1-12-4714/24 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2014, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-4714 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 23. jaanuari 2014 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Aimer Kivimägi kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja

23. jaanuari 2014 määrus muutmata ning süüdimõistetu Aimer Kivimägi kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova määruskaebus rahuldamata.

Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Niina Agarjova Advokaadibüroo kaudu eurot vandeadvokaat Niina Agarjovale määruskaebemenetluses Aimer Kivimägile riigi õigusabi osutamise eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista Aimer Kivimägilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Niina Agarjova poolt osutatud õigusabi eest 120 eurot riigituludesse.

Aimer Kivimägil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr EE891010220034796011 või Swedbank nr EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Aimer Kivimägi 1- 12-4714 kohtukulud“.

Kohtukulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord:

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

1. A. Kivimägi tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 21.11.2012 otsusega KarS § 121 järgi ja talle mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 20.10.2010 otsusega A. Kivimägile mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 3 kuu 21 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks A. Kivimägile mõisteti 1 aasta 11 kuud 21 päeva vangistust. Karistuse kandmise aeg algas 21.11.2012 ja lõppeb 11.11.2014.

2. Tartu Maakohtu 23.01.2014 määrusega jäeti A. Kivimägi tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata.

Esimese astme kohtu määruse sisu

3. Maakohus asus seisukohale, et A. Kivimägi tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Kohus arvestas järgmisi asjaolusid.

3.1 A. Kivimägi on kriminaalkorras karistatud korduvalt ning ta kannab teist reaalset vangistust. Varem on vangistust kandnud vägistamise korduva toimepanemise ja korduva kaaskinnipeetavate kehalise väärkohtlemise eest kinnipidamisasutuses. Varasemalt on teda karistatud omavolilise sissetungi ja vägivallaga seotud seksuaalse enesemääramise vastaste kuritegude eest. A. Kivimägil on käesoleval hetkel 21 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kuigi ta on osalenud vanglas tööhõives, lõpetanud Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi 8. klassi ja 01.09.2013 alustanud õpinguid 9. klassis, ei ole ta läbinud ühtegi sotsiaalprogrammi. Ta küll alustas sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kuid see katkestati, kuna ta ei ilmunud kohale. Hoolimata sellest, et A. Kivimägi on mõlemad seksuaalkuriteod pannud toime joobes, ta ise alkoholiprobleemi ei tunnista, vaid väidab, et alkohol polnud kuritegude toimepanemise otseseks põhjuseks. Sellest tulenevalt puudub tal ka motivatsioon alkoholiprobleemiga tegelemiseks. Tartu Vangla on hinnanud mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks

A. Kivimägi poolt kahe aasta jooksul 27%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 40% ja seksuaalja vägivallakuriteo toimepanemise tõenäosus on 5 aasta jooksul üle 63%, s.t väga kõrge. Kohtu hinnangul, kuigi A. Kivimägil on vabanedes olemas elukoht ja ka töökoht MTÜ-s XXX , ei sobi ta kriminaalhooldusele. Seda seetõttu, et varasemalt kriminaalhooldusel olles ei olnud võimalik tema suhtes kriminaalhooldust teostada, kuna ta viibis enamus sellest ajast Soomes vangistuses. Eeltoodu alusel leidis kohus, et A. Kivimägi tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

4. A. Kivimägi kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist järgmistel põhjendustel.

4.1 Kaitsja leiab, et maakohus ei võtnud arvesse kõiki A. Kivimägi elus ja käitumises viimasel ajal toimunud positiivseid muutusi. Kaitsja hinnangul on vanglas viibimisest A. Kivimägile olnud kasu ja toimunud on järgmised positiivsed muutused: ta on ajavahemikul 17.02.2010 kuni 23.03.2013 osalenud tööhõives OÜ-s Edipson; ajavahemikul 01.09.2012 kuni

20.06.2013 lõpetanud Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi 8. klassi ja 01.09.2013 alustas õpinguid Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis 9. klassis.

4.2 Lisaks tuleb kaitsja arvates positiivseks lugeda ka alljärgnevat. A. Kivimägil on toetavad sugulased (vanaema, õde ja kaks venda) ja poeg, kelle kasvatamises ta vabanemisel osaleda plaanib. Tal ei ole probleeme alkoholi ja narkootikumidega ning enda sõnul tarvitab kinnipeetav alkoholi ainult seltskonnas ja mõõdukalt. MTÜ XXX garanteerib talle vabanedes eluja töökoha ning on valmis kõigiti kaasa aitama tema rehabiliteerimisele ühiskonda. Kinnipeetav soovib ka hakata hüvitama rahalisi nõudeid ja tema tulevikuplaanideks on töötada, kasvatada lapsi, lõpetada gümnaasium. A. Kivimägi on praeguseks püüdnud ümber hinnata oma suhtumist ellu. Ta tahab alustada uut elu, kuid vajab selleks abi, mida talle osutab ka XXX OÜ.

4.3 Eelmärgitud asjaoludel leiab kaitsja, et kinnipeetava elus ja käitumises on toimunud positiivsed muutused, mis annavad märku sellest, et ta on muutnud oma suhtumist ellu ja ei hakka edaspidi seadust rikkuma.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et

A. Kivimägi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud. Maakohus on otsustuse tegemisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust kohtumääruse tühistamiseks.

5.1 Ringkonnakohus märgib esmalt, et süüdlase ennetähtaegse vabastamise peamiseks eelduseks on tema edaspidine õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest. Hindamaks, kas kinnipeetav suudab vabaduses talle pandud märgitud ootusi täita, peavad kohtud arvestama KarS § 76 lg 3 nimetatud ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eeldustega. Ringkonnakohus, võttes arvesse eeltoodut, nõustub maakohtuga, et vangistusest ei saa ennetähtaegselt vabastada isikut, kes on korduvalt toime pannud vägivaldseid kuritegusid (sealhulgas seksuaalkuriteod ja vägivalla korduv tarvitamine vanglas kaaskinnipeetavate suhtes) ja keda ka vangistuse kandmise ajal on distsiplinaarkorras karistatud 21 korral. Rikkumised olid tõsised ja 15 korral määrati talle raskeim karistus, s.o kartserisse paigutamine. Kolleegium leiab, et A. Kivimägi korduv kuritegelik ja/või korda rikkuv käitumine näitab tema suutmatust ja tahtmatust käituda õiguskuulekalt ja alluda kehtestatud korrale. Sellise kinnipeetava poolt tuleb uute kuritegude toimepanemise ohtu lugeda jätkuvalt suureks (mida kinnitavad ka vangla riskihindamise kõrged protsendid) ning samuti ei sobi ta kriminaalhooldusele, kus käitumiskontrollnõuetest kinnipidamine ning isikule pandavate kohustuste täitmine on nõutav ilma mingite mööndusteta.

5.2 Määruskaebuses toodud argumendid ringkonnakohut A. Kivimägi vabastamise põhjendatuses ei veena. Kolleegium peab küll positiivseks kinnipeetava õpinguid ja osalemist vangla tööhõives, kuid tema käitumist vangistuses ei saa nii paljude distsipliinirikkumiste valguses siiski lugeda heaks. Perekonna toetus ja lapse olemasolu ning samuti eluja töökoha garanteeritus ei anna samuti alust sellise kinnipeetava ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks, kelle poolt jätkuvalt esineb uute kuritegude toimepanemise oht ning kes ka vangistuses ei ole suutnud korrarikkumistest eemale hoida. Kinnipeetava lubadused õiguskuulekalt käituda ei ole tema eelnevat elukäiku ja ka vangistusaegset käitumist arvestades veenvad. Vastupidiselt määruskaebuses märgitule näeb ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga ohumärke ka A. Kivimäe varasemas alkoholi tarvitamises, kuna

seksuaalkuritegude toimepanemisel oli ta alkoholijoobes ning vastavate sotsiaalprogrammide läbimisest ei ole isik huvitatud olnud.

5.3 Eeltoodud asjaoludel on ringkonnakohus seisukohal, et A. Kivimägi tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud, maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata

6. Kaitsja on esitanud kaitsjatasu taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kulus tal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks kokku 2 tundi, mille eest ta taotleb tasu summas

120 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus sellises suuruses on põhjendatud ning KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb A. Kivimägil hüvitada vandeadvokaat Niina Agarjova kaitsjatasu 120 eurot.

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Mati Kartau