, et kaebuse esitamise ajal kaebusega koos esitatud näidisvorm enam ei kehtinud (justiitsministri 29.11.2005 määrus nr

50 kehtis kuni 01.11.2013). Kaebuse esitamise ajal kehtis justiitsministri 25.10.2013 määruse nr 32 lisa 1 kohane näidisvorm „Füüsilise isiku menetlusabi taotlus ning teatis taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta“. Kaebuse esitaja ei ole kehtiva näidisvormi kohast taotlust esitanud. Samuti ei ole ta kaebusele lisatud taotlust allkirjastanud ega esitanud tõendeid oma maksejõuetuse kohta. Selleks, et kohtul oleks võimalik hinnata kaebuse esitaja majanduslikku seisundit (HKMS § 111 lg 1), tuleb kaebuse esitajal esitada kehtiva näidisvormi kohane allkirjastatud taotlus ning lisada sellele tõendid kaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulekute ja väljaminekute kohta. Vastavalt HKMS § 55 lg-le 2, kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata“.

Kohus andis kaebuse puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

KOHUS LEIAB

5. Kaebaja on 27.01.2014 kohtumääruse kätte saanud 29.01.2014. Seega oli kaebuse ja menetlusabi taotluse puuduste kõrvaldamise viimaseks päevaks 13.02.2014. Kaebaja ei ole tähtaegselt ega ka käesoleva määruse tegemise aja seisuga kaebuse menetlusse võtmist takistavaid olulisi puuduseid kõrvaldanud. Jätkuvalt on ebaselge, mis on kaebuse ese ja nõue, mille menetlemist kaebaja soovib, võimalikku põhjendatud huvi tuvastamisnõude menetlemiseks kaebaja teatanud ei ole. Kaebus on allkirjastamata. Samuti ei ole esitatud kehtiva vormi kohast allkirjastatud, nõuetekohast menetlusabi taotlust ega andmeid kaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulekute ja väljaminekute kohta. 6. HKMS § 116 lg 2 kohaselt, koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

186 lg-ga 6, kui taotluse esitaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esitanud põhistatud andmeid oma isikliku ja majandusliku seisundi kohta või vastanud esitatud küsimustele või on seda teinud ebapiisavalt, ei määra kohus menetlusabi andmist ulatuses, mida ei ole põhistatud. Kuna kaebuse esitaja ei ole kohtu poolt nõutud tõendeid esitanud, siis ei ole võimalik kontrollida isiku majanduslikku seisundit ega hinnata kaebuse esitaja maksevõimelisust (HKMS § 111 lg 1, § 112 lg 1). Samuti ei ole esitatud kehtiva vormi kohast ja allkirjastatud taotlust. HKMS § 55 lg-le 2 kohaselt, kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata. Kuna menetlusabi taotlus on esitatud puudustega ja kaebuse esitaja ei ole selle puudusi tähtaegselt kõrvaldanud, siis jätab kohus taotluse läbi vaatamata. 7. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt kohus tagastab kaebuse selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Et kaebaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud kaebuse eelnevalt nimetatud olulisi puudusi ning see takistab asja läbivaatamist, ei ole võimalik kaebust menetlusse võtta. Seega tagastab kohus kaebuse selle esitajale läbivaatamatult (HKMS § 121 lg 1 p 2), millise võimaliku tagajärje eest oli kaebajat hoiatatud. Järelikult puudub kohtul vajadus eraldi peatuda kaebuse menetletavatel või mittemenetletavatel nõuetel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hurma Kiviloo Kohtunik