2-13-39979/11 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 20.veebruar 2014.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-13-39979 Tsiviilasi C.T. ja M.M.T. hagi T.T. vastu elatise suuruse muutmise nõudes Tsiviilasja hind 2479.81 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad C.T., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, M.M.T., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, seaduslik esindaja mõlemal D.T., , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: Xxxxxxxxxxx Kostja T.T., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, lepinguline esindaja vandeadvokaat Ljudmilla Tamar Asja lahendamise viis Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

Rahuldada C.T. ja M.M.T. hagi T.T. vastu. Suurendada Pärnu Maakohtu 10.12.2007.a otsusega tsiviilasjas nr 2-07-22509 kindlaksmääratud elatise suurust ning mõista välja T.T.lt (T. isikukood xxxxxxxxxxx) tütre C.T. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja M.M.T. (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks

igakuine elatusraha mõlemale perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, 2013 aastal 160.00 eurot ning alates 1.01.2014 177.50 eurot) alates hagi esitamisest s.o. 28. augustist 2013 kuni laste täisealiseks saamiseni. Elatis tasutakse kalendrikuu eest ette. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

2-13-39979

2 (4) Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.

Sisulised asjaolud Hagiavalduse kohaselt Pärnu Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-07-22509 mõisteti kostjalt poolte nelja ühise lapse ülalpidamiseks 500 krooni kuus (31.95 eurot) iga lapse kohta, sh ka M.M.T. ja C.T. ülalpidamiseks. Lapsed on saanud aga vanemaks ja nende vajadused on suurenenud. Hagejate seaduslik esindaja on pöördunud kostja poole ka kohtuvälise kokkuleppe saavutamiseks, kuid kostja on keeldunud elatist vabatahtlikult suurendada. Hagejate seadusliku esindaja sissetulekuks on kokku 1519.14 eurot (1263.43 eurot vanemahüvitis, 191.80 eurot lapsetoetus ja 63.91 euro elatis). Ülalpeetavad 4 alaealist last. Hagejad paluvad suurendada Pärnu Maakohtu 10.12.2007.a otsusega tsiviilasjas nr 2-07- 22509 kindlaksmääratud elatise suurust ning mõista T.T.lt tütre C.T. ja M.M.T. ülalpidamiseks välja igakuise elatusraha perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras alates hagi esitamise kuupäevast.

Kostja esitas vastuse hagiavaldusele, milles kostja hagi ei tunnista. Kostja arvates ei ole tema varaline seisund paranenud sellisel määral, mis võimaldab kostjal maksta elatist rohkem kui siiani. Samal ajal hageja varaline seisund on oluliselt paranenud. Seega puudub alus elatise suurendamiseks. Kostja järeldused põhinevad poolte poolt kohtule esitatud tõenditel. Kostja esitas oma pangakonto väljavõtte, millest nähtuvad kostja sissetulekud, milleks on Lääne prefektuurilt saadud palk ja ühisvara müügist 27.09.2013 laekunud 3000 eurot.

Kostjal muud sissetulekud puuduvad ning hageja ei ole tõendanud oma väidet, et kostja saab tulu abikaasa koolituselt. Ajavahemikul 01.07.2013-01.01.2014 on kostja saanud palka kokku 4077.17 eurot (sh makstud elatis), ehk keskmiselt 679.53 eurot kuus. Kostja tööandja selgitas hagejale oma 03.02.2014 vastuses järelepärimisele politseiniku teenistuse tasustamise ja puhkuse andmise aluseid. Nimetatud kirjas kinnitas kostja tööandja, et kostja kuupalgaks on 856 eurot. Hageja esitas sellise väljavõtte oma pangakontolt, kus on näha vaid laekumised, ehk hageja sissetulekud.

Nimetatud tõendist nähtub, et ajavahemikus 01.07.2013-01.01.2014 on hageja saanud peretoetusi -1150.80 eurot, sellest poolte lastele ½ osa, s.o 575.40 eurot, vanemahüvitist – 7580.62 eurot, ühisvara müügist – 8000 eurot, elatist T.T.lt – 383.46 eurot, PRIA toetusi – 4043.87 eurot, sularaha sissemakseid – 630 eurot ning eraisikult maasikate müügist – 20 eurot, kokku 21233.35 eurot, ehk keskmiselt 3538.90 eurot kuus. Kuna hageja ei ole näidanud oma väljaminekuid, siis ei saa nendega arvestada. Isegi kui oletada, et PRIA toetused on kulunud vaid põllumajandusele (tõendid selle kohta puuduvad), jääb hageja sissetulekuks 17189.48 eurot, ehk keskmiselt 2864.90 eurot kuus, mis on vähemalt neli korda suurem kostja kuusissetulekust.

Lisaks ei ole hageja sissetulekuna näidanud loomakasvatusest saadud tulu (lamba-ja küülikuliha müük). Hageja ei tõendanud ka seda, et ta elab üüripinnal ja maksab selle eest igakuiselt üüri. Hageja ei põhjendanud, miks tuli vahetada soodne elukoht, kus oli oma elamine ja väljakujunenud elukorraldus lastele (kool, huviringid), väidetavalt üüripinna vastu või miks selle otsustuse riisikot peab kandma kostja. Hageja ei tõendanud ka laste vajaduste suurenemist. Kostja on kohtule selgitanud, et kuna hageja ei ole elatise suurenemist kuni 2013 aastani nõudnud, oli kostja elu oli korraldatud arvestades kohtuotsusega (hageja rohkem ei küsinud).

Selle tõttu on kostjal mitmed rahalised kohustused laenufirmade ees, mille täitmata jätmise tõttu algatatakse täitemenetlus ja kostja varaline seisund halveneb. Kostja ei saanud arvestada

2-13-39979

3 (4) ka ühisvara müügist laekunud summaga, sest 27.09.2013 tehingu tegemisel notari juures ei teadnud kostja, et hageja on oma hagi kohtule juba esitanud (kohus võttis hagi menetlusse 10.10.2013). Seega ka see raha oli kulutatud olemasolevate kohustuste katteks ja tagasihoidlikuks elamiseks. Samas on laenukohustused järk-järgult lõppemas, mille tõttu vabanevad vahendid elatise maksmiseks suuremas summas. Kostja palub kohtul vähendada elatis alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra ning mõista välja alates hagi esitamisest 28.08.2013 50 eurot kuus kummalegi lapsele, kokku 100 eurot ning alates 01.01.2014 70 eurot kuus kummalegi lapsele, kokku 140 eurot.

Kohtu põhjendused

Hagejal ja kostjal on alaealised lapsed M.M.T., sünd: xx.xx.xxxx.a. ja C.T., sünd: xx.xx.xxxx.a. Lapsed elavad ema D.T. juures. Pärnu Maakohtu 10.12.2007 kohtuotsusega mõisteti T.T.lt muuhulgas välja elatis tütre C.T. ja tütre M.M.T. ülalpidamiseks alates 9.03.2007 500 krooni ehk 31.95 eurot ühele lapsele. Elatis mõisteti välja 4 alaealisele lapsele igaühele 500 krooni e. 31.95 eurot kuus. 2 last elasid kostja juures. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 2 järgi saab varasema otsusega väljamõistetud elatise suurust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Seega tuleb ka elatise suuruse muutmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (Riigikohtu 12. märtsi 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12). Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seega peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ning tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Seejuures peab kumbki pool TsMS § 230 lg

1 järgi tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu 2. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-08, p 18). Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (hagi esitamise ajal 2013 160 eurot, alates 1.01.2014 177.50 eurot). Kohus peab vajalikuks märkida, et kuivõrd elatise suurendamist nõutakse antud juhul miinimummäärani, ei ole kohtupraktikas juurdunud põhimõtte kohaselt üldse vajalik tõendada lapse vajaduste loetelu. Sellisel juhul saab muus ehk väiksemas summas elatist välja mõista vaid ülalmärgitud PKS § 102 lg 2 nimetatud juhtudel. Antud asjas on kohus veendumusel, et asjaolusid lastele elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära ei esine. Kostja ei ole töövõimetu, ta käib tööl ja teenib palka. Kostjal ei ole teisi alaealisi lapsi. Seega on kostjal olemas vahendid lastele elatise maksmiseks. Kohus selgitab, et vanem peab tegema kõik endast oleneva oma alaealiste laste ülalpidamiseks, isegi töötust ei ole kohtupraktikas peetud PKS § 102 lõikes 2 nimetatud mõjuvaks põhjuseks. Seaduses sätestatud miinimummäär peaks eelduslikult katma lapse minimaalsed vajadused. PkS § 102 lg.1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses , milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundist arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Lg.2 järgi vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamiskohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras , peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Antud juhul on kostja esitanud kohtule pangakonto väljavõtted , mille kohaselt on laekunud tema pangakontole perioodil 01.07.2013- 13.01.2014.a. kokku 9297.29 eurot s.h. võetud laenud BIGBank AS-st 974.44 eurot + 674.44 eurot. Seega arvestamata võetud laene kokku 7648.41

2-13-39979

4 (4) eurot. Asjaolud elatise väljamõistmise ajaga s.o. 10.12.2007.a. on oluliselt muutunud ka seetõttu, et sel ajal oli kostjal kohustus ülal pidada kuut alaealist last, käesoleval ajal aga 2 alaealist last. Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue suurendada 10.12.2007 aastal väljamõistetud elatist ning välja mõista kostjalt elatis alates 28. augustist 2014 perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 1.01.2013 160.00 eurot ning alates 1.01.2014 177.50 eurot) kuni laste täisealiseks saamiseni.

Menetluskulud Kuna hagi kuulub rahuldamisele siis TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestatu järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik