1-12-958/27 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

20. veebruaril 2014. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-12-958 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Kriminaalasi

süüdimõistetu Sven Uibo vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu

Sven Uibo (IK: 38105180239; viibimiskoht: Tartu Vangla) Kaitsja advokaat Liis Toomsalu

Juhidudes KrMS § 426, § 432 lg 3, kohus määras:

Jätta vabastamata süüdimõistetu Sven Uibo temale Harju Maakohtu 20. septembri 2012. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohtu 20. septembri 2012. a otsusega tunnistati Sven Uibo süüdi KarS § 424 ja §

184 lg 1 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 1 aastat 5 kuud vangistust, mida suurendati KarS §

65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 22. märtsi 2011. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Sven Uibo eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks alates 22. veebruarist 2012. a loeti 3 aastat 9 kuud 25 päeva vangistust. Lisakaristusena võeti Sven

Uibolt KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära mootorsõiduki juhtimisõigus 5 kuuks. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 28. novembril 2012. a. Sven Uibo karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 17. detsembril 2015. a. Sven Uibot on varem kriminaalkorras karistatud:

1. Tallinna Linnakohtu 17. novembri 1998. a otsusega KrK § 195 lg 1 alusel rahatrahviga 72,86 eurot;

2. Tallinna Linnakohtu 21. oktoobri 1999. a otsusega KrK § 203 lg 1 ja § 140 lg 2 p 1 - §

17 lg 6 alusel 1-aastase vabadusekaotusega tingimisi 1-aastase katseajaga ja 131,02 euro suuruse rahatrahviga;

3. Tallinna Linnakohtu 07. detsembri 2000. a otsusega KrK § 204 lg 3 alusel 440,99 euro suuruse rahatrahviga koos juhtimisõiguse äravõtmisega 2 aastaks;

4. Tallinna Linnakohtu 13. juuni 2003. a otsusega KrK § 143 lg 2p 2 - § 17 lg 5 alusel 1- aastase vangistusega tingimisi 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga;

5. Harju Maakohtu 17. märtsi 2009. a otsusega KarS § 266 lg 1, § 274 lg 1, § 263 p 1, 2, § 280 lg 1 ja § 275 alusel rahalise karistusega 287,60 eurot, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 191,73 euro suuruseks rahaliseks karistuseks, mille hulka arvati ka eelvangistus ja lõplikuks tasumisele kuuluvaks karistuseks loeti 162,97 eurot, mis asendati tasumata osas Harju Maakohtu 04. oktoobri 2010. a määrusega 8- päevase vangistusega;

6. Harju Maakohtu 22. märtsi 2011. a otsusega KarS § 2681 lg 2 p 1 alusel 3-aastase vangistusega, millest KarS § 74 alusel pöörati koheselt täitmisele 7 kuud vangistust ja

2 aastat 5 kuud vangistust jäeti tingimisi 2-aastase katseajaga täitmisele pööramata.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Sven Uibo poolt uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 47% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 45%. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul vabaduses olemas toetavad lähisuhted, kindel eluja töökoht.

Kohtumenetluse poolte seisukohad Sven Uibo selgitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, on teadlik sellega kaasnevatest nõuetest ja elektroonilise valve kohustusest ning on valmis neid täitma. Kaitsja leidis, et esinevad alused süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla ja talle tuleks anda võimalus näidata end vabaduses seadusekuulekana. Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses Sven Uibo tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega ei toeta.

Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning nõustub elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on Sven Uibo kandnud ära enam kui poole temale mõistetud karistusajast ning ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega olemas.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Sven Uibo puhul on positiivne vabaduses kindla eluja töökoha ning toetavate lähedaste olemasolu. Samuti on positiivne, et teadaolevalt puuduvad süüdimõistetul tasumata võlanõuded, tal ei ole vangistusest ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust, ta on asunud omandama puidupingitöölise kutset, on läbinud suhtlemisoskuse treeningu, tunnistab alkoholi mõju oma probleemkäitumisele ning on näha, et tal on tekkinud motivatsioon oma eluviisi muutmiseks. Nimetatud positiivsetest asjaoludest hoolimata leiab aga kohus, et tema ennetähtaegne vabastamine oleks praegusel ajal veel liigselt ennatlik.

Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetut kriminaalkorras karistatud juba seitsmel korral ning ka reaalset vangistust ei kanna ta esmakordselt. Temale on varasemalt korduvalt mõistetud rahalist karistust, mis ühel korral asendati tasumata jätmise tõttu hiljem vangistusega, ja samuti on temale mõistetud vangistust jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata, kuid sellest hoolimata pani süüdimõistetu viimasel katseajal toime uued kuriteod. Seega on ilmne, et varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole süüdimõistetule piisavat õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud.

Kuna materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu pannud toime eriliigilisi kuritegusid, siis tuleb tema ühiskonnaohtlikkust pidada kohtu hinnangul ettearvamatuks ning tegeleda kõigi võimalike ohuteguritega, mis võivad tema käitumist negatiivselt mõjutada. Kuigi vangla iseloomustusest ja kohtuistungil avaldatust tuleb järeldada, et osaliselt on süüdimõistetu oma varasema käitumise analüüsimisega ja kuriteoriskide maandamisega juba tegelenud ning tal on tekkinud motivatsioon oma eluviisi muutmiseks, siis leiab kohus, et on siiski veel ka neid tegureid, millega tuleks süüdimõistetul enne vabanemist lisaks tegeleda. Näiteks nähtub materjalidest, et süüdimõistetu õigusvastane käitumine on olnud seotud ka narkootiliste ainete tarvitamisega. Samas ise ta narkootikumide tarvitamises probleemi ei näe ja on veendunud, et suudab neist vajadusel hoiduda. Kohtu hinnangul viitab nimetatud suhtumine sellele, et süüdimõistetu ei pruugi siiski täiesti adekvaatselt narkootiliste ainete ohtlikkust ja nendega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi tajuda, mistõttu kaasneb risk tema poolt ka edaspidi narkootiliste ainetega seonduvate kuritegude toimepanemiseks. Samuti on vangla iseloomustuses viiteid sellele, et süüdimõistetu võib kalduda ennastõigustavale ja manipuleerivale suhtumisele, mis võib kohtu hinnangul samuti takistada tema poolt kõigi ohufaktorite adekvaatset tajumist ja oma käitumise kujundamist vastavalt sellele, et hoiduda uute õigusrikkumiste toimepanemisest.

Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Sven Uibo tuleb jätta praegusel ajal ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Ennetähtaegselt vanglast vabastamine elektroonilisele valvele on kohaldatav siiski isikutele , keda ei ole korduvalt karistatud. Sven Uibo aga selline isik ei ole. Vangistust edasi kandes tuleks süüdimõistetul oma kuritegeliku käitumise põhjuseid ja mõjutegureid edasi analüüsida ning läbida võimalusel ka temale individuaalses täitmiskavas vajalikuks peetavad kuriteoriske maandavad tegevused, et kindlustada vabaduses paremad võimalused riskiteguritest hoidumiseks ja tugevdada motivatsiooni elustiili püsivaks muutmiseks õiguskuulekuse suunas.

Kohtunik