3-13-1643/48 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 20.02.2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-1643 Haldusasi V.K.i kaebus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse poolt tekitatud varalise kahju summas 8210 eurot ja moraalse kahju summas 1500 eurot hüvitamise nõuetes. Menetlusosalised Kaebaja – V.K.; Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Natalja Akulina ja Terje Krais. Asja läbivaatamise vorm Kohtuistungil 20.01.2014.a. Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 20.02.2014 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul (HKMS § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Asjaolud

1. Tallinna Linnavolikogu 28.06.1995 otsusega nr 100 kanti Tallinnas xxxxxxxxx asuv eluruum erastamisele mittekuuluvate eluruumide nimekirja. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 26.02.1996 korraldusega nr 76 tunnistati see eluruum tööandja eluruumiks ning samal päeval sõlmiti Lasnamäe Linnaosa Valitsuse ja V.K.i vahel eluruumi üürileping.

2. V.K. esitas 26.11.2004 ning 01.12.2004 Lasnamäe Linnaosa Valitsusele avaldused, milles taotles, et xxxxxxxxx korter talle otsustuskorras võõrandataks. Lasnamäe linnaosa eluasemekomisjon otsustas 18.01.2005 toimunud koosolekul teha Tallinna Linnavalitsusele ettepaneku võõrandada eelnimetatud eluruum otsustuskorras V.K.ile hinnaga

98 400 krooni. V.K.i teavitati eluasemekomisjoni otsusest teha Tallinna Linnavalitsusele selline ettepanek 02.02.2005 kirjaga nr 1- 10/29.

3. Lasnamäe Linnaosa Valitsus teavitas 28.03.2012 V.K.i võimalusest omandada xxxxxxxx asuv eluruum hinnaga 14 429 eurot. 16.04.2012 tegi kaebaja Tallinna linnapeale avalduse, milles palus eluruumi müügihinna määramisel lähtuda 2005. aastal Lasnamäe linnaosa eluasemekomisjoni määratud hinnast 98 400 krooni. 03.05.2012 vastuskirjas sellele avaldusele teatas Tallinna abilinnapea Eha Võrk, et Tallinna Linnavalitsuse heaks kiidetud eluruumide müügihinna määramise metoodika ei näe ette võimalust müügihinna alandamiseks.

4. V.K. esitas 2012. aasta oktoobris Tallinna Halduskohtusse kaebuse Tallinna Linnavaraameti kohustamiseks võõrandama talle Tallinnas xxxxxxxx asuv eluruum hinnaga 6288,90 eurot (98 400 krooni). Tallinna Halduskohus jättis V.K.i kaebuse haldusasjas nr 3-12-1257 rahuldamata.

5. 30.11.2012 esitas V.K. Lasnamäe Linnaosa Valitsusele avalduse võõrandada talle otsustuskorras xxxxxxxx korter hinnaga 14 429 eurot. 04.04.2013 otsusega nr 53 otsustas Tallinna Linnavolikogu võõrandada V.K.ile otsustuskorras xxxxxxxx korter hinnaga 14 429 eurot ning 24.04.2013 sõlmiti Tallinna linna ja V.K.i vahel notariaalne korteriomandi müügileping.

6. 01.08.2013 saabus Tallinna Halduskohtule V.K.i kaebus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse poolt tekitatud varalise kahju summas 8210 eurot ja moraalse kahju summas 1500 eurot hüvitamise nõuetes.

Kaebuse sisu

7. Kaebaja märgib, et alates 26.11.2004, kui ta saatis Lasnamäe Linnaosa Valitsusele avalduse korteri välja ostmiseks hinnaga 98 400 krooni, on vaatamata kaebaja korduvatele päringutele palutud kaebajal oodata linnavalitsuse otsust. Kaebaja sai 2012. aastal teada, et tema korteriga seotud dokumente pole linnavalitsuses. Kaebaja on seisukohal, et need dokumendid on ilmselt jäänud linnaosa valitsuse poolt linnavalitsusele saatmata. Kui need dokumendid oleks saadetud õigeaegselt ning kui kaebaja oleks saanud linnavalitsuselt eitava vastuse, siis tal oleks olnud võimalik koheselt pöörduda kohtusse, et kaitsta oma õigusi. Kaebaja on seisukohal, et linnaosa valitsuse ametnikud on teda jätnud sellest võimalusest ilma.

7.1. Kaebajale on kahju tekitanud Lasnamäe Linnaosa Valitsus toiminguga, mis seisnes selles, et kaebaja avaldust ja dokumente ei edastatud linnavalitsusele menetlemiseks. Kaebaja ei usu, et linn oleks menetlenud tema avaldust 7 aastat. Kaebaja moraalse kahju hüvitamise nõue väljendub selles, et 2006. aastal toimus tal kohtumine Toivo Moorastega, mis põhjustas kaebajale xxxxxxxxxxxx. Kaebaja on seisukohal, et Lasnamäe Linnaosa Valitsuse ametnikud on üleolevad inimeste osas ja ei tee oma tööd, sh jätsid tema avalduse linnavalitsusele edastamata.

7.2. Seoses eeltooduga taotleb kaebaja kahju hüvitamist, et katta korteri maksumuse erinevus 2005. aasta pakkumise ja 2012. aasta pakkumise vahel (8210 eurot). Samuti taotleb kaebaja moraalse kahju hüvitamist summas 1500 eurot.

Kaebaja palub kaebuse rahuldada ning jätta menetluskulud vastustaja kanda.

Vastustaja vastulause

8. Vastavalt Lasnamäe linnaosa eluasemekomisjoni 18.01.2005 koosoleku protokollis nr 18 sätestatule valmistas Lasnamäe Linnaosa Valitsuse linnavaraosakond ette eelnõu Tallinna linna omandis ja Lasnamäe Linnaosa Valitsuse valitsemisel olevate tööandja eluruumide väljaarvamiseks tööandja eluruumide hulgast, tööandja eluruumi üürilepingute muutmiseks munitsipaaleluruumi üürilepinguteks ning korteriomandite võõrandamiseks eluruumi kasutavatele üürnikele tingimusel, et üürnikel ei ole üürivõlga. Vastavalt kehtinud korrale edastati nimetatud eelnõu elektronposti vahendusel Tallinna Elamumajandusametile (praegune Tallinna Linnavaraamet) menetlemiseks. Tulenevalt sellest, et linna asutuste vahelise kirjavahetuse säilitamise tähtaeg on viis aastat, ei ole Lasnamäe Linnaosa Valitsusel säilinud asjakohaseid materjale, millest nähtuks, et kõnesolev eelnõu oli Tallinna Elamumajandusametile edastatud. Tallinna Linnavaraametil ei ole samuti tulenevalt linna asutuste vahelise kirjavahetuse säilitamise tähtajast säilinud 2005. a eluruumide võõrandamisega seotud kirjavahetust (sh Lasnamäe Linnaosa Valitsuse esitatud xxxxxxxxxx eluruumi võõrandamise ettepanekut). Samas märgib vastustaja, et Tallinna Linnavaraametile teadaolevalt ei ole Tallinna Linnavalitsus alates 2005. a jaanuarist kuni 2012. a jaanuarini ühelgi juhul otsustanud teha Tallinna Linnavolikogule ettepanekut tööandja eluruumi võõrandamiseks.

8.1. Vastustaja selgitab, et linnaosavalitsus tegi küll linnavalitsusele ettepaneku korter võõrandada hinnaga 98 400 krooni, kuid vastavalt linnavara võõrandamise korrale otsustab linnavara otsustuskorras võõrandamise linnavolikogu linnavalitsuse ettepanekul. Seega ei ole linnaosavalitsuse ettepanek linnavolikogule otsuse tegemiseks kohustuslik. Samuti ei sõltu linnavolikogu otsus korter võõrandada linnaosavalitsuse ettepanekust. Veelgi enam, ka võõrandatava korteri müügihind on volikogu otsustada ning ei ole piiratud linnaosavalitsuse ettepanekuga.

8.2. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 72 lg-le 3 oli kaebajal võimalus vaidemenetlusega vaidlustada väidetav Lasnamäe Linnaosa Valitsuse ametnike viivitus või tegevusetus. Ajavahemikul alates kaebaja poolt avalduste esitamisest (26.11.2004) kuni linnavolikogu korteri võõrandamise hinnaga 14 429 eurot otsuse vastu võtmiseni (11.01.2013) ei ole kaebaja vaiet esitanud ega oma õiguste kaitseks kohtusse pöördunud. Kaebaja pöördus avaldusega linnapea poole alles pärast korteri võõrandamise otsuse vastuvõtmist linnavolikogu poolt. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda.

Kohtu põhjendused

Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

9. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi.

20.01.2014 toimunud kohtuistungil täpsustas kohus, milline on see õigusvastane toiming, millega Tallinna linn on kaebajale kahju tekitanud. Kaebaja vastas kohtule, et Tallinna linnale kaebajal pretensioone ei ole. Kaebaja pretensioon on suunatud Lasnamäe Linnaosa Valitsuse vastu, kes jättis 2005. a-l Tallinna linnale edastamata kaebuse esitaja dokumendid tema üürilepingu alusel kasutuses olnud korteri väljaostmiseks linnalt. Kohus püüdis täiendavalt selgitada kaebajale, et ehk on kaebaja tegelik tahe suunatud siiski Tallinna linna vastu, kes menetles tema avaldust korteri ostmiseks 7 aastat, kuid kaebaja jäi endale kindlaks – kaebaja kindel veendumus oli, et Tallinna linn ei saanudki kaebaja avaldust menetleda, kui seda 2005. a-l Lasnamäe Linnaosa Valitsuse poolt Tallinna linnale ei edastatud (kuulatav kohtuistungi salvestuselt). Nii saab kohus järeldada, et kaebaja taotleb kohtult tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist, mis seisneb selles, et Lasnamäe Linnaosa Valitsus jättis 2005. a-l Tallinna linnale edastamata kaebaja avalduse korteri ostmiseks koos asjakohaste dokumentidega, põhjustades sellega kaebajale varalise ja mitte varalise kahju. Et tuvastada, kas kahju hüvitamise eeldused on täidetud, tuleb kohtul vastavalt RVastS § 7 lg-le 2 esmalt tuvastada, kas vastav toiming (kaebaja avalduse materjalide edastamata jätmine) üldse aset leidis ning kui leidis, siis kas see oli õigusvastane.

10. Kohtu hinnangul ei ole asjas tõendatud, et Lasnamäe Linnaosa Valitsus ei edastanud V.K.i avaldust korteri ostmiseks 2005. a-l Tallinna linnale edasiseks menetlemiseks – kaebaja sellise kahtluse kinnituseks ei ole esitatud ühtegi tõendit. Vastupidi – Tallinna linn on menetluses kinnitanud, et vastavalt Lasnamäe linnaosa eluasemekomisjoni 18.01.2005 koosoleku protokollis nr

18 sätestatule valmistas Lasnamäe Linnaosa Valitsuse linnavaraosakond ette vastava eelnõu Tallinna linna omandis ja Lasnamäe Linnaosa Valitsuse valitsemisel olevate tööandja eluruumide väljaarvamiseks tööandja eluruumide hulgast, tööandja eluruumi üürilepingute muutmiseks munitsipaaleluruumi üürilepinguteks ning korteriomandite võõrandamiseks eluruumi kasutavatele üürnikele tingimusel, et üürnikel ei ole üürivõlga. Vastavalt kehtinud korrale edastati nimetatud eelnõu elektronposti vahendusel Tallinna Elamumajandusametile (praegune Tallinna Linnavaraamet) menetlemiseks. Tallinna linn on menetluses omaks võtnud, et menetles V.K.i avaldust korteri ostmiseks ca 7 aastat, kuna sel perioodil oli linnas tehtud otsus peatada linnavaraga seotud võõrandamistehingud. Tallinna linna esindajad kinnitasid kohtule, et sel perioodil ei toimunud ühtegi tööandja eluruumi võõrandmise tehingut. Põhjus, miks selle kohta dokumentaalseid tõendeid säilinud ei ole, seisneb linna kinnitusel selles, et linna asutuste vahelise kirjavahetuse säilitamise tähtaeg on 5 aastat. Vastupidiseid tõendeid selle kohta, et Tallinna Linnavalitsus ei ole alates 2005. aasta jaanuarist kuni 2012. aasta jaanuarini ühelgi juhul otsustanud teha Tallinna Linnavolikogule ettepanekut tööandja eluruumi võõrandamiseks, asjas esitatud ei ole. Järelikult on usutav, et kaebuse esitaja V.K.i korteri ostu avalduse menetlemine pandi nö ootele Tallinna linna ametiasutustes, mitte ei olnud takistunud seetõttu, et Lasnamäe Linnaosa Valitsus oleks jätnud asjakohased dokumendid Tallinna linnale edastamata.

11. HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline ei esita tõendit asjaolu kohta, mida ta peab lg 1 kohaselt tõendama, ja tõendeid asjaolu või selle ümberlükkamise kohta ei ole võimalik hankida muul viisil, võib kohus hinnata asjaolu tema kahjuks. Kohus on seisukohal, et ükski asjas kogutud tõend ei kinnita, et Lasnamäe Linnaosa Valitsus oleks 2005. a-l jätnud V.K.i avalduse ja muud asjakohased dokumendid edastamata Tallinna linnale menetluse jätkamiseks. Seega on kaebaja vastavasisulised kahtlused paljasõnalised ja tõendamata ning väidetavat õigusvastast toimingut, millega kaebajale tema väidetel kahju on tekitatud, ei ole toimunud. Nii ei ole täidetud kõige esmane eeldus kahjunõude rahuldamiseks – tuvastatav õigusvastane toiming – mistõttu jääb kahjunõue rahuldamata ning ülejäänud kahjunõude rahuldamise eelduste analüüsimiseks puudub vajadus.

12. HKMS § 2 lg-te 3-5 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. Kohus tagab omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus tagab igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Kohus on asjas teostanud uurimisprintsiipi ja kogunud Tallinna linnalt kaebusega seonduvaid tõendeid nii palju, kui neid säilinud on. Samuti on kohus täitnud oma selgitamiskohustust ja juhtinud kaebaja tähelepanu asjaolule, et Tallinna linn on asjas omaks võtnud kaebaja avalduse menetlemise 7 aasta jooksul ning kohus on küsinud kaebajalt, kas tal on sellega seonduvalt täiendavaid nõudeid. Kaebaja on 100%-liselt jäänud kindlaks seisukohale, et kahju on talle tekitanud Lasnamäe Linnaosa Valitsus sellega, et jättis vajalikud dokumendid Tallinna linnale edastamata ning Tallinna linnale tal pretensioone ei ole. HKMS § 2 lg 3 esimeses lauses sätestatud üldpõhimõtte kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Kaebaja ainuõigus on otsustada kaebuse esitamine, valida kaebuse nõude liik ja määrata selle ulatus. Nimetatud põhimõte konkretiseerib HKMS § 41 lg 1 teist lauset – kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud ega ületada nõude piire. Kaebuse piiridest väljumine on kohtumenetluse normide oluline rikkumine. Eelöeldu tõttu ei saa kohus väljuda kaebuse piiridest ega asuda hindama kaebaja avalduse 7-aastase menetlemise õiguspärasust Tallinna linnas, vaid peab piirduma kaebuses esitatuga. Seda kohus ongi teinud.

13. Et kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 kohaselt kaebaja enda kanda. Kuivõrd vastustaja Tallinna linn ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist kaebuse esitajalt, jäävad ka vastustaja menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik

TALLINNA RINGKONNAKOHTU 02.10.2014 KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

1. Jätta V. K. apellatsioonkaebus rahuldamata. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 20. veebruari 2014. a otsus haldusasjas nr 3-13-1643 V.

K. esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas ning lõpetada selles osas haldusasja nr 3-13-1643 menetlus. Ülejäänud osas jätta halduskohtu otsus muutmata.

3. Tagastada haldusasjas nr 3-13-1643 kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 90 (üheksakümmend) euro ulatuses V. K. (isikukood XXXXXXXXXX) arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.