3-14-50028/50 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 20.02.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-50028 Haldusasi Metos AS kaebus Riigihangete Vaidlustuskomisjoni (VAKO) 03.01.2014 otsuse nr 2-14/147085, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli 18.12.2013 kvalifitseerimise protokolli p-i 2 ja 18.12.2013 pakkumuste edukaks tunnistamise protokolli p-i 2 tühistamise nõuetes. Menetlusosalised Kaebaja – Metos AS, lepingulised esindajad vandeadvokaat Kuldar-Jaan Torokoff ja vandeadvokaat Jaana Nõgisto; Vastustaja – Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool, seaduslik esindaja Dimitri Koromnov; Kolmas isik – Bestmarki Suurköökide AS, lepinguline esindaja vandeadvokaat Aivar Raudsik. Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus. Resolutsioon

1. Rahuldada kaebus osaliselt ja tühistada Riigihangete Vaidlustuskomisjoni 03.01.2014 otsus nr 2-14/147085.

2. Jätta kaebus Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli 18.12.2013 kvalifitseerimise protokolli p-i 2 ja 18.12.2013 pakkumuste edukaks tunnistamise protokolli p-i tühistamise nõuetes rahuldamata.

3. Tühistada asjas kohaldatud esialgne õiguskaitse.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 20.02.2014 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul (HKMS § 278 lg 1).

Asjaolud

1. 23.10.2013 avaldas Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool hanketeate, millega alustas riigihanget viitenumbriga 147085 „Sisustuse ja õppeseadmete ostmine koos paigaldusega“.

2. Tähtaegselt esitati 9 pakkumust, sh esitas pakkumuse Metos AS. Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli 18.12.2013 kvalifitseerimise protokolliga kõrvaldati AS Metos hankemenetlusest ning 18.12.2013 pakkumuste edukaks tunnistamise protokolliga tunnistati edukaks Bestmarki Suurköökide AS-i pakkumus.

3. 02.01.2014 esitas Metos AS VAKO-le vaidlustuse Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli 18.12.2013 otsuste tühistamiseks. VAKO 03.01.2014 otsusega nr 2-14/147085 jäeti vaidlustus läbi vaatamata ja tagastati see AS-le Metos.

4. 07.01.2014 saabus Tallinna Halduskohtusse Metos AS kaebus VAKO 03.01.2014 otsuse nr 2- 14/147085 tühistamise nõudes ja VAKO kohustamise nõudes kaebaja vaidlustuse uueks läbi vaatamiseks. 10.01.2014 täiendas kaebaja kaebust nõuetega Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli 18.12.2013 kvalifitseerimise protokolli p-i 2 ja 18.12.2013 pakkumuste edukaks tunnistamise protokolli p-i 2 tühistamiseks. Kaebaja loobus VAKO kohustamise nõudest kaebaja vaidlustuse uueks läbi vaatamiseks.

Kaebuse sisu

5. Vaidlustatud otsuste teatavakstegemine leidis aset ning vaidlustamise tähtaja kulgemine algas 18.12.2013. Sel ajal kehtinud riigihangete seaduse (RHS) § 121 lg 1 kohaselt tuli vaidlustus esitada hiljemalt 02.01.2014. Vaidlustaja esitaski nimetatud päeval VAKO-le vaidlustuse. RHS uue redaktsiooni § 1315 lg 2 kohaselt algas vaidlustuse tähtaja kulgemine enne RHS uue redaktsiooni jõustumist ja vaidlustus on tõepoolest esitatud RHS uue redaktsiooni kehtivuse ajal. VAKO on aga teinud õigusvastase järelduse, leides, et kehtiva õiguse kohaselt oleks kaebaja pidanud vaidlustuse esitama 30.12.2013 ning on tähtaega ületanud. Vastavalt 23.12.2013 Riigi Teatajas avaldatud riigihangete seaduse ning halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse §-le 3 jõustus nimetatud seadus 01.01.2014. Seadus ei sätesta selle tagasiulatuva kohaldamise võimalust. Seega ei saanud RHS uus redaktsioon tuua kaasa õiguslikke tagajärgi enne oma jõustumist ehk enne 01.01.2014, sh kitsendada tagasiulatuvalt VAKO poole pöördumise õigust. Hankeasjas VAKO poole pöördumise tähtaja sätestamine kujutab endast laiemalt õigust menetlusele ja korraldusele ning kitsamalt kohtusse pöördumise õiguse riivet. Igal juhul on tegemist põhiõiguse riivega, mille põhiseaduspärasuse eelduseks on vastava kehtiva seadusliku aluse olemasolu. Kuna 30.12.2013 ei omanud RHS § 1315 mistahes õiguslikku mõju isikute õigustele ja kohustustele, siis ei saanud ka vaidlustuse esitamise tähtaeg saabuda 30.12.2013. VAKO otsus on vastuoluline ja ebaloogiline, õigusvastane ning tuleb tühistada.

5.1. Õiguse kohaldamisel tuleb eelistada põhiseaduskonformset tõlgendust. Kuna ülaltoodud põhjendustel puudub seaduslik alus kohaldada vaidluse asjaoludele RHS uue redaktsiooni § 121 lg 1 tähtaega enne, kui RHS uus redaktsioon jõustus, siis VAKO otsuse järelduste jõussejäämine tooks kaasa põhiseaduse (PS) §-ga 3 vastuolusoleva tagajärje. Lisaks toob selline tõlgendus kaasa seaduse tagasiulatuva ning vaidlustaja õigusi senisest enam piirava regulatsiooni kohaldamise. See oleks vastuolus õiguskindluse ning õiguspärase ootuse põhimõttega (PS § 10) ning põhiõiguse riive proportsionaalsuse nõudega (PS § 11), rikuks põhiõigust korraldusele ja menetlusele (PS §-d 13 ja 14) ning kohtusse pöördumise õigust (PS § 15) ja ettevõtlusvabadust (PS § 31) .

5.2. Alternatiivselt leiab kaebaja, et RHS § 1315 lg 2 on koostoimes RHS uue redaktsiooni § 121 lgga 1 vastuolus PS-ga ja tuleb jätta kohaldamata. RHS-i uue redaktsiooni § 1315 lg-ga 2 ning § 121 lgga 1 nende koostoimes on antud vaidluse asjaoludel vaidlustuse esitamise tähtaega lühendatud tagasiulatuvalt viisil, mis rikub kaebaja usaldust, et temale hankija otsuste kättetoimetamise ajahetkel teadaolev vaidlustamise tähtaeg kehtib kuni vastava tähtaja lõppemiseni ega lõppe varem. Vaidlustatud normid koostoimes on vastuolus õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõttega, seadusandja tegevus on olnud sõnamurdlik, eriti aga arvestades RHS uue redaktsiooni Riigi Teatajas avaldamise (23.12.2013) ning jõustumise vahele jäävat tavapäratult ning põhjendamatult lühikest aega, mis pealegi langes kokku talviste pühadega. Puudus igasugune alus eeldada, et seadusandja kaebetähtaega ootamatult lühendab.

5.3. Kaebaja kõrvaldamise otsus on õigusvastane RHS § 38 lg 1 p 4 ja kvalifitseerimise tingimuse nr

7 kohase aluse puudumise tõttu, kuna kaebajal polnud hankemenetluse algamise päeva seisuga maksuvõlga. Hankija ja vaidlustaja tõendid maksuvõla olemasolu kohta on vasturääkivad. Vasturääkivus on tingitud kaebaja poolt maksudeklaratsiooni parandamisest, mis toimus ajaliselt hiljem võrreldes hankija teostatud maksuvõlgade päringuga, so hiljem kui 16.12.2013.

5.4. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 89 lg 1 kohustab maksukohustuslast deklaratsioonis esinevate vigade avastamise korral koheselt maksuhaldurit sellest teavitama. Üks teavitamise viisidest on deklaratsiooni parandamine, kusjuures teatavatel juhtudel kohustab seadus maksumaksjat esitama selleks uue muudetud andmetega deklaratsiooni. Kaebaja, avastanud ebaõiged andmed maksudeklaratsioonis, likvideeris need maksudeklaratsiooni parandamise kaudu MKS § 89 lg-s 1 nõutud korras ja täitis seega seadusandja poolt maksumaksjale kehtestatud kohustust. MKS § 89 lg 1 mõte on anda maksukohustuslasele õigus tagantjärele korrigeerida varem esitatud deklaratsioone selliselt, et varasemate andmete põhjal tekkinud maksukohustus tuleb deklaratsiooni parandamise järel lugeda kas varem täidetuks või üleüldse mittetekkinuks.

5.5. MTA 21.01.2014 kohtunõudele vastuseks esitatud selgitusest ja tõenditest nähtub, et juhul, kui hankija oleks kontrollinud maksuvõlga hanke algamise kuupäeval 23.10.2013 (õigemini – mis iganes kuupäeval kuni 04.11.2013), siis ei oleks registris tehtav päring mistahes maksuvõlga näidanud. Seega sõltuvalt kontrollimise ajahetkest võib muutuda MTA-l parasjagu olemasolev info maksukohustuste täitmise kohta, samas kui objektiivne maksuvõla olemasolu või puudumise fakt on tagantjärele kindlaks tehtav. Antud kohtuasjas ongi tõendamist leidnud, et teatavad vastuolud MTA-l olnud infos tulenesid maksudeklaratsioonide parandamise vajadusest ning 23.10.2013 puudus kaebajal maksuvõlg. Kuna igapäevases majandustegevuses on tavapärane ning õigusaktidega igati kooskõlas, et maksudeklaratsioone parandatakse ja muudetakse, siis oleks väär kontrollida kõrvaldamise otsuse õigsust üksnes selle ajahetke seisuga, mil hankija enda äranägemise järgi otsustab kõrvaldamise aluseid kontrollima hakata. Hankemenetlus ei lõpe hankel osalejate kõrvaldamise ja kvalifitseerimise otsustega, vaid hankelepingu sõlmimisega, sealjuures kõrvaldamise aluste kontrolli kohustus säilib hankijal kuni hankelepingu sõlmimiseni. Objektiivselt õigusvastane kõrvaldamise otsus on hankijal võimalik kehtetuks tunnistada. See oleks igati kooskõlas ka RHS eesmärgiga kasutada maksimaalsel määral ära olemasolev konkurents ning sõlmida hankeleping hankija rahalisi vahendeid võimalikult palju säästes.

5.6. Kaebajal oli 04.11.2013 maksude juurdedeklareerimise hetkel sisuliselt 188 euro suurune ettemaks. Kaebaja suurendas 04.11.2013 maksukohustust kokku 76,44 eurot, samas kuna ta oli maksnud septembris 188 euro võrra rohkem käibemaksu, siis tegelikult puudusid riigil mistahes riiklikest maksukohustustest tulenevad nõuded kaebaja vastu. Septembri kuu maksudeklaratsiooni parandades täitis kaebaja oma MKS-st tulenevat kohustust ning kasutas vastavat õigust.

5.7. Eelnevale tuginedes leiab kaebaja, et tal ei eksisteerinud hankemenetluse kestel MKS ja RHS mõttes maksuvõlga, millest tingituna ei saa kaebajat kõrvaldada riigihankelt. Vastupidine tõlgendus ei oleks kooskõlas MKS § 89 lg-ga 1. Antud juhul tuleb lähtuda korrigeeritud maksuandmetest ja lugeda maksukohustus tagasiulatuvalt nõuetekohaselt täidetuks, mida on kinnitanud ka maksuhaldur. Seega on pakkuja varasem kõrvaldamine hankemenetlusest maksuvõla olemasolu ettekäändel olnud alusetu. Kaebaja palub kaebuse rahuldada ning jätta menetluskulud vastustaja kanda.

Vastustaja vastulause

6. Kui kaebaja registreeris end 28.10.2013 riigihankes nr 147085 taotlejaks, teadis ta või pidi teadma, et tal on hanke alustamise kuupäevaga sotsiaalkindlustusmaksete võlg. Antud juhul peaks äriühing aru saama, et sellest hankemenetlusest pole tal võimalik osa võtta. Vastavalt RHS § 38 lg 1 p-le 4 pidi hankija kaebaja hankemenetlusest kõrvaldama. Juhul, kui hankija ei oleks teinud sellist otsust, siis oleks mitte kõrvaldamise otsus toonud hankijale vastavalt RHS § 111 lg 3 p-le 2 ja lg-le 4 kaasa rahatrahvi kuni 3200 eurot.

6.1. Peale pakkuja kõrvaldamist hankemenetlusest ei pea hankija enam kontrollima kõrvaldatud pakkuja esitatud andmeid. Maksuvõla puudumise tõendi esitas kaebaja alles VAKO-le esitatud kaebuses. Kaebaja ei ole esitanud ka ise hiljem hankijale uut tõendit, et tal puudub maksuvõlg. Vastustaja on seisukohal, et teostades kontrolli riigihangete registrist maksukohuslaste registrisse saab hankija sealt vastused, mille aluseks on pakkuja enda poolt esitatud andmed, millede õigsuse eest peab pakkuja ise vastutama. Juhul, kui pakkuja neid andmeid muudab hankemenetluse käigus peale hankekomisjoni tehtud otsuseid, siis muudab pakkuja ka antud pakkumuses esitatud kvalifitseerimiseks vaja olevaid andmeid. Antud olukorda võivad teised pakkujad tõlgendada RHS §

3 lg 3 rikkumisena. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda.

Kolmanda isiku seisukoht

7. Kolmas isik on seisukohal, et hankija otsus kaebaja kõrvaldada oli põhjendatud ja seaduslik. Hankijal lasub RHS § 38 lg 1 p-st 4 tulenev kohustus kontrollida pakkujate maksuvõlgnevuse olemasolu hankemenetluse algamise päeva seisuga, so 23.10.2013. Hankija tegi vastava järelepärimise Maksuja Tolliametile 16.12.2013 ning sai vastuseks, et kaebajal on seisuga 23.10.2013 sotisaalkindlustuse maksete koguvõlg 119,74 eurot. RHS § 38 lg 1 p 4 sõnastus on selles osas kategooriline, kohustades hankijat kõrvaldama hankemenetlusest pakkuja, kellel oli Maksuja Tolliameti andmete kohaselt hankemenetluse algamise päeva seisuga sotsiaalkindlustuse maksete võlg üle 100 euro. Hankija oleks ise rikkunud teadlikult ning tahtlikult RHS-i juhul, kui ta ei oleks kõrvaldanud kaebajat hankemenetlusest, vaid lubanud selles edasi osaleda.

7.1. Maksuja Tolliameti vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebajal eksisteeris maksuvõlg objektiivselt seisuga 23.10.2013. Asjaolu, et kaebaja on selle hiljem tasunud, ei muuda olematuks maksuvõla olemasolu. Kolmas isik on seisukohal, et eelviidatud asjaolud – võlgnevuse reaalne olemasolu ning selle hilisem tasumine, kinnitavad ühtlasi ka kaebaja poolset menetlusõiguste pahas usus kasutamist, kuivõrd kaebaja baasväiteks nii vaidlustuse kui kaebuse esitamisel on olnud väide maksuvõla puudumisest. Maksuvõlgnevuse reaalse olemasolu ning selle hilisema tasumise mainimata jätmist esitatud vaidlustuses ja kaebuses ei saa tõlgendada muuna, kui vaidlustust ja kaebust otseselt puudutava olulise faktilise asjaolu avaldamata jätmisena. Tegemist on kaebeõiguse kuritarvitamisega.

7.2. VAKO otsus jätta vaidlustus läbi vaatamata on seaduslik ja põhjendatud. Vaidlustaja ise kinnitas oma 02.01.2014 vaidlustuses, et see esitatakse RHS § 121 lg 1 sätestatud tähtaega silmas pidades. Sellest omakorda järeldub, et igati seaduslik ja põhjendatud on lähtuda 02.01.2014 kehtivast RHS §

121 lg 1 sõnastusest ning selles valguses jäävad arusaamatuks kaebaja etteheited VAKO-le, kes oma otsuse tegemisel lähtuski 02.01.2014 kehtivast RHS § 121 lg 1 sõnastusest. Vaidlustaja ei esitanud taotlust tähtaja ennistamiseks. 03.01.2014 kehtiva RHS kohaselt ei olnud VAKO-l mingit muud võimalust, kui juhinduda kehtivast seadusest ning jätta vaidlustus läbi vaatamata ja see tagastada.

7.3. Kaebaja ei saavuta kaebuse esitamisega oma eesmärki, milleks on osutuda edukaks pakkujaks ning sõlmida hankijaga hankeleping. Isegi juhul, kui kaebajal võimaldataks osaleda hankemenetluses, st lähtutakse eeldusest, et maksuvõlg tal puudub, ei saa kaebaja pakkumus osutuda edukaks. Vaadeldava riigihanke II osas esitasid pakkumuse kaks pakkujat Bestmarki Suurköökide AS ja Metos AS. Bestmarki Suurköökide AS pakkumus oli 109 809,25 eurot ning Metos AS pakkumus oli

114 446,48 eurot. Kaebaja on kinnitanud, et peale maksuvõla küsimuse puuduvad tal muud sisulised põhjendused hankija otsuste (sh edukaks tunnistamise) tühistamiskaebuste esitamiseks. Eeltoodust nähtuvalt leiab kolmas isik, et antud juhul on nii vaidlustuse kui kaebuse esitamisel kaebaja kasutanud oma õigusi pahas usus. Kaebajal puudub võimalus hankelepingu sõlmimiseks isegi kaebuse võimaliku rahuldamise korral, kuivõrd tema poolt esitatud pakkumine on oluliselt kõrgem kui kolmanda isiku pakkumine ning hankelepingu sõlmimise kriteeriumiks on madalaim hind. Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda.

Kohtu põhjendused

Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt: nõue VAKO 03.01.2014 otsuse nr 2-14/147085 tühistamiseks tuleb rahuldada ning nõuded Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli 18.12.2013 kvalifitseerimise protokolli p-i 2 ja 18.12.2013 pakkumuste edukaks tunnistamise protokolli p-i 2 tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

VAKO 03.01.2014 otsuse nr 2-14/147085 õigusvastasus

8. Kohus jääb juba 09.01.2014 kohtumääruses esitatud seisukohtade juurde: VAKO on vaidlustuse esitamise tähtaja kulgemisega seonduvalt kohaldanud vale RHS redaktsiooni. Kuivõrd hankija otsuste vaidlustustähtaeg hakkas kulgema 19.12.2013, tuleb vaidlustustähtaja arvestamisel kohaldada tähtaja alguse hetkel kehtinud seadust (vt ka analoogia korras Riigikohtu halduskolleegiumi 08.10.2002 otsust asjas 3-3-1-56-02). Kaebaja sai vaidlustuse esitamisel lähtuda üksnes RHS-i sellest regulatsioonist, mis kehtis vaidlustamistähtaja kulgema hakkamise ajal ning mille kohaselt tuli kaebajal vaidlustus esitada 7 tööpäeva jooksul. Tähelepanuväärne on, et hankija otsuse tegemise ajal 18.12.2013 ning vaidetähtaja kulgemise alguse ajal 19.12.2013 ei olnud RHS uus redaktsioon veel Riigi Teatajas avaldatudki (avaldati alles 23.12.2013). Seetõttu on kaebaja õigesti leidnud, et vaidlustuse esitamise viimaseks tähtajaks oli 02.01.2014. Ühegi õigusliku loogika järgi ei saa isikult nõuda tähtaja arvutamisel kunagi tulevikus jõustuva ja veel avaldamatagi seaduse regulatsioonist lähtumist, eriti veel juhul, kui see regulatsioon saadab isiku absurdsel moel tagasi aega, kui kehtis seaduse vana redaktsioon, mille kohaselt tuleks omakorda kohaldada taas vana redaktsiooni. 01.01.2014 kehtima hakanud RHS § 1315 lg 2 eesmärgiks on sätestada, et neid vaidlustusi, mille esitamise tähtaja kulgemine algas enne uue redaktsiooni jõustumist, menetletakse uue redaktsiooni järgi. Seadusandja ei ole siinkohal tingimata silmas pidanud tähtaegade arvutamist. Et tähtaegade arvutamise osas tuleks juhinduda RHS § 1315 lg-st 2 ka juhul, kui see lühendab vaidlustuse esitamise tähtaega, ei tulene ei seaduse sõnastusest ega ka selle eesmärgist.

9. Riigihangete seaduse ja halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 474 SE seletuskirja kohaselt muudeti varemkehtinud RHS § 121 lg-s 1 sätestatud vaidlustuse esitamise 7 tööpäeva pikkust tähtaega seetõttu, et see ei täida õiguskaitsemeetmete direktiivis nõutud kümne kalendripäeva miinimumnõuet. RHS § 1315 lg 2 osas selgitab seletuskiri, et põhjendatud ei ole õiguskaitsemeetmete direktiividega vastuolus olevate sätete kohaldamine ka pärast uue redaktsiooni jõustumist ning uue redaktsiooni kohaldamine laiendab pakkujate õigusi, mis eelnõu koostamise ajal on ebaõiglaselt kitsendatud. Seega nähtub eeltoodust, et RHS § 1315 lg 2 eesmärk on anda pakkujatele varasemast pikem tähtaeg vaidlustuse esitamiseks, kaitstes seeläbi pakkujate õigusi. VAKO-poolne tõlgendus on kaebaja asetanud täpselt vastupidisesse situatsiooni, kui oli seaduse eesmärk. Seetõttu on kohus seisukohal, et RHS § 1315 lg 2 eesmärgipärase tõlgendamisega ei ole kooskõlas kaebaja asetamine halvemasse olukorda, kui ta oleks olnud varem kehtinud RHS-i ajal.

10. Konkreetses hankeasjas esines olukord, kus 2013. aasta lõppu sattusid tööpäevadele mitmed riigipühad, mis tähendas, et 7-tööpäevane vaidlustustähtaeg osutus kuupäevaliselt väljendatuna pikemaks kui 10-kalendripäevane vaidlustustähtaeg. Tegemist on erandliku juhtumiga, millisel juhul, nagu kohus eelnevalt viitas, tulnuks kaebajal varem kehtinud RHS § 121 lg 1 kohaselt vaidlustus esitada 02.01.2014, 01.01.2014 kehtima hakanud RHS § 121 lg 1 kohaselt aga 30.12.2013. Seega lüheneks 01.01.2014 kehtima hakanud RHS § 121 lg 1 kohaldamisega kaebaja õigus vaidlustuse esitamiseks 2 päeva võrra, mis seaks kaebaja halvemasse olukorda võrreldes varem kehtinud RHS-i vaidlustuse esitamise regulatsiooniga. Eeltoodu ei ole aga RHS § 1315 lg 2 eesmärgiga kooskõlas. Nii leiab kohus, et RHS § 1315 lg 2 eesmärgipärase tõlgendamise tulemusel tulnuks VAKO-l lähtuda tähtaegade arvutamise puhul enne 01.01.2014 kehtinud RHS redaktsioonist ning lugeda 02.01.2014 esitatud vaidlustus tähtaegseks. VAKO-l tulnuks asi sisuliselt läbi vaadata. Eelöeldu tõttu on VAKO 03.01.2014 otsus nr 2-14/147085 õigusvastane ning tuleb tühistada. Et VAKO on valesti tõlgendanud ja kohaldanud RHS § 1315 lg-t 2 ja sellega seonduvalt vale RHS § 121 lg 1 redaktsiooni, ei tõusetu ka küsimust sätte (RHS § 1315 lg 2) põhiseaduspärasusest, kuivõrd nagu kohus ülal analüüsis, on vaidlusalust sätet võimalik tõlgendada pakkujate õigusi kitsendamata ja kooskõlas põhiseadusega.

Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli 18.12.2013 kvalifitseerimise protokolli p-i 2 ja 18.12.2013 pakkumuste edukaks tunnistamise protokolli p-i 2 õiguspärasus

11. RHS § 38 lg 1 p 4 kohaselt ei sõlmi hankija hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kellel on õigusaktidest tulenevate riiklike või tema eluvõi asukoha kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete võlg või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress (edaspidi maksuvõlg) hankemenetluse algamise päeva seisuga või maksuvõla tasumine on ajatatud pikemaks perioodiks kui kuus kuud arvates hankemenetluse algamise päevast, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumise ajatamine on täies ulatuses tagatud.

Käesolevas seaduses loetakse riiklike või eluvõi asukoha kohalike maksude võlaks pakkuja või taotleja poolt tähtpäevaks tasumata riiklike või eluvõi asukoha kohalike maksude ja tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressi võlga, mis ületab 100 eurot. RHS § 38 lg 11 sätestab, et hankija kontrollib enne hankelepingu sõlmimist maksuvõla puudumist ja andmeid maksuvõla tasumise ajatamise kohta käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 osas andmekogus olevate avalike andmete põhjal või nõuab Maksuja Tolliameti ning pakkuja või taotleja eluvõi asukohajärgse kohalike maksude maksuhalduri või pakkuja asukohariigi vastava pädevusega ametiasutuse tõendi esitamist maksuvõla puudumise kohta hankija poolt määratud päeva seisuga, pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist.

Kui ilmneb, et pakkujal on nimetatud päeval maksuvõlg, ei sõlmi hankija selle isikuga hankelepingut ja kõrvaldab ta hankemenetlusest. Eelnimetatud sätted jõustusid RHS muudatustega 01.11.2011. Riigihangete seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (668) seletuskirjast nähtub mainitud sätete eesmärk järgnevas: „/…/ on muudetud § 38 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa. Sissejuhatavast lauseosast on välja jäetud sõnad „mis tahes ajal”. Sissejuhatava lauseosa uus sõnastus „Hankija ei sõlmi hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest pärast käesolevas paragrahvis sätestatud kõrvaldamise aluste esinemisest teadasaamist pakkuja või taotleja:” näitab, et hankija ei ole kohustatud igal valitud ajahetkel tegelema hankemenetluses osalevatel isikutel kõrvaldamise aluste esinemise kontrollimisega, milline praktika on välja kujunemas kehtiva seaduse redaktsiooni alusel ja mis suurendab oluliselt halduskoormust.

Hankija peab isiku kõrvaldama siis, kui ta saab kõrvaldamise aluste esinemisest teada, kas seda ise kontrollides avaliku andmebaasi kaudu või muudest allikatest. /…/ Hankija kõrvaldab hankemenetlusest isiku, kellel oli maksuvõlg hankemenetluse algamise päeva seisuga. Kuna hankemenetluses osaleda soovivad isikud ei suuda prognoosida, millal hankija hankemenetlust alustab, ei ole enam võimalik nö ajastada maksuvõla puudumist. /…/ Paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 11, mis sätestab lisavõimaluse maksuvõlglaste kõrvaldamiseks hankemenetlusest enne hankelepingu sõlmimist.

Eelnõuga lisatav säte annab täiendava aluse tagamaks, et hankija ei sõlmi hankelepingut maksuvõlglasega. Lisaks maksuvõla puudumise kontrollimisele hankemenetluse algamise ajal kontrollib hankija selle puudumist ka enne hankelepingu sõlmimist. Hankijal on sellisel juhul õigus määrata konkreetne päev, millise seisuga hankija pakkuja kõrvaldamise aluste puudumist kontrollib. Oluline siinkohal on, et hankija määratud päev peab jääma pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemise ja hankelepingu reaalse sõlmimise vahele. Praktikas peaks hankija selle punkti alusel kontrollima maksuvõlgade puudumist vaid edukal pakkujal, seda muidugi eeldusel, et hankija ei saa teada maksuvõlgnevuse esinemisest teistel hankemenetluses osalevatel isikutel.“

12. Ülaltoodut arvestades saab seadust eesmärgipäraselt tõlgendades asuda järgmistele seisukohtadele. Hankija kõrvaldab hankemenetlusest isiku, kellel oli maksuvõlg hankemenetluse algatamise päeva seisuga. Hankijal puudub kohustus teostada maksuvõla või selle puudumise kohta korduvaid kontrolle, vaid hankija teostab avalikust andmebaasist kontrolli ühel korral enne pakkujate kvalifitseerimist. Kui sel hetkel teostatud päring näitab, et pakkujal on maksuvõlg, tuleb pakkuja hankest kõrvaldada. RHS § 38 lg 11 ei pane hankijale kohustust maksuvõla täiendavaks kontrolliks mitte eesmärgiga nö kutsuda menetlusse tagasi menetlusest juba kõrvaldatud pakkuja, kes vahepealsel perioodil on suutnud oma maksuvõla likvideerida, vaid eesmärgiga anda hankijale täiendav võimalus edukaks pakkujaks tunnistatud ent vahepeal maksuvõlglaseks osutunud pakkuja menetlusest kõrvaldamiseks. Eelneva regulatsiooni eesmärk on ideaalis lubada hangetel osalema vaid pakkujad, kel mistahes hetkel puuduvad maksuvõlad; välistada olukord, kus maksuvõlga on võimalik likvideerida vaid näiteks hanke algamise kuupäevaks; ning vältida hankelepingute sõlmimine maksuvõlglastega.

13. Vaidlusaluse hanke menetlus algas hanketeate avaldamisega 23.10.2013 (I kd tl 13). Asja materjalidest nähtuvalt on hanke pakkumuste avamise protokoll koostatud hankija poolt eriigihangete keskkonnas 16.12.2013 kell 13.35 (I kd tl 16). 16.12.2013 kell 17.12 seisuga on hankija teostanud AS Metos maksuvõlgade päringu riigihangete teabevahetuse portaalist (I kd tl 142), millest nähtuvalt oli AS-l Metos 23.10.2013 seisuga sotsiaalkindlustuse maksete võlg kokku 119,74 eurot. Maksuja Tolliameti 02.01.2014 tõendi (I kd tl 124) kohaselt puudus AS-l Metos seisuga 23.10.2013 maksuvõlg. Ka riigihangete teabevahetuse portaalist 07.01.2014 tehtud päringu (I kd tl 143) kohaselt puudus AS-l Metos 23.01.2013 seisuga maksuvõlg. Maksuja Tolliameti poolt kohtule 29.01.2014 antud selgituse (I kd tl 184-187) kohaselt on 16.12.2013 ja 07.01.2014 riigihangete teabevahetuse portaali kaudu tehtud päringute vastustes ja

Maksuja Tolliameti 02.01.2014 maksuvõla puudumise tõendis kajastatud andmed maksuvõla kohta seisuga 23.10.2013 erinevad, kuna päringute vastused ja maksuvõla puudumise tõend on väljastatud päringu tegemise hetkel maksukohustuslaste registris kajastunud andmete alusel. Maksukohustuslaste registris kuni 16.12.2013 kajastatud andmete alusel oli seisuga 23.10.2013 maksukohustuslasel Metos AS sotsiaalkindlustuse maksete võlg töötuskindlustusmakse osas 76,44 eurot ja sotsiaalkindlustuse maksete summadelt arvutatud intress 43,30 eurot. Äriühing parandas 04.11.2013 2010. aasta märtsi, aprilli, mai, juuni, juuli ning augusti tuluja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioone (vorm TSD), millega suurendas nõudeid märtsi, aprilli, mai, juuni, juuli ja augusti tasumisele kuuluva töötuskindlustusmakse osas kokku summas 76,44 eurot. Juurdedeklareeritud summad tasuti äriühingu poolt 04.11.2013 ja 05.11.2013. Samuti parandas äriühing 02.01.2014 2013. aasta septembri käibedeklaratsiooni (vorm KMD), millega vähendas nõudeid septembri tasumisele kuuluva käibemaksu osas summas 188 eurot.

Maksuja Tolliameti poolt kohtule esitatud teabest tulenevalt ei ole 16.12.2013, 02.01.2014 ja 07.01.2014 tõenditest nähtuvad andmed kaebaja maksuvõla kohta vastuolulised, vaid kajastavad üksnes maksukohustuslaste registri faktilisi andmeid konkreetse ajahetke seisuga. Hankija poolt päringu tegemise aja 16.12.2013 seisuga oli kaebajal registris kajastatud sotsiaalkindlustuse maksete võlg kokku summas 119,74. Hankija pidi sellest teabest lähtuma ning RHS § 38 lg 1 p 4 alusel pakkuja menetlusest kõrvaldama. Asjas ei oma tähtsust, et pakkuja mingil hilisemal ajahetkel oma maksuvõla likvideeris (parandas ebaõigete andmetega maksudeklaratsioone) või et mingil varasemal ajahetkel seda maksuvõlga polnud – hankija saab ja peab lähtuma üksnes registriseisust ajahetkel, mis jääb pakkumiste avamise ja pakkujate kvalifitseerimise otsuse tegemise vahele. Maksuvõla olemasolu on objektiivne faktiline asjaolu, mis kontrollimise hetkel kas eksisteerib või mitte. Hankija ei saa kontrolli teostades mingil ajahetkel lugeda maksukohustuse tagasiulatuvalt nõuetekohaselt täidetuks. Hankijal puudub pädevus tõlgendada maksuvõla olemasolu või selle puudumist – näiteks võib maksuvõlg olla ka vaidlustatud. Ka sellisel juhul ei saa pakkuja maksuvaidluse võitmise puhul asuda hiljem väitma, et tegelikkuses maksuvõlg puudus. Nagu varasemalt öeldud, puudub hankijal ka kohustus teostada hankemenetluse kestel korduvaid maksuvõlgnevuse kontrolle (va eduka pakkuja kontroll enne hankelepingu sõlmimist). Konkreetsel juhul ei esitanud pakkuja hankijale menetluses ka mingit lisateavet oma korrigeeritud maksuandmete kohta. Esimest korda esitati vastav teave alles koos 02.01.2014 vaidlustusega VAKO-le. Pakkuja hoolsuskohustus on hoolitseda selle eest, et tal maksuvõlg puuduks ning vastavat adekvaatset seisu kajastaks ka maksukohustuslaste register.

Ülaltoodut arvesse võttes on kohus seisukohal, et hankija lähtus õigustatult 16.12.2013 tehtud registripäringust saadud teabest, et seisuga 23.10.2013 oli pakkuja AS-l Metos sotsiaalkindlustuse maksete võlg, mis ületas 100 eurot. Seetõttu oli hankija kohustatud AS-i Metos hankest kõrvaldama RHS § 38 lg 1 p 4 alusel. Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli 18.12.2013 kvalifitseerimise protokolli p 2 on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Et 18.12.2013 pakkumuste edukaks tunnistamise protokolli p-i 2 vaidlustamiseks ei ole kaebaja iseseisvaid aluseid välja toonud, on õiguspärane ka hankija see otsus. Kaebus jääb hankija 18.12.2013 otsuste tühistamise nõuetes rahuldamata.

Esialgse õiguskaitse tühistamine

14. 09.01.2014 määrusega kohaldas kohus asjas esialgset õiguskaitset ja peatas Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli poolt läbiviidava hankemenetluse „Sisustuse ja õppeseadmete ostmine koos paigaldusega” (sh hankelepingute sõlmimise) viitenumbriga 147085 hanke II osas (köögiseadmete tarne koos paigaldamisega) kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. HKMS § 253 lg

3 kohaselt tühistab kohus esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata. HKMS §

249 lg 4 sätestab, et esialgse õiguskaitse määrusest tulenev õigus, kohustus ja keeld kehtib kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Et hankija otsuste tühistamise nõuetes jääb kaebus rahuldamata, tühistab kohus kohtuotsuse resolutsioonis kohaldatud esialgse õiguskaitse. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsuse jõustumisega.

Menetluskulude jagamine

15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg

8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse kirjalikus menetluses menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kohus on seisukohal, et kaebuse rahuldamine VAKO 03.01.2014 otsuse tühistamise nõude osas ei anna alust vastustajalt kaebaja menetluskulusid osaliselt välja mõista. VAKO poolt menetluslikult õigusvastase otsuse tegemine ei ole seotud kuidagi käesolevas asjas vaidlustatud hankija sisuliste otsustega. Kaebaja ei ole saavutanud asjas oma põhieesmärki, milleks on hankija 18.12.2013 otsuste tühistamine. Kaebuse osaline rahuldamine VAKO 03.01.2014 otsuse tühistamise nõudes ei tingi menetluskulude proportsionaalset jaotust vastavalt HKMS § 108 lg-le 2, mistõttu jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 kohaselt tema enda kanda.

Vastustaja pole kohtule esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt, mistõttu jäävad ka vastustaja menetluskulud tema enda kanda.

06.02.2014 esitas kolmas isik kohtule menetluskulude hüvitamise nõude (II kd tl 3-6). Kolmas isik taotleb kaebajalt menetluskulude väljamõistmist kokku summas 1116 eurot. Kolmas isik on esitanud kohtule seoses tekkinud menetluskuludega Advokaadibüroo Aavik & Partnerid 31.01.2014 arve nr 1401080 AR summas 1116 eurot koos arve tasumist tõendava maksekorraldusega. Kohus märgib, et HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule ka menetluskulude nimekiri. Menetluskulude nimekirja alusel saab kohus võtta seisukoha, millises ulatuses on kolmanda isiku menetluskulud olnud vajalikud ja põhjendatud. Käesoleval juhul on 31.01.2014 arvel viide menetluskulude nimekirjale, kuid selle nimekirja on kolmas isik jätnud kohtule edastamata. Kuna kolmanda isiku menetluskulude hüvitamise taotlus pole kohtule kontrollitav ega vasta HKMS § 109 lg 1 nõuetele, tuleb kolmanda isiku menetluskulude taotlus jätta rahuldamata. Kolmanda isiku menetluskulud jäävad eelöeldu tõttu tema enda kanda (HKMS § 109 lg

1 ls 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik