4-14-275/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-14-275

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2014. a Tallinn

Väärteoasja number

4-14-275 (2316,13,011014)

Kohtunik

Märt Toming

Väärteoasi

KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärtegu

Menetlusalune isik

I.I, ik: XXX, elukoht: XXX

Kohtuvälise menetleja esindaja

Helme Künnapuu, Põhja prefektuuri Kesklinna

Politseijaoskond

RESOLUTSIOON

1. I.I süüdi KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 4 (neli) päeva.

2. Mõistetud ja ärakandmisele kuuluv arest 4 (neli) päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas. Mõistetud aresti ärakandmist arvestada alates menetlusaluse isiku poolt aresti ärakandmisele asumisest. Mõistetud arest peab olema ära kantud kahe kuu jooksul otsuse jõustumisest, so hiljemalt 20.04.2014. Kui arest ei ole tähtaegselt ära kantud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning ärakandmata aresti ärakandmist arvestatakse menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 21.02.2014. V™S § 199 lg 3 kohaselt jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 18.12.2013 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1375701 selles, et 18.12.2013 kella 10.25 ajal peeti Narva mnt 38 asuvas kaupluses US2U kinni I.I, kes möödus kaupluses US2U kassarivist, jättes kauba spordipluus eest tasumata kokku summas 14.90 eurot, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, mille väärtus ei ületa kahtekümmet miinimumpäevamäära.

Sellise käitumisega rikkus menetlusalune isik KarS § 199 lg 1 nõudeid ja pani toime KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi oli väärteoasjade arutamise ajast ja kohast teadlik. Kohus edastas kohtukutse menetlusalusele isikule politsei vahendusel ning menetlusalune isik sai kohtukutse kätte allkirja vastu 07.02.2014. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetlusalune isik ei ole taotlenud väärteoasja arutamise edasilükkamist ja kohus ei ole menetlusaluse isiku osavõttu pidanud kohustuslikuks, võib väärteoasja V™S § 90 lg 1 sätete alusel arutada menetlusaluse isiku kohalolekuta.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Kohtuväline menetleja taotleb KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistuseks aresti 4 päeva, kuivõrd varasemad rahatrahvid on senini jäetud tasumata. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi kohtuvälises menetluses, Aikero OÜ avaldust varguse toimepanemise kohta, õigusrikkuja üleandmise akti ja isikusamasuse tuvastamise protokolli, leiab, et väärteoasjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et I.I varastas 18.12.2013 Aikero OÜ kaupluses US2U asukohaga Narva mnt 38 punase spordipluusi maksumusega 14.90 eurot.

Kuivõrd menetlusaluse isiku käitumisest saab järeldada, et menetlusalune isik võttis ära võõra vallasasja selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, siis on menetlusaluse isiku käitumises KarS § 199 lg 1 ettenähtud kuriteo tunnused. Kuna ära võetud vallasasja maksumuseks on 14.90 eurot, mis jääb alla KarS § 218 lg 2 sätestatud kahekümne miinimumpäevamäära, on tegemist väheväärtusliku asjaga ning menetlusaluse isiku käitumine on väärteoprotokollis õigesti kvalifitseeritud KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteona, so varavastase süüteona väheväärtusliku asja vastu.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut aastate jooksul karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega, millised on jäetud tasumata, samuti on teda karistatud arestidega. Taolised andmed viitavad asjaolule, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid rahaliste mõjutusvahendite tasumiseks. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid on jäetud tasumata ning trahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud.

Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1 sätetest, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt alammäära lähedasena.

Märt Toming

kohtunik