1-14-1254/11 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 21.02.2014.a. Tallinnas (Liivalaia kohtumaja)

Kohtunik Merle Parts

Sekretär Aive Uueni

Tõlk

Oksana Mametova

Prokurör Aare Pere

Kaitsja süüdistatav loobus kaitsjast

Menetluse liik kokkuleppemenetlus

Süüdistatav:

M.J , ik: XXX; elukoht: XXX; kodakondsus: EV; emakeel: vene keel; haridus: keskharidus; töökoht või õppeasutus: pensionär; kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 02.08.2012.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 424 alusel vangistusega

3 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 2 kuud vangistust, mis jäeti KarS § 74 alusel täielikult täitmisele pööramata 18-kuulise katseajaga. Katseaja lõpp 02.02.2014.a. Väärteokorras karistamata. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 19.11.2013.a.; kahtlustatavana kinnipidamine 18.11.– 19.11.2013.a.

süüdistuses KarS § 424 järgi;

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada M.J KarS § 424 järgi ja karistada teda vangistusega 6 (kuus) kuud.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 02.08.2012.a. Harju Maakohtu poolt mõistetud ja ärakandmata karistuse, 1 kuu 27 päeva vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõista 7 (seitse) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 18.11.–19.11.2013.a. s.o 2 (kaks) päeva vangistust, karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 7 (seitse) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust

. Kriminaalasi nr. 1-14-1254

KarS § 69 lg 1, 3, § 74 lg 5 alusel asendada M.J-ile mõistetud 7 kuud 25 päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, s.o üldkasuliku tööga ja määrata selle

470 (nelisada seitsekümmend) tundi töö ära tegemiseks ajaks alates kohtuotsuse jõustumisest.

12 (kaksteist) kuud

KarS § 69 lg 4 alusel kohustada M.J täitma üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, s.t.:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Määrata M.J üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 21.02.2014.a.

M.J-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta M.J-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus

11 (üheteistkümneks) kuuks.

Tulenevalt liiklusseaduse §-st 127, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

KrMS § 175, § 179, 180 alusel välja mõista M.J-ilt riigituludesse:

- sundraha 1,5 palga alammääras – 532,50 eurot;

- kaitsjatasu summas 108 eurot.

Kriminaalmenetluse kulud tasuda jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

6 (kuue) kuu

arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank,

EE932200221023778606 Swedbank või EE403300333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber

1-14-1254, M.J ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Menetluskulude tasumist tõendav kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Mootorsõiduk Volkswagen Vento, registreerimismärgiga XXX, (VIN-kood: XXX), koos sõiduki registreerimistunnistusega nr XXX ja võtmega (asuvad Politseija Piirivalveameti parklas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn) – konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §

9. ptk 2. jagu) või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega seoses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Liivalaia

kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates 21.02.2014.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega (21.02.2014.a.), vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast.

SÜÜDISTUS

M.J süüdistatakse selles, et tema juhtis 18.11.2013 kella 16.15 ajal Tallinnas Randla tn

15 juures mootorsõidukit Volkswagen Vento, registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,20mg/l).

M.J rikkus sellega liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes / ja § 69 lg 4 p 1 / grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid.

Süüdistuse kohaselt, sellega pani M.J toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei ole tekitatud, tsiviilhagi puudub. Konfiskeerimisele kuuluv vara: mootorsõiduk Volkswagen Vento, registreerimismärgiga XXX (VIN-kood: XXX), koos sõiduki registreerimistunnistusega nr XXX ja sõiduki võtmega, mis on arestitud ja hoiul Politseija Piirivalveameti parklas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn.

M.J-i , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on M.J-i karistuseks KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust, mida tuleb KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Harju Maakohtu 02.08.2012.a. kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, 1 kuu ja 27 päeva, võrra ja mõista liitkaristuseks 7 kuud

27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvestada karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 18.11.–19.11.2013.a., s.o 2 päeva vangistust, mõistes lõplikuks karistuseks 7 kuud

25 päeva vangistust. Kokkuleppe kohaselt, vastavalt KarS § 69 lg-le 1 tuleb mõistetav vangistus asendada üldkasuliku tööga 470 tundi, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest.

Vastavalt KarS § 69 lg-le 4 on M.J üldkasuliku töö tegemise ajal kohustatud järgima KarS § p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Samuti tuleb kokkuleppe kohaselt võtta KarS § 50 lg 1 p 1 alusel M.J-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 11 kuuks.

Tulenevalt kokkuleppest tuleb KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend – mootorsõiduk Volkswagen Vento, registreerimismärgiga XXX koos sõiduki registreerimistunnistuse ja võtmega.

Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppest nähtuvalt on süüdistatavale selgitatud menetluskulude tasumise kohustust.

Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava M.J-i süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus leiab, et M.J tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus ja lisakaristus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuulub kokkuleppe kohaselt KarS § 83 lg

1 alusel konfiskeerimisele M.J-ile kuuluv sõiduk Volkswagen Vento, reg nr XXX, kui kuriteo toimepanemise vahend. Kohus viitab, et Riigikohus on oma praktikas asunud seisukohale, et mootorsõiduk on KarS §-s 424 kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahend ning selle konfiskeerimine on lubatav omandiõiguse riive (RKÜKo 3-1-1-37-08). Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub üheselt kuriteo toimepanemine antud sõidukiga ja see kuulub ainuisikuliselt M.J-ile , puuduvad antud kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist välistavad asjaolud.

Samuti kuuluvad M.J-ilt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks: määratud kaitsja tasu summas 108 eurot. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o 532,50 eurot. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine.

Tulenevalt kohtuistungil esitatud taotlusest peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine, kuivõrd süüdistatava sissetulek on piiratud, tegu on pensionäriga Kohus määrab menetluskulude hüvitamise tähtajaks 6 kuud kohtuotsuse jõustumisest.

Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318.

Merle Parts Kohtunik