4-14-226/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-14-226

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2014, Tallinn Väärteoasja number 4-14-226 (2302,13,014635) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi XXX kaebus Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialisti Aivar Hirs 18.12.2013 otsusele nr 2302,13,014635 XXXkaristamises LS § 239 lg 1 p 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, so 100 eurot. Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Triinu Riigor

Kaitsja: advokaat Janek Väli, AB Laus ja Partnerid, Rävala pst 4, Tallinn, 10143

Menetlusalune isik: XXX, ik XXX, XXX. RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XXXkaebus Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialisti Aivar Hirs 18.12.2013 otsusele nr 2302,13,014635 XXXkaristamises LS § 239 lg 1 p 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, so 100 eurot.

2. Tühistada Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialisti Aivar Hirs 18.12.2013 otsus nr 2302,13,014635 XXXkaristamises LS § 239 lg 1 p 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga

25 trahviühiku ulatuses, so 100 eurot täies ulatuses.

3. Lõpetada väärteoasjas menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel XXXteos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 20.02.2014. Kui kassatsioonkaebuse esitamise soovist 7 päeva jooksul ei teatata, jõustub kohtuotsus 28.02.2014. Kassatsiooniõiguse soovist 7 päevase teatamistähtaja jooksul teatamise korral on kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg 24.03.2014. Kui kassatsioonkaebuse esitamisest teatamise järgselt kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 25.03.2014.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialisti Aivar Hirs 18.12.2013 otsusega nr 2302,13,014635 karistati XXX LS § 239 lg 1 p 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, so 100 eurot selles, et menetlusalune isik 29.11.2013 kell 11:58 Niine 2 maja juures Tallinnas, olles sõitjana mootorsõidukis, kus on turvavööd, ei olnud sõidu ajal nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga, millega rikkus LS § 30 lg 1 nõudeid ja pani toime LS § 239 lg 1 p 2 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märgitakse, et kaebuse esitaja turvavöö oli nõuetekohaselt kinnitatud, seega ei rikkunud ta LS § 30 lg 1 nimetatud nõuet. Nimetatu on tõendatud väärteoprotokolli kantud menetlusaluse isiku seletustega ja tunnistaja XXX ütlustega. Seega ei pannud kaebuse esitaja toime LS rikkumist, mistõttu tuleb väärteo otsus tühistada. Lisaks eeltoodule ei ole kohtuväline menetleja ka tõendanud, et väärtegu on toime pandud. Tunnistajana üle kuulatud politseiniku ütlused, kes väidetavalt nägi turvavööta sõitmist, on trafaretsed ja umbmäärased. Nendest ei ole võimalik teha järeldust, et just menetlusalusel isikul oli turvavöö kinnitamata. Kaebuse esitaja leiab, et politsei ei saanudki seda näha, kuna kaebuse esitaja istus taga ja autol on tumendatud klaasid, mistõttu selgelt ja kahtlustvälistavalt näha sõitvas autos, kas sõitjal on turvavöö kinnitatud, ei ole usutav. 02.12.2013 tutvus kaebuse esitaja koos politseinikuga video tõendiga. Videolt ei ole samuti näha, et kaebuse esitaja on kinnitamata turvavööga. Sealt ei ole praktiliselt midagi asjassepuutuvat näha, mis tõendaks väärteo toimepanemist. Väärteomenetluses, nagu kriminaalmenetluseski lasub tõendamiskoormis süüdistusfunktsiooni kandjal, so kohtuvälisel menetlejal. Sellest tulenevalt peab kohtuvälise menetleja ametnik, kes fikseerib rikkumise, tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks. Väärteo otsuse koostamisel on kohtuväline menetleja oluliselt rikkunud väärteomenetluse norme, kuna selles ei ole põhjendatud, miks ei arvestata vastulauses esitatud põhjendusi. Kaebuse esitaja esitas 16.12.2013, e tähtaegselt digiallkirjaga vastulause, saates selle elektrooniliselt e-toimiku kaudu. Seega on tõendatud, et menetlusalune isik esitas väärteoprotokollile vastulause. Millegipärast aga väidetakse vaidlustatud otsuses, et vastulauset ei ole esitatud. Tegemist on väärteomenetluse normide rikkumisega, mis võis põhjustada ebaõige otsuse ning mis on aluseks vaidlustatud otsuse tühistamisele. Alternatiivselt palutakse menetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik huvi ei nõua asja menetlemist. Antud juhul ei ole kaebuse esitaja süü suur isegi siis kui ta selle eest vastutaks. Samuti puudub käesolevas asjas menetlushuvi, kuna väärteoga ei ole keegi mingit kahju saanud.

Kohtuistungil menetlusaluse isik selgitas, et 29.11.2013 oli hommikust alates tööl. Kuna on firma juhataja, siis liigub erinevates kohtades. 29.11.2013 oli reisijaks sõidukis BMW X5, milline kuulub Soome firmale. Sõidukis oli ka tuttav Toomas, kuid tema perekonnanime ei ütle. Videolt on näha, et X istus eesistmel juhi kõrval. Tema ise istus tagaistmel parema, reisija taga. Sõitsid Niine tänavalt D-Terminaali. Ei tea tänava nimetust kus kinni peeti. Kui kinni peeti, oli turvarihmaga kinnitatud, seda võib sõiduki peatanud E.Purgel kinnitada. E.Purgel vaatas sõidukisse sisse. E.Purgel küsis temalt dokumente ja esitas kahtlustuse, et keegi oli raadio teel teatanud, et ta olevat olnud turvavööga kinnitamata. Patrullsõidukis ütles E.Purgel, et Niine tänava nurgal olev inimene teatas. Vastas, et nägi seda inimest ja tervitas teda. Küsis võimalust tutvuda tõenditega, kuid E.Purgel ütles, et see ei ole võimalik, tutvuda saab hiljem. Küsis E.Purgelilt kas ta nägi, et ta oli turvavööga kinnitamata ja E.Purgel nõustus temaga, kuid oli sunnitud protokolli koostama kuna viidi läbi reidi. Teadis, et seal viiakse läbi reide ja jälgitakse autojuhte. Üks on nurgal raadiosaatjaga ja edastab infot. Isik solvus, et tervitas. Kas sõiduki klaasid olid toonitud, seda ei tea, vastab tehnilisele dokumentatsioonile, ei tema ega keegi teine ei ole neid tooninud. Sõidukis oli 3 inimest. Tema turvavöö oli kinnitatud nagu tavaliselt, vastavalt nõuetele. Turvavöö oli kinnitatud üle rinna, kinnitab automaatselt.

Tunnistaja Kalev Puidak selgitas, et on võimalik, et on teostanud 29.11.2013 kombineeritud liiklusjärelevalvet. Näidatud videosalvestus ei ütle talle midagi. Tumendatud klaaside puhul eest ei näe, taga oleneb klaasi tumedusest. Kui paistab läbi, antakse info edasi peatamiseks. Kui tõendeid ei ole piisavalt, menetlus lõpetatakse. Kui on kahtlus, saab kontrollida videosalvestuselt. Järelikult oli kindel ja kontrollida ei palunud. Viimasel ajal on tulnud ette tervitamist, kuigi on olnud erariietes. Üldjuhul isikutega ise kokku ei puutu. Tuleb ette, et selles kohas viiakse reide läbi, on erinevad vahetused. Reide tehakse erinevates kohtades, kuid vaid seal, kus on võimalik sõidukeid peatada. On selle esimese vahetuse ülem.

Tunnistaja Erik Purgel selgitas, et oli turvavöö operatsioon ning ta asus Suurtüki ja Kotzebue tänavate ristmikul. Etteandja vaatles eemal ja kaebuse esitajaga on otseselt seotud valge BMW džiip. Puidak andis teada, et tagaistuja on turvavööga kinnitamata. Etteteatamiskoha ja peatamise koha vahe oli umbes 100 meetrit. Kui peatas sõiduki, istus ees kaks isikut, sõiduki juht oli siin saalis. Kas peatamise hetkel oli tagaistujal turvavöö peal, seda ei mäleta. Tagaistuja istus naljakalt kuskil keskosas, pildistas teda. Ütles tagaistujale, et oli turvavööta sõitmine, kuid tagaistuja eitas seda. Viis tagaistuja politseiautosse ja koostas protokolli. Puidak teatas kohe, et valge BMW X5 või X6. Sellel hetkel teist sellist sõidukit seal ei olnud. Kui peatas sõidukit, siis lähenes sõidukile juhi poolt. Tagaistujat nägi kohe kui juht akna avas. Kas tagaistujal oli turvavöö peal või mitte, seda ei mäleta, ei vaatagi, võib sellest hetkest vöö peale panna, vöö võis peal olla. Kui sõiduk möödus, siis ei mäleta kas läbi akna oli näha. Üldiselt ette teataja kirjeldab turvavööta isikut, sõltub sellest mitu inimest autos on. Antud juhul mäletab, et tagaistuja, täpsemalt ei mäleta. Sõidukis oli kolm isikut.

Tunnistaja XXXselgitas, et 29 novembril sõitis Valgevase tänavalt D-Terminaali kohtumisele. Niine ja Põhja pst ristmikul nägi vasakul puu juures erariietes isikut raadiosaatjaga. Sõidukis olid kõrvalistuja ja taga istuja, kaebuse esitaja istus paremal kõrvalistuja taga, ukse juures. Pööras Suurtüki tänava suunas ja Suurtüki ning Kotzebue ristmikul peeti kinni. Tema autos kehtib reegel, et enne kuhugi ei sõida kui kõigil on turvavöö kinni. Võib kinnitada, et turvavöö oli kinni. Kui sõidu ajal lahti teha, siis hakkab andur armatuurlauas tööle, kuid kõik oli vait. Kui peatati, siis küsiti dokumente ja öeldi, et tagaistujal turvavöö kinnitamata. Politseinik vaatas sisse ja nägi, et vööga kinnitatud ning kutsus politseiautosse. Vestlus toimus läbi avatud juhiukse akna. Politseinikule olevat edastatud info, et tuleb sõiduk peatada ja kontrollida. Kui istuda autosse, siis hakkab turvavöö andur tööle, kui sõita mingi maa, siis hakkab tööle ka helisignaal. Kui turvavöö kinni panna, siis andur kustub ja helisignaal lakkab. Tehniliste andmete kohaselt on taga kolm istekohta ja kõigil on turvavööd, kõigil peaksid olema ka andurid. Teoreetiliselt võib anduri ära petta kui turvavöö kinnitada ja siis istuda istmele. Kuna tavaliselt sõidab sõidukis kuni neli inimest, siis 95% juhtudest on tagumise istme käetugi alla lastud.

Kaitsja jäi esitatud kaebuse juurde ja leidis, et otsus tuleb tühistada. Kohtuistungil üle kuulatud K.Puidak oli ainuke tunnistaja, kes väidetavalt nägi turvavööta sõitmist ja sellest teisele politseiametnikule teada andis. Kohtuistungil üle kuulatuna ta konkreetset sündmust ei mäletanud, see ei meenunud ka videot vaadates. Seega tuleb neid ütlusi käsitleda kaebaja ütlusi kinnitava tõendina. Selline kõrvaldamata kahtlus tuleb tõlgendada kaebuse esitaja kasuks. See tunnistaja ei kinnitanud turvavööta sõitmist. Kohtuistungil vaadatud videosalvestus samuti ei kinnitanud seda. Kohtuistungil üle kuulatud teine politseiametnik samuti ei kinnitanud turvavööta sõitmist, ei mäletanud kas turvavöö oli kaebuse esitajal kinnitatud või mitte. Viimane tunnistaja selgitas, et turvavöö oli korrektselt kinnitatud, vastasel juhul oleks andur märku andnud. Vaadates sama sõidukit 5 meetri kauguselt ei annaks pead kas tumendatud klaasidega sõidukis olijatel on turvavöö peal või mitte. Sõiduki sisustus on tume, turvavöö on tume, jope on tume. Sellises olukorras on lihtne eksida. Isiku karistamine saab põhineda vaid vaieldamatute tõendite olemasolul. Täna ollakse olukorras, kus politsei ei ole esitanud ühtegi tõendit.

Kaebuse esitaja jäi kaebuse juurde ja leidis, et tal ei ole midagi lisada.

Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et ei nõustu kaebuses tooduga ning ei nõustu ka otsuse tühistamise või muutmisega. Kaebuse esitaja rikkumise toimepanemine on kogutud materjalidega tõendatud, sh K.Puidaku ütlustega. Tunnistaja selgituste kohaselt puudub tal vahetu kontakt rikkujaga. Kombineeritud järelevalve korral on rikkumise toimepanemise ja peatamise kohad erinevad. Tunnistaja selgitas ka seda, et kui tal tekib kahtlus, siis palub kontrollida. Videosalvestusel läheneb sõiduk ja tagaistuja turvavöö on lahti. K.Puidaku hääl videosalvestusel ei palu kontrollida, vaid on kindel selles, mida ta näeb. Uurimiseksperimendi käigus vaadeldud sõidukil on tumendatud klaasid, kuid mitte nii tumedad, et mitte sisse näha. K.Puidak on pika staažiga politseiametnik, teeb järelevalvet päevast päeva, mistõttu puudub tema ütlustes kahtlemiseks alus. Uurimiseksperimendi ajal oli näha turvavöö üle õla ning kui kohtuväline menetleja palus istuda nii nagu videolt näha, väitis ta, et istus tavaliselt. Kaebuse esitaja keeldus ka sirgelt istumast ja väitis, et istub nii nagu rikkumise ajal. Videosalvestuselt on näha, et kaebuse esitaja istub teistmoodi, on näha koht, kus asub turvavöö ja ei ole näha turvavööd pikalt jooksmas. Tunnistaja XXXütlusi selle kohta, et turvavöö kinnitamata jätmisel annab andur märku, ei saa pidada usaldusväärseks. Et kõigil kolmel istekohal oleks andur, paneb teda ennastki kahtlema, uurimiseksperimendi käigus ta seda näidata ei soovinud. Sõiduk sõitis aeglaselt, mitte 5 sekundit, rikkumine on tõendatud ja kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Kohus, tutvunud esitatud kaebuse ja selle lisadega, kuulanud ära kaebuse esitaja, tunnistajate selgitused, kaitsja ja kohtuvälise menetleja arvamused, tutvunud kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalide ja videosalvestusega, asub alljärgnevale seisukohale.

VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piidest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning seejärel otsustama VTMS § 133 p 1 kuni 9 loetletud küsimuste lahendamise. Seejuures saab kohus kaebust kohtuistungil läbi vaadates tulenevalt VTMS § 2 ja KrMS § 15 lg-st 1 tugineda otsuses vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud.

Kohtule esitatud kaebuse läbivaatamise käigus kuulati üle menetlusalune isik, samuti tunnistajad K. Puidak, E. Purgel ja XXX, vaadati väärteotoimikule lisatud videosalvestust ning avaldati kohtuvälisel menetlusel menetlusaluse isiku süü tuvastamiseks olulised menetlusdokumendid: väärteoprotokoll, kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokoll ja selle juurde kuuluv tabel, samuti vaadeldi vaidlusalust sõidukit BMW X5 registreerimismärgiga XXX.

Kuigi kohtuvälisel menetlusel oli kohtuistungil üle kuulatud tunnistajatest üle kuulatud vaid

K. Puidak, siis puudus kohtuistungil seaduslik alus K. Puidaku kohtuvälises menetluses protokollitud ütluste avaldamiseks kohtuistungil, kuivõrd kohus saab tugineda vaid kohtuistungil suuliselt esitatud ütlustele ja isikulist tõendiallikat oli võimalik küsitleda. Sellest tulenevalt tuleb aluseks võtta tunnistaja kohtuistungil antud ütlused. Tunnistaja K. Puidaku ütlustest sai üheselt informatsiooni selle kohta, et 29.11.2013 toimus kombineeritud liiklusjärelevalve teostamine Niine ja Kotzebue tänavate vahel, mida kinnitasid ka teised kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad, samuti menetlusalune isik. Samas ei olnud väärteomenetluses tõendamisesemeks liiklusjärelevalve teostamine konkreetsel ajal ja kohas, vaid menetlusaluse isiku poolt LS § 239 lg 1 p 2 ettenähtud väärteo toimepanemine selles kohas ja sellel ajal, milline süütegu väärteoprotokolli kohaselt oli kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise ajal fikseeritud. Tunnistaja K. Puidaku ütluste kohaselt ta kaebuse esitajat ei tunne, ta ei puutu rikkujatega kokku ning ta edastab teistele politseiametnikele informatsiooni rikkumiste kohta. Seejuures ei seostanud ülekuulatud tunnistaja ka videosalvestuselt nähtud sõidukit ei kaebuse esitaja ega viimasele inkrimineeritud rikkumisega. Seega on tegemist olukorraga, kus KrMS § 66 lg 1 mõttes tunnistaja kui füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid, ei teadnud tõendamiseseme asjaolusid ning seda ka siis kui talle näidati videosalvestust ja ta kuulis enda häält videosalvestusel. Kohus leiab, et taolistel asjaoludel on tunnistaja K. Puidaku ütluste puhul tegemist tõendiga, millega ei ole võimalik tõendada tõendamiseseme asjaolusid ja mis ei kinnita ega lükka ümber kaebuse väiteid. Seetõttu tuleb K. Puidaku ütlused kui kõlbmatu tõend tõendikogumist välja jätta.

Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja E. Purgeli kui menetleja ülekuulamise tingis asjaolu, et kaebuse esitaja sõnade kohaselt veendus E. Purgel sõidukit kinni pidades selles, et ta oli turvavööga kinnitatud, kuid sellele vaatamata vormistas väärteoprotokolli. Senine kohtupraktika on olnud valdavalt seda meelt, et KrMS § 66 lg 2 kohaselt ei saa asja menetlenud kohtuvälise menetleja ametnik osaleda väärteomenetluses tunnistajana, välja arvatud juhul, kui on vaja saada teavet menetlustoimingu täpse käigu kohta või menetlusaluse isiku kinnipidamise asjaolude kohta. Samas on tegemist olukorraga, kus kaebuse esitaja väite kummutamiseks või kinnitamiseks on ainsaks isikuliseks allikaks just kohtuvälise menetleja ametnik, kes pärast sõiduki kinnipidamist väärteoprotokolli vormistas ja seega väärteoasja menetlema hakkas. E. Purgeli tunnistajana ülekuulamisel selgitas aga E. Purgel, et ta ei mäleta seda kas sõiduki kinnipidamise järgselt sõidukisse sisse vaadates oli kaebuse esitajal turvavöö peal või mitte ning tunnistaja selgituste kohaselt ei ole sellel ka mingit tähtsust, kuivõrd saades aru sõiduki kinnipidamisest võidi turvavöö peale panna ja tema lähtus K. Puidakult saadud informatsioonist. Seejuures ei välistanud E. Purgel, et kaebuse esitajal võis ajal, kui ta sõidukisse sisse vaatas, turvavöö ka peal olla. Arvestades taolise sisuga tunnistaja ütlusi asub kohus seisukohale, et ka E. Purgeli ütluste puhul on tegemist tõendiga, millega ei ole võimalik tõendada tõendamiseseme asjaolusid ja mis ei kinnita ega lükka ümber kaebuse väiteid. Seetõttu tuleb E. Purgeli ütlused kui kõlbmatu tõend tõendikogumist välja jätta.

Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja XXXütluste kohaselt ta üldjuhul sõitu enne ei alusta, kui ei ole veendunud selles, et kõigil on turvavööd peal. Kinnitamata turvavööst annaks märku ka andur, mis hakkab mõne aja pärast andma märku süttiva tulega ja seejärel helisignaaliga ning märguanded lõppevad turvavöö kinnitamisel. Tunnistaja ütluste kohaselt andur kinnitamata turvavööst tagaistmel märku ei andnud. Nimetatud tunnistaja ütlused riimuvad menetlusaluse isiku ütlustega selle kohta, et menetlusalusel isikul oli turvavöö vaidlusalusel ajal kinnitatud. Samas on tegemist olukorraga, kus juhul, kui tunnistaja väidaks vastupidist ja tõendaks seda, et menetlusaluse isiku turvavöö tema juhitud sõidukis oli siiski kinnitamata, tunnistaks ta LS § 33 lg 2 p 6 nõuete rikkumist, so annaks ennast süüstavaid ütlusi ning läheks vastuollu ka menetlusaluse isiku ja tunnistaja vahelise usaldussuhtega. Sellised asjaolud annaks aluse suhtuda tunnistaja ütlustesse kriitiliselt, kuivõrd lisaks eelnevalt märgitule ei õnnestunud sõiduki vaatlemisel kohapeal kontrollida ka tunnistaja väidetut turvavöö anduri tagaistmel olemasolu ja töötamise iseärasuste kohta.

Olulisimaks tõendiks väärteoasjas saab lugeda kohtuistungil vaadeldud videosalvestust, millelt on näha vaidlusaluse sõiduki liikumist videokaamera suunas ja pööramist paremale. Pöörde ajal on näha menetlusaluse isiku asendit sõiduki tagaistmel ja menetlusalune isik ei istu taga paremal ukse juures, vaid on tagaistmel nihkunud peaaegu keskele ning teda on kogu ülakeha ulatuses näha eesistuvate kaassõitja ja juhi vahelt. Pöörde hetkel on aga sõiduki esiklaasist näha läbi tagumise küljeakna tühimikku, mis jääb tagumise parempoolse ukseposti ja menetlusaluse isiku õla vahele. Selles tühimikus ei ole näha uksepostist üle parema õla alla vasakule kinnituvat turvavööd. Menetlusaluse isiku kirjeldatud viisil turvavöö kinnitamise puhul peaks aga turvavöö ukseposti kinnituse ja õla vahele jääv turvavöö näha olema, kuivõrd turvavöö kinnitus on tagaistme seljatoest umbes 10 sentimeetrit kõrgemal. Seejuures segab videokaamera vaatevälja pöörde hetkel mõningal määral liikluskorraldusvahend. Videolt on näha, et vaidlusaluse sõiduki tumendatud klaaside tõttu ei ole kõrvalt vaadates sõiduki salongi tagaosa sisemust eriti näha. Küll on näha, et menetlusaluse isiku riietus on tume ja ees kõrvalistuja riietus oluliselt heledam ning eesistuja kinnitatud turvavöö on tuvastatav. Sõiduki vaatlusel ja uurimuseksperimendi käigus kohapeal, kus menetlusalune isik istus vaidlusaluse sõiduki (BMW X5 registreerimismärgiga XXX) tagaistmele, ilmnes, et sõidukil on musta värvi kattega istmed, uksepostide katted on samuti musta värvi nagu ka turvavöö. Uurimiseksperimendi toimumise ajal (13.02.2014 hommikul) oli pilvine ja kaugemalt sõidukit eest vaadates oli menetlusalune isik tagaistmel vähemärgatav. Seega olid uurimiseksperimendi ajal ilmastikuolud erinevad video tegemise ajal olnud ilmastikuoludest ning eksperimendi käigus ei saanud kinnitust ei menetlusaluse isiku ütlustele ega ka väärteoprotokolli koostamise aluseks olnud asjaoludele. Seega on tegemist kahtlusega, mida ei olnud kaebemenetluse käigus võimalik kõrvaldada. Vastavalt KrMS § 7 lg 3 sätetele tõlgendatakse aga kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. VTMS § 2 sätete kohaselt kohaldub taoline põhimõte ka väärteomenetluses.

Kuivõrd kohus peab VTMS § 123 lg-st 2 tulenevalt kaebemenetluses kontrollima kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning sellest tulenevalt hindama kõiki kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule omistatud väärtegusid, peavad kohtuvälisel menetlusel otsuse tegemise aluseks olnud tõendid olema ka kaebemenetluses vahetult ja suuliselt kontrollitavad. Tõendite kontrollimise järgselt saab alles kohus vastata VTMS § 133 märgitud lahendamisele kuuluvatele küsimustele. Antud juhul oli kohtuvälises menetluses menetlusaluse isiku süüd kinnitavaks isikuliseks tõendiks tunnistaja

K. Puidaku ütlused. Kohtuistungil ei suutnud tunnistajana üle kuulatud K. Puidak sündmust meenutada. Samuti ei suutnud mingit olulist informatsiooni anda ka kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja E. Purgel. Kohtuistungil avaldatud Kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokolli lisatabelist nähtuvalt on valdavalt iga kontrollitud sõiduki kohta ära märgitud sõidukis viibinud rikkuja riietus, kuid menetlusaluse isiku osas on see jäetud märkimata. Kohtuistungil vaadatud videosalvestusest ei saa teha ühest järeldust selle kohta kas turvavöö oli menetlusalusel isikul nõuetekohaselt kinnitatud või mitte. Küll võib menetlusaluse isiku istumisasendist teha järelduse, et ilmselt turvavöö kinnitatud ei olnud, sest vastasel juhul ei oleks ta saanud istuda kahe istme vahel. Samas on sellise järelduse puhul tegemist oletusega, mis tuleneb videolt nähtuvast kehaasendist, millele ei ole saadud kogu kaebemenetluse vältel muude tõenditega kinnitust. Seega ei ole kaebemenetluses kontrollitud tõenditega ümber lükatud kaebuse esitaja väiteid, millistega riimuvad kohtulikul arutamisel üle kuulatud tunnistaja XXXütlused. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et väärteokaebuse menetlemise käigus kontrollitud tõenditega ei ole kinnitust leidnud menetlusalusele isikule LS § 239 lg 1 p 2 järgi inkrimineeritud väärteokoosseisu tunnused, mistõttu tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, so menetlusaluse isiku teos väärteotunnuste puudumise tõttu lõpetada.

Eeltoodust tulenevalt tuleb esitatud kaebus rahuldada ja kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku karistamises LS § 239 lg 1 p 2 järgi täies ulatuses tühistada ning menetlus väärteoasjas lõpetada.

Märt Toming Kohtunik