4-14-677/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-14-677

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. veebruaril 2014.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja nr

4-14-677

Kohtunik

Külli Iisop

Väärteoasi XXXkaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

menetlustalituse 08.01.2014 otsusele väärteoasjas nr 2230,13,058465

Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja XXX(isikukood XXX; elukoht: XXX)

Kohtuväline menetleja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalitus (asukoht: Rahumäe tee 6/1, Tallinn)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse otsus 08.01.2014 XXX mõistetud rahatrahvi suuruse osas. Karistada XXX Liiklusseaduse § 242 lg 1 järgi rahatrahviga 6 trahviühikut, s.o 24 (kakskümmend neli) eurot.

Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates.

Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 08.01.2013 otsusega väärteoasjas nr 2230,13,058465 määras PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalitus XXXkaristuseks liiklusseaduse (LS) §

242 lg 1 järgi rahatrahvi 25 trahviühikut, s.o 100 eurot.

Otsuse kohaselt juhtis XXX16.12.2013 kell 10.01 Tallinnas J. Poska 27 maja juures mootorsõidukit ning tal ei olnud kaasas Eestis väljastatud mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavat dokumenti, isikut tõendavat dokumenti ega sõiduki registreerimistunnistust. Juht ei olnud liiklusregistris märgitud kui omanik, kasutaja või vastutav kasutaja ning ükski eelnimetatutest ei viibinud kontrollimise ajal sõidukis. XXXjuhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kuivõrd sõidukis ei viibinud seaduslikku esindajat või seadusliku esindaja kirjaliku nõusolekuga isikut, kellel on vähemalt kaks aastat B- kategooria juhiluba. Sellise tegevusega eiras XXX LS § 38 lg 2, § 88 lg 1 ja 3, § 90 lg 1 p 2 ning § 95 lg 2 nõudeid ning tema käitumine kvalifitseeriti väärteona LS § 242 lg 1 järgi

XXXoma kaebuses kohtule palub vähendada talle mõistetud trahvisummat miinimumini. Kaebaja kahetses juhtunut südamest ning selgitas, et see oli tema esimene rikkumine. Lisaks mainib kaebaja, et õpib alles keskkoolis, nende pere ainus sissetulek on ema töötasu ning rahatrahv 100 eurot on väga suur väljaminek.

Kohtuväline menetleja esitas 17.02.2014 kirjaliku arvamuse esitatud kaebuse kohta, milles palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Rahatrahvi vähendamisega miinimumini kohtuväline menetleja ei nõustu, kuivõrd minimaalne karistus oleks toimepandud väärtegu arvestades ebaproportsionaalne. XXXon ühe teoga toime pannud kolm liiklusalast väärtegu - tal puudus juhtimisõigust tõendav dokument, isikut tõendav dokument ja mootorsõiduki registreerimistunnistus. Hoolduskohustuslikult ja nõuetekohaselt käitudes oleks ta pidanud enne mootorsõiduki juhtima asumist kontrollima dokumentide olemasolu. Lisaks sellele pidi kaebaja teadma, et ta on piiratud juhtimisõigusega isik, kes võib autot juhtida vaid siis, kui tema kõrval on vähemalt kaks aastat B-kategooria juhiluba omav seaduslik esindaja või viimase kirjaliku nõusolekuga isik. XXXkaristuse määramisel on lähtutud Riigikohtu 24.10.2011 otsuse nr 3-1-1-77-11 p-s 11 antud juhistest. Isikul on piiratud juhtimisõigus ning ta omab mootorsõiduki juhina vähest kogemust, ta on toime pannud kolm rikkumist, ta on varem karistamata ja kahetseb. Tulenevalt sellest on isikule määratud rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses õiglane ja proportsionaalne.

Nii kaebaja kui kohtuväline menetleja nõustusid asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 2230,13,058465 materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §- le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.

XXXtunnistab väärteo toimepanemist ning selle asjaolude ning tõendatuse osas vaidlus puudub. Küsimus on selles, kas kohtuväline menetleja on kaebajale karistuse määramisel arvestatud isiku süü suurusega, tema vastutust mõjutavate asjaoludega, eelkõige sellega, et tegemist oli alaealisega, kes oma süüd puhtsüdamlikult kahetses ning kellel ei olnud eelnevalt ühtegi karistust süütegude eest. Kohtu arvates menetleja seda teinud ei ole ning on alaealisele mõistnud põhjendamatult range karistuse. Seetõttu tuleb otsus tühistada XXXmääratud rahatrahvi osas.

Õige on kohtuvälise menetleja poolt oma vastuses tehtud viide Riigikohtu lahendile (RKKK 3-1- 1-77-11), mille kohaselt karistusmäära arvestamisel tuleb lähtepunktiks võtta sanktsiooni keskmine määr, siis tuvastada süü suurus, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud.

Kuigi raskendavad asjaolud puudusid ja kergendavaks asjaoluks luges menetleja puhtsüdamliku kahetsuse, ei mõistetud XXXkaristust alla sanktsiooni keskmist määra. Üldse jäi aga tähelepanuta asjaolu, et tegemist on alaealisega.

Kui klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte täideviijale, siis alaealiste puhul on rõhuasetus aga teistsugune – karistusõiguse jaoks on sellisel juhul enam tähtis just täideviija isik, mitte tema poolt toimepandud tegu ja selle raskus. Alaealiste puhul on esmatähtsad just eripreventiivsed (kasvatuslikud) eesmärgid (RKKK 3-1-1- 43-06, p 13.1). Seega alaealise mõjutamise eesmärgiks on esmajoones kasvatamine, mitte aga karistamine.

Liiklusseaduse § 242 lg 1 võimaldab isikut karistada mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 50 trahviühikut (s.o 200 euro suuruses summas). XXX karistati rahatrahviga 25 trahviühikut (100 eurot) ehk sanktsiooni keskmises määras.

Kohtu arvates jäeti karistuse määramisel arvestamata kergendava asjaoluna süü puhtsüdamlik kahetsus ning menetlusaluse isiku alaealisus. Isik eksis küll mitmete liiklusseaduses sätestatud nõude vastu, kuid realiseeritud on vaid ühe väärteo koosseis. Toimepandud rikkumised ei olnud rasked.

Tegemist on alaealisega, kes on seni käitunud seaduskuulekalt, kes käesoleval ajal õpib ning kellele endal puuduvad regulaarsed sissetulekud. Sellise isiku mõjutamiseks hoiduda edaspidi uute süütegude toimepanemisest on kohtu arvates piisavaks karistuseks rahatrahv 6 trahviühikut, s.o 24 eurot. Karistus sellises määras on kohtu arvates küllaldane, et süüdlasele meelde tuletada liiklusseadusest kinnipidamise kohustust ning seda, et reeglite rikkumise korral võib järgneda tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. Sanktsiooni alammäära lähedane rahatrahv alaealisele on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega.

Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §-dest 132 p 2, 133, 134.

Kohtunik