1-12-1863/43 · Tartu Ringkonnakohus

1-12-1863

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2014 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-1863 Kohtukoosseis Mati Kartau, Paavo Randma, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 30. jaanuari 2014 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu U.B, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 30. jaanuari 2014 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 04.04.2012 otsusega mõisteti U.B süüdi KarS § 424 järgi ning karistati 2 aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 27.10.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 2 aasta 9 kuu ja 25 päeva vangistust võrra. U.B-le mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS

§ 68 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva. Karistuse kandmise algus on 04.04.2012 ja lõpp 01.04.2015.

2. Viru Vangla esitas 11.12.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

3. Viru Maakohtu 30. jaanuari 2014 määrusega jäeti U.B talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.

3.1. Kohus tunnustas U.B selle eest, et ta ei ole vangistuses toime pannud distsiplinaarrikkumisi ja on osalenud talle ettenähtud taasühiskonnastavates tegevustes. Samas oli kohus seisukohal, et need tegevused ja peretugi ning lubatud töökoht ei kaaluks üles kinnipeetava alkoholi tarvitamisest tingitud ohtlikkust.

3.2. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et isikul ei ole korralikke sõpru, kes teda vabaduses positiivselt mõjutaksid. U.B võib enesevalitsuse kaotades ja konfliktse olukorra tekkides käituda agressiivselt. Isiku probleemide lahendamise oskus on puudulik.

U.B varasemad neli tingimisi vangistust ei ole täitnud oma eesmärki ning kohtul puudus veendumus, et isik on karistustest järeldused teinud. Kinnipeetava poolt katseajal uue kuriteo toimepanemisest võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudus veendumus, et U.B suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt.

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu U.B, kes palub tühistada Viru Maakohtu 30.01.2014 kohtumäärus ja teha uus määrus, millega vabastada süüdimõistetu vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

4.1. Kinnipeetav saab aru, et tema varasemad kriminaalkaristused ja katseajal õigusrikkumiste toimepanemine ei tekita usaldust, kuid leiab, et on nüüdseks vajalikud järeldused teinud ja soovib edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduda. U.B on vangistuses teinud kõik endast oleneva, et mitte enam vabaduses vanu vigu korrata. Näiteks on isik osalenud sotsiaalprogrammides ja on motiveeritud loobuma alkoholist.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et U.B ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud ning leiab, et määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu määruse tühistamise ja U.B tingimisi ennetähtaegse vabastamise.

Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ega pea vajalikuks neid tervikuna korrata. Eeltoodust lähtudes märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele vaid järgmist.

6. Kohtul on kohustus kaaluda kõiki KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid kogumis ning sellele tuginedes otsustada, kas kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on põhjendatud.

7. Kolleegium peab positiivseks, et U.B on vangistuses osalenud tööhõives ja majandustöödel. Kinnipeetav on võtnud osa sõltuvuskäitumist muutva tugigrupi „Convictus“ tööst ja omandanud riigikeele A1 tasemel. U.B on osalenud ka programmis „Pereja paarisuhte vägivalla vähendamine“. Süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristused.

Kinnipeetaval on olemas toetav perekond ema, isa ja vendade näol. U.B on ka alaealine tütar, kellega suhtleb vastavalt võimalusele. Isik saaks vabaduses asuda elama enda emale kuuluvasse korterisse XXX valda ning talle oleks garanteeritud töö XXX OÜ-s.

7.1. Samas tuleb KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et U.B vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna U.B on varasemalt mitmel korral kriminaalkorras karistatud, siis on tal olnud võimalus enda vigadest õppimiseks, et mitte enam kuritegelikule teele sattuda. Siiski ei ole U.B oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused on oma eesmärki - edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest - täitnud.

U.B suhtes on neljal korral kohaldatud tingimisi vangistust, kuid kinnipeetav on jätkanud kuritegude toimepanemist. Lisaks on süüdimõistetu rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja pannud katseajal toime ka uue kuriteo. Kriminaalkolleegium järeldab eelnevast, et leebemad meetmed pole U.B jaoks olnud piisavalt mõjusad ning ei ole isikut motiveerinud õiguskuulekale käitumisele. Kinnipeetava suhtes on varasemalt korduvalt näidatud ülesse usaldust ja jäetud karistus täitmisele pööramata, kuid U.B on seda usaldust kuritarvitanud. Tulenevalt nimetatud asjaoludest ei oleks käesoleval ajal U.B vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine kooskõlas karistuspoliitika ja karistuse preventiivsete eesmärkidega.

8. Ringkonnakohus on seisukohal, et mõni KarS § 76 lg 3 esitatud asjaolu võib tulenevalt konkreetse juhtumi asjaoludest osutuda kaalukamaks ning omada ennetähtaegse vabastamise otsustamisel suuremat mõju.

8.1. Kohtukolleegium on seisukohal, et mida rohkem on isikut kriminaalkorras karistatud ja mida rohkem on isik varasemalt tema suhtes ülesse näidatud usaldust kuritarvitanud, seda kaalukamad peavad olema asjaolud, mis põhistavad kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks on süüdistatava edasine õiguskuulekas käitumine ja süütegude toimepanemisest hoidumine. Samuti kriminaalhoolduse nõuete täitmine. Kui isikut on aga varasemalt neli korda kriminaalkorras karistatud, ning ta on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja endiselt jätkanud uute samalaadsete kuritegude toimepanemist, tuleb tema ennetähtaegset vabastamist põhjendada väga veenvate argumentidega. Käesoleval juhul selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kinnipeetaval on võimalik vangistuses jätkata individuaalse täitmiskava täitmist, mis peaks maandama tema ohtlikkust ühiskonnas.

9. Määruskaebuses välja toodud positiivsed asjaolud ei kaalu üles U.B iseloomustavaid negatiivseid asjaolusid, milleks on eelkõige korduv karistatus, mis näitab isiku suutmatust või tahtmatust teha senistest karistustest vajalikke järeldusi ning kriminaalhoolduse tingimuste rikkumine ja katseajal uue kuriteo toimepanemine.

10. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p 1 tuleb jätta Viru Maakohtu

30. jaanuari 2014 määrus muutmata ja U.B vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.

Mati Kartau

Paavo Randma

Maarika Kuusk