4-13-7471/16 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2014.a. Tallinn Väärteoasja number 4-13-7471 Kohtukoosseis Kohtunik Meelis Eerik Kohtuistungi sekretär Annika Peld Väärteoasi

Vaidlustatud lahend Tiiu Aasametsa (Aasamets) väärteoasi KarS § 325 lg 1 järgi

Vangla 24.10.2013 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 650013000024

Asja läbivaatamise kuupäev 11. veebruar 2014.a. Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Tiiu Aasamets Kohtuvälise menetleja ametnik Janar Loorits RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata ja Vangla 24.10.2013 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 650013000024 muutmata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Asjaolud ja menetluse käik Vangla 24.10.2013 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 650013000024 karistati kaebuse esitajat KarS § 325 lg 1 alusel selle eest, et ta täpselt tuvastamata ajavahemikul alates augusti lõpp 2013 – 10.10.2013 täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal AS XXXosakonna meistrina andis kinnipeetavatele edasi ilma vanglateenistuse ametniku loata raadio Muse, mis on ilma vanglateenistuse ametniku loata kinnipeetavale keelatud ese VangS § 31 lg 2 mõttes.

Kaebuse esitaja vaidlustas viidatud otsust, kuna ta kinnipeetavale raadiot ei ole andnud. Raadio toodi AS XXXosakonnale tsehis kuulamiseks. Kõikides tsehhides olid raadiod olemas. Raadio soetas AS XXXesindaja Andres X. Väär on tõlgendus, et sellisel kujul on raadio üle antud kinnipeetavale. Raadio ülespanek tsehhi ei tähenda seda, et tegemist oleks keelatud esemega. Raadio oli mõeldud kuulamiseks üldisi huve arvestades, mitte üleandmiseks kinnipeetavale.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde.

Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu ja leidis, et otsus on seaduslik.

Kohtu põhjendused Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Vastavalt KarS § 2 lg 2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Teo objektiivne koosseis tuleneb KarS § 325 lg-st 1. Vastavalt KarS § 325 lg-le 1 „kinnipidamiskohas keelatud aine või eseme kinnipeetavale, arestialusele või vahistatule üleandmise eest karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.“

Puudub vaidlus, et raadio tõi koos koormaga vanglasse Andres X , kes oli AS Eesti Vanglatöötuse kliendi esindaja. Kaebuse esitaja andis ütlusi, mille järgi andis Andres X raadio temale. Raadio viis kaebuse esitaja enda kabinetti. Poolteist päeva hiljem viis kaebuse esitaja raadio tsehhi ja pani laua peale. Ta palus kinnipeetavatel raadio vooluvõrku ühendada. Raadio oli tsehis päev või poolteist, siis võttis julgeolekuteenistus selle ära. Nendes faktilistes asjaoludes puudub vaidlus ning kohus loeb need asjaolud kaebuse esitaja ütluste järgi tõendatuks.

Poolte vahel on vaidlus antud faktoloogia õiguslikus kvalifitseerimises – kohtuväline menetleja leiab, et oma eeltoodud käitumisega andis kaebuse esitaja üle kinnipeetavale keelatud eseme (raadio), kaebuse esitaja leiab, et ta ei ole kinnipeetavale raadiot üle andnud. Kohus lahendab selle õigusliku vaidluse.

Vanglat tuleb pidada kinnipidamiskohaks KarS § 325 lg 1 mõttes. Keelatud ese või aine on kinnipidamiskohas mittelubatud ese või aine. VangS § 31 lg 2 järgi võib kinnipeetaval olla raadio vaid vanglaametniku loal. Käesoleval juhul sellist luba ei olnud. Kinnipeetavale üleandmisena käsitatakse aine või eseme andmist kinnipeetava valdusesse. Üleandmine võib olla vahetu (käest kätte andmine) või vahendatud (nt paki teel saatmine). Seega ei või kehtiva regulatsioon kohaselt anda kinnipeetava valdusesse vahetult või vahendatult ühtegi keelatud eset. Käesoleval juhul oli raadio keelatud ese, kuna raadio paigaldamiseks tsehhi puudus vanglaametniku luba. Raadio jõudis kaebuse esitaja tahte kohaselt tema valdusest kinnipeetava valdusesse. Kohus leiab, et kvalifitseeritava väärteo objektiivne koosseis on sellega täidetud.

Kohus leiab, et tegu on toime pandud otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 tähenduses, sest kaebuse esitaja teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönis seda. Jutt käib siinkohal faktilistest asjaoludest, mitte juriidilisest käsitlusest. Puuduvad ja õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

Seetõttu jõuab kohus järeldusele, et kohtuvälise menetleja poolt on väärtegu õigesti kvalifitseeritud ning kaebuse esitaja on toime pannud KarS § 325 lg 1 sätestatud väärteo.

Kaebuse esitajale on karistuseks mõistetud rahatahv 10 trahviühiku ulatuses, s.o 40 eurot. KarS § 56 lg 1 kohaselt „karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.“ Kohtuväline menetleja on tuvastanud, et karistust kergendavaks asjaoluks on süü ülestunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Kaebuses märgib kaebuse esitaja, et ta ei ole süüd üles tunnistanud ega kahetsenud. Ka kohtuistungil ei kahetsenud kaebuse esitaja puhtsüdamlikult süüd. Seetõttu ei nõustu kohus kohtuvälise menetleja järeldusega, et esinevad vastutust kergendavad asjaolud. Kohtu hinnangul vastutust kergendavaid asjaolusid ei esine. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja järeldusega, et ka vastutust raskendavaid asjaolusid ei esine. Vaatamata sellele, et kohus ei tuvastanud kergendavaid asjaolusid, kohus karistust muutma ei hakka. Kohtuväline menetleja ei ole karistuse mõistmisel ületanud diskretsioonipiire. Kuivõrd kaebuse esitaja on talle süüks arvatud väärteo toime pannud, väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.

Meelis Eerik Kohtunik