2-12-34940/34 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-12-34940

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

19.veebruar 2014 Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

L.’i hagi kohtutäitur Eha Nikkeri, I. A.’i ja Eesti

Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vastu

sundenampakkumise kehtetuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

6900,00 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: L. (isikukood x, viibimiskoht x, x);

Kostja 1: Pärnu kohtutäitur Eha Nikker (asukoht Riia

mnt 28a-1, Pärnu, (e-post: eha.nikker@taitur.just.ee)

Kostja 2: I. A. (isikukood x, elukoht x, e-post: x)

Kostja 3: Eesti Vabariik (Maksu-ja Tolliameti kaudu,

Narva mnt 9, Tallinn, 15176, e-post: emta@emta.ee)

Menetlusviis

Kirjalik menetlus poolte nõusolekul (TsMS § 403 lg 1)

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata L.’i hagi kohtutäituri Eha Nikkeri, I. A.’i ja Eesti Vabariigi

(Maksu- ja Tolliameti kaudu) vastu sundenampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.

2. Menetluskulud jäävad täies ulatuses L.’i kanda.

3. Välja mõista L.’ilt Eesti Vabariigi kasuks menetlusabikulu katteks 450 € (nelisada

viiskümmend eurot), mis tuleb riigituludesse tasuda 25 € (kahekümne viie euro)

suuruste igakuiste osamaksetena 18 (kaheksateistkümne) kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest.

4. Riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb

L.’il tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses, arvestatuna

summalt, mille tasumisega on viivitatud, alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

04.07.2012 esitas D. L. kohtule hagiavalduse kohtutäituri Eha Nikkeri, I. A.’i ja Eesti Vabariigi

(Maksu- ja Tolliameti kaudu) vastu sundenampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Kohus jättis

hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 27.09.2013 täpsustatud

hagiavalduse kohaselt 31.05.2012 kohtutäituri büroos toimunud Xxxx vallas x asuva

Xxxxxxxxxx kinnistu enampakkumine oli korraldatud tühise arestimisakti alusel ja kohtutäitur

rikkus TMS § 74 lg 8 sätestatud enampakkumise olulisi tingimusi. Kinnistu oli arestitud juba

14.07.2004, kuid seda ei õnnestunud kohtutäituril müüa ja TMS § 77 lg 4 alusel oleks täitur

pidanud kinnistu aresti alt vabastama. Hageja leiab, et 8 aastat ei ole mõistlik aeg TMS § 77 lg 4

mõistes. Hageja nõustub, et sissenõudja taotlusel oleks kinnistu uuesti arestitud, kuid see oleks

olnud uus arestimine koos kõikide arestimisega kaasnevate uute asjaoludega, sh uue hinnaga.

Tuginedes TMS § 77 lg-le 4 ja § 55 lg-le 4, on hageja seisukohal, et arestimine oli 31.05.2012

sundenampakkumise ajal tühine. Lisaks, on 2004.a arestimise akti kantud kinnistu hinna ja

31.05.2012 enampakkumisel pakutud hinna vahel enam kui kahekordne vahe. Kohtutäitur pidi

olema teadlik kinnisvarahindade tõusust 8 aasta jooksul. Kohtutäitur teadlikult rikkus TMS § 74

lg 5, korraldades allahindluse. Kohtutäitur selgitab ainult vara allahindamisega seonduvat, kuid

ei ole isegi kaalunud vara üleshindamist. Õige ei ole kohtutäituri seisukoht, et hageja ei esitanud

ümberhindamise

kohta

vastuväiteid.

Hageja

esitas

06.04.2012

kuupäevaga

kaebuse

kohtutäiturile, milles muu hulgas vaidlustas 02.04.2012 vara ümberhindamise akti. Kohtutäitur

oli teadlik hageja mittenõustumisest hindamisega ja soovist kaasata ekspert. Sellega on piisavalt

tõendatud kohtutäituri poolt TMS § 74 lg 8 rikkumine.

KOSTJATE VASTUSED

Kostja 1, kohtutäitur Eha Nikker, 11.12.2012 kirjalikus vastuses vaidleb hagile vastu.

Kohtutäitur kirjeldab täitemenetluses tehtud toiminguid ja palub kohtul analüüsida esitatud

nõude väljavaateid ja nõude aluseks olevaid asjaolusid ning hinnata, ega hageja esitatud

asjaolude pinnalt ja pärast hageja poolt hagi korduvat täpsustamist ja parandamist ole välistatud

hagi rahuldamine või hageja taotletava eesmärgi saavutamine. Kohtutäitur on seisukohal, et

tegemist on perspektiivitu hagiga ja hagi tuleks jätta TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

Hageja poolt 27.09.2012 hagiavalduses kordusenampakkumise olulise tingimuse rikkumisena

toodud TMS § 74 lg 8 ei ole asjakohane ning esitatud väide, et kinnisasi müüdi tühise arestimise

akti alusel on paljasõnaline, ei ole põhistatud ega tõendatud.

Kohtutäitur leiab samuti, et kui kohus peab võimalikuks hagi läbi vaadata, tuleb see jätta

rahuldamata. Hageja viibis 14.07.2004 kinnisasja arestimise akti koostamise juures ega

avaldanud vastuväiteid arestimise akti märgitud hinna osas ega teinud märkusi, mida arestimise

akti kanda. Kinnisasja arestimisel on kohtutäitur arvestanud hageja poolt pakutud kinnisasja

hinnaga. Arestimise ajal kehtinud TMS § 77 alusel on hageja minetanud kaebeõiguse kinnisasja

hinna vaidlustamiseks ning hagejal ei ole käesoleval ajal hagimenetluses seda kaebeõigust enam

võimalik realiseerida. Hageja ei ole esitanud ühtegi dokumenti, millest nähtuks, et 14.07.2004

koostatud kinnisasja arestimise akt oleks tühistatud. Seega ei ole millegagi tõendatud, et

kordusenampakkumisel müüdi kinnisasi tühise arestimise akti alusel. Kohtutäitur on hagejalt

12.03.2012 kirjalikult küsinud, kas hageja soovib uue kordusenampakkumise toimumist ning

arestitud vara alla hindamist vastavalt TMS § 100 (12.03.2012 kehtinud redaktsioon) sätestatule.

Kohtutäitur on hagejat teavitanud ka võimalusest esitada avaldus ja taotleda sissenõudja

nõusolekut kinnisasja müügiks kohtutäituri kontrolli all vastavalt TMS §-le 102 ning palunud

esitada kirjalikud seisukohad hiljemalt 29.03.2012. Hageja oma seisukohti vara allahindamise

kohta ei esitanud. Sissenõudja soovis vara allahindamist 10% võrra, võrreldes esimese

enampakkumisega. Ümberhindamise akti märgitud hind on enampakkumisel alghinnaks, hageja

ei ole tõendanud, et see ei vastanud turuhinnale. Vara ümberhindamisel ei ole võimalik

rakendada hageja poolt hagiavalduses viidatud TMS § 74 lg 8, seega on hageja viide

kordusenampakkumise olulise tingimuse rikkumise kohta asjakohatu. Viidatud sätte alusel saab

hinda vaidlustada ja taotleda eksperdi määramist kinnisasja hinna määramiseks kinnisasja

arestimisel, mitte ümberhindamisel. 31.05.2012 toimunud kordusenampakkumisel oli kinnisasja

alghinnaks 2990 €, lõplikuks müügihinnaks kujunes 6900 €. Kohtutäiturile ei esitatud pärast

enampakkumise kuulutuse ega ka kordusenampakkumise kuulutuse ilmumist avaldusi ega

dokumente, mis andnuks TMS § 82 lg 2 alusel õiguse asja alghinda enampakkumisel muuta.

Kinnisasja arestimise hetkel kehtinud TMS-is ei olnud reguleeritud kinnisasja arestimise tühisuse

aluseid (regulatsioon kehtis kuni 31.12.2005). Hageja viide kehtiva TMS § 55 lg-le 4 on

paljasõnaline, ei ole täpsustatud, millistest õigustest ei ole kohtutäitur hagejat teavitanud ja

milliseid menetlusnorme, mis kehtisid kinnisasja arestimise ajal, ei ole kohtutäitur järginud.

Kohtutäitur on hagejat piisavalt teavitanud tema õigustest täitemenetluses, on võimaldanud

hagejal viibida täitetoimingute juures, hageja on oma õigusi täitemenetluses realiseerinud

kohtutäiturile ja kohtule kaebuste esitamisega. Täitekutse on hagejale edastatud 28.09.2001,

hageja on korduvalt viibinud kohtutäituri vastuvõtul ning hagejat on teavitatud kõikidest

täitetoimingutest.

Asja arestist vabastamine ilma nõude rahuldamiseta on võimalik ainult sissenõudja taotlusel ja

võlgniku nõusolekul, alus TMS § 77 lg 1. Kohtutäituril on kohustus asi arestist vabastada, kui

seda ei õnnestu mõistliku aja jooksul müüa. Kohtutäiturile ei olnud teada hageja tegelik asukoht

ja sellest tulenevalt ei olnud võimalik hagejale dokumente kätte toimetada, et korraldada pärast

esmast enampakkumist järgmisi enampakkumisi. Hageja on oma tegeliku asukoha teatamata

jätmise teel hoidunud kohtuotsuse täitmisest kõrvale.

Kinnisasja omandiõigus on üle läinud kolmandale isikule ning võlgnikul puudub igasugune alus

kinnisasja vallata, mistõttu võlgnikul puudub õiguslik alus nõuda kinnisasja valduse

tagasiandmist. Kõik täitemenetluse toimingud täiteasjas 173/2001/2215 on tehtud kooskõlas

seaduse nõuetega ning puudub alus 31.05.2012 toimunud kordusenampakkumise kehtetuks

tunnistamiseks, kinnisasja valduse hagejale tagastamiseks ning kinnisasja arestist vabastamiseks.

Kohtutäitur palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja 2, I. A., kes tegi enampakkumisel parima pakkumise ja omandas hagejale kuulunud

kinnisasja, 11.12.2012 kirjalikus vastuses hagi ei tunnista, vaidleb sellele täies ulatuses vastu ja

palub jätta hagi rahuldamata. I. A. leiab, et vara arestimise akt oli kehtiv ja kohtutäitur oli

määranud alghinna vastavalt kehtivatele seadustele. I. A. palub jätta hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

Kostja 3, Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (täitemenetluses sissenõudja)

11.12.2013 kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. 14.07.2004 koostati D. L.ile kuulunud kinnistu

arestimise akt, kus kinnisasja hinnaks määrati 52 000 krooni (3323,40 €), arestimise juures viibis

ja kinnisasja hinna määramisel osales L.. TMS § 75 lg 5 sätestab, et kui võlgnik või sissenõudja,

kes viibisid vara arestimise juures, ei teinud avaldusi ega märkusi arestitava vara kohta, ei ole

neil õigust kaevata akti ebaõige koostamise peale ega hiljem akti ebaõigsusele tugineda. D. L. ei

ole 14.07.2004 arstimisakti peale tähtaegselt kaebust esitanud. Maksuhaldur on seisukohal, et

hagiavalduses enampakkumise olulise tingimuse rikkumisena väljatoodud TMS § 74 lg 8

väidetav rikkumine ei ole enampakkumise kehtetuks tunnistamise alus. Maksuhaldur on

seisukohal, et arestitud kinnisvara hindamise ajal puudus vaidlus selle hinna üle. Seetõttu ei

olnud kohtutäituril ka kohustust taotleda kohtult uue hindamise korraldamiseks eksperdi

määramist. D. L. ei nõustu 02.04.2012 vara ümberhindamise aktiga ja kuigi kohtutäitur oli teda

eelnevalt teavitanud täitetoimingust (arestitud vara allahindamine ja arestitud vara müügi

korraldamine), ei esitanud D. L. omapoolset ettepanekut kinnisasja ümberhindamise kohta.

Maksuhaldur märgib, et erinevalt arstimisel määratud hinna vaidlustamisest, ei ole kinnisasja

ümberhindamisel kohtutäituril kohustust taotleda kohtult uue hindamise korraldamiseks eksperdi

määramist. D. L. on TMS § 77 lg 4 ja § 55 lg 4 alusel seisukohal, et arestimine oli 31.05.2012

sundenampakkumise ajal tühine. D. L. ei ole hagis arestimise tühistamiseks viidanud ühelegi

sellisele alusele, mis võiks kaasa tuua arestimise tühisuse. Maksuhaldur palub jätta D. L.i hagi

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kõik menetlusosalised on taotlenud asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohus ei pidanud

võimalikuks lahendada käesolevat hagi enne kohtulahendi jõustumist tsiviilasjas 2-12-19122,

milles kohus menetles L.’i 14.05.2012 kaebust kohtutäitur Eha Nikkeri 30.04.2012 otsuse peale

osas, millega jäeti rahuldamata L.i 10.04.2012 kaebus kinnisvara ümberhindamise

vaidlustamiseks ja eksperdi kaasamiseks täiteasjas nr 173/2001/2215. Tsiviilasjas 2-12-19122

kohus 07.11.2013 määrusega jättis D. L.i kaebuse rahuldamata. Kohtute infosüsteemi andmetel

määrus jõustus 29.11.2013.

09.01.2014 kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel määras pooltele

tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks ning teatas kohtulahendi teatavakstegemise aja.

2. Kohus, tutvunud esitatud kirjalike seisukohtadega ning asja juurde võetud täitetoimiku nr

173/2001/2215 dokumentide koopiatega, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata. TsMS § 423 lg 2 p 1, millele kohtutäitur hagi läbi vaatamata jätmise alusena viitas,

ei kohusta, vaid annab kohtule üksnes õiguse jätta hagi läbi vaatamata. Kohus möönab, et otsuses

toodud põhjendustel saaks hagi jätta TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel ka läbi vaatamata. Kohus peab

õigeks lahendada D. L.i hagi kohtuotsusega.

3. Hageja nõue tunnistada sundenampakkumine kehtetuks tugineb kahele asjaolule:

- kohtutäitur on rikkunud sundenampakkumise olulisi tingimusi sellega, et ei ole järginud TMS §

74 lg-s 8 sätestatut;

- sundenampakkumine toimus tühise arestimise akti alusel, 14.07.2004 koostatud arestimisakt oli

31.05.2012 enampakkumise toimumise ajal tühine seetõttu, et kohtutäitur ei olnud vabastanud

kinnistut aresti alt, kui pärast esimese enampakkumise nurjumist mõistliku aja jooksul ei

õnnestunud kinnistut müüa. See võttis hageja arvates võimaluse kinnistu uuesti arestida selle

tegelikule väärtusele vastava hinnaga.

4. Kehtiva täitemenetluse seadustiku (TMS) § 55 sätestab, et arestimine on tühine ja sellest ei

tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral,

eelkõige kui:

1) vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita;

2) võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet;

3) vara on arestinud ebapädev isik;

4) võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa

võlgniku õiguste rikkumise.

Eeltoodust järeldub, et arestimisakt on tühine eelkõige siis, kui täitemenetluse läbiviimiseks või

vara arestimiseks puudus seaduslik alus või kui võlgnikul oli oluliselt takistatud oma õiguste

kaitsmine täitemenetluses. Selliseid asjaolusid käesolevas asjas ei ole kohtu ette toodud.

Täitemenetluses täidetakse jõustunud kohtuotsust, kohus on D. L.ile korduvalt selgitanud, et

nõue ei ole aegunud. Hageja on täitemenetlusest ja kõikidest täitetoimingutest olnud teadlik.

Hageja viibis ise 2004.a vara arestimise akti koostamise juures ja oli nõus akti märgitud hinnaga.

Tuleb nõustuda kohtutäituri seisukohaga, et hageja poolt kohtule ja kohtutäiturile esitatud hagid

ja kaebused tõendavad, et kohtutäitur on hagejat kui võlgnikku tema õigustest täitemenetluses

piisavalt ja õigeaegselt teavitanud. Lisaks puuduste kõrvaldamiseks esitatud hagiavalduse

terviktekstis hageja sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudes enam ei tugine sellele,

et kohtutäitur teda õigustest ei teavitanud.

5. Hageja leiab, et enampakkumine toimus tühise arestimisakti alusel, kuid hageja väidetel ei

olnud arestimisakt tühine algusest peale, vaid üksnes 31.05.2012 enampakkumise ajal.

Kinnisasja arestimine on tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg-s 1 tähenduses:

see on kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud, omavahel seotud toimingute (vara

ülevaatamine ja hindamine, arestimisakti koostamine) kogum. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühisel

tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kui tehing on tühine, siis on ta seda algusest

peale. Eeltoodust tulenevalt ei ole õiguslikult võimalik olukord, et vara arestimine (ja selle kohta

koostatud akt) on algul kehtiv, kuid muutub tühiseks mingil ajahetkel täitemenetluse käigus.

6. Arestimisakti ei muuda tühiseks hageja esile toodud asjaolu, et arestitud kinnisvara ei

õnnestunud hageja arvates müüa mõistliku aja jooksul ning seetõttu oleks kohtutäitur pidanud

kinnistu TMS § 77 lg 4 alusel aresti alt vabastama. Hageja viidatud säte hakkas kehtima uue

täitemenetluse seadustiku jõustumisega 01.01.2006. Osavõtjate puudumise tõttu nurjunud,

25.01.2005 toimunud esimese enampakkumise ajal ja kuni 31.12.2004 kehtinud täitemenetluse

seadustiku § 648 sidus müümata vara aresti alt vabastamise kordusenampakkumise nurjumisega.

Vaatlusaluses täiteasjas õnnestus kinnisasi kordusenampakkumisel müüa.

Hageja ei täpsusta, millisel ajahetkel tema arvates lõppes mõistlik aeg kinnistu müümiseks ning

täituril tekkis TMS § 77 lg 4 alusel kohustus vara aresti alt vabastada. Hageja ei ole ka esile

toonud, et ta oleks sellel alusel kinnistu arestist vabastamist ise kohtutäiturilt taotlenud. Kui

hageja hinnangul kohtutäitur õigusvastaselt jättis kinnistu arestist vabastamata, olnuks kohane

õiguskaitsevahend kohtutäituri tegevuse(tuse) peale TMS § 217 lg 1 alusel ja korras kaebuse

esitamine kohtutäiturile ja seejärel kohtule. TMS § 217 lg 6 sätestab, et kui menetlusosaline ei

esita tähtaegselt kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud

esitada kaebuses. Hageja esitas 14.05.2012 kaebuse täitemenetluse lõpetamiseks ja siis ka üksnes

nõude aegumise motiivil, täitemenetluse lõpetamise taotluses ei ole hageja kinnistu

müügiperioodi ebamõistlikku pikkust ega vara arestist vabastamata jätmise õigusvastasust esile

toonud. Eeltoodu alusel kohus leiba, et 04.07.2012 hagi esitamise ajaks oli hageja kaotanud

õiguse tugineda sellele, et kohtutäitur ei vabastanud kinnistut aresti alt, kui kinnistut ei

õnnestunud mõistliku aja jooksul müüa.

7. Lisaks kohus leiab, et hageja tuginemine kinnistu müügiperioodi pikkuse ebamõistlikkusele on

põhjendamatu ka seetõttu, et mitmeaastane ajaline vahe kahe enampakkumise vahel oli tingitud

hagejast endast. Maakohus sama täitemenetlusega seotud tsiviilasjas 2-12-19122 tehtud lahendis

tuvastas, et sellise olukorra, kus nurjunud enampakkumise ja kordusenampakkumise vahe on 8

aastat, põhjustas D. L. ise ning et kohtutäitur on oma ametikohustusi täitnud täitemenetluse

seadustikus ettenähtud korras. Täitetoimikust ja kohtutäituri täiendavatest selgitustest nähtuvalt

pärast 2005.a enampakkumise nurjumist taotles sissenõudja enampakkumise edasilükkamist,

2007.a sõlmisid avaldaja ja sissenõudja maksegraafiku võlgnevuse igakuiseks tasumiseks,

mistõttu puudus õigustus ja sissenõudja tahe kordusenampakkumise korraldamiseks. 09.03.2011

e-kirjaga (täitetoimiku lk 37) on sissenõudja kohtutäiturile teatanud, et võlgnik ei ole

kokkulepitud maksegraafikust kinni pidanud ning sissenõudja huvi on realiseerida võlgniku vara.

Seejärel asusid sissenõudja ja kohtutäitur välja selgitama võlgniku tegelikku asukohta,

12.03.2012 on kohtutäitur karistusregistrist saanud andmed, et võlgnik kannab karistust x

Vanglas ning samal päeval koostas kohtutäitur võlgnikule ja sissenõudjale päringu arestitud vara

allahindamise ja müügi korraldamise osas seisukohtade saamiseks. Kohtutäitur on veenvalt

põhistanud, et 25.01.2005 enampakkumise nurjumise järel kuni 19.09.2007 (mil võlgnik tuli

kohtutäituri vastuvõtule) ei olnud võimalik kordusenampakkumist korraldada, kuna võlgniku

asukoht ei olnud kohtutäiturile teada; vastuvõtul võlgnik ise teatas kohtutäiturile, et elab juba

pikemat aega välismaal. Seejärel on D. L. 20.09.2007 sissenõudjaga kokku leppinud

(täitetoimiku koopia lk 30 – 31) võla tasumiseks osamaksete teel. Uus enampakkumine

korraldati pärast seda, kui sissenõudja teatas kohtutäiturile, et võlgnik ei ole osamaksete tasumise

kokkulepet täitnud, ning avaldas soovi korraldada uus enampakkumine.

8. Hageja toob sundenampakkumise kehtetuse teise alusena välja asjaolu, et kohtutäitur rikkus

TMS § 74 lg-s 8 sätestatud enampakkumise olulisi tingimusi, kui jättis vara ümberhindamisel

arvestamata hageja vastuväited ning ei kaasanud kinnistu hindamisel eksperti. TMS § 74 lg 8

reguleerib arestitud asja hindamist, mitte enampakkumise tingimusi.

TMS § 82 lg 1 sätestab, et asja alghind enampakkumisel on hindamise tulemusena saadud ja

arestimisakti märgitud hind. TMS § 82 lg 2 alusel on kohtutäituril õigus muuta alghinda pärast

enampakkumise kuulutuse ilmumist esitatud õiguste avaldamise ja põhistamise alusel, kui

arestimisaktis märgitud hind ilmselt erineb turuhinnast. Alghinna määramisel ei arvestata õigust,

millest pärast enampakkumise kuulutuse avaldamist ei teatata või mida ei põhistata. Praeguses

asjas TMS § 82 lg 2 sätestatud aluseid alghinna muutmiseks ei esinenud.

9. Kohus leiab, et kohtutäitur on kordusenampakkumisel alghinda alandanud kooskõlas TMS §

100 lg –s 5 sätestatuga: kohtutäitur võib asjad alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 25% eelmise

enampakkumise alghinnaga võrreldes, küsides allahindamise kohta eelnevalt võlgniku ja

sissenõudja seisukohta. Kohtutäitur 12.03.2012 täitetoimingu teates (täitetoimiku koopia, lk 43)

palus

võlgnikul

ja

sissenõudjal

29.märtsiks

2012

teatada,

kas

nad

soovivad

kordusenampakkumise korraldamist ning arestitud vara alla hindamist vastavalt TMS §-is 100

sätestatule. Sissenõudja 15.03.2012 teatas kohtutäiturile, et on nõus langetama Xxxxxxxxxx

kinnistu enampakkumise alghinda 10%. Hageja D. L. võlgnikuna oma seisukohta

kordusenampakkumise korraldamise ja vara allahindamise kohta kohtutäituri määratud

tähtpäevaks ei esitanud ning 02.04.2012 ümberhindamise aktiga kohtutäitur hindas vara 10%

alla.

10. Hageja viidatud TMS § 74 lg 8 sätestab varale määratud hinna vaidlustamise võimaluse asja

arestimisel. Sundenampakkumisel müüdud, hagejale kuulunud Xxxxxxxxxx kinnistu arestiti

2004.a, hageja viibis ise asja arestimise juures ja oli kinnistule määratud hinnaga nõus. Hageja ei

nõustu hoopis arestimisaktis määratud hinna 02.04.2012 aktiga 10% alandamisega, hageja

mittenõustumine vara ümberhindamisega ei mõjuta aga kuidagi arestimisakti kehtivust. Hageja

vaidlustas ümberhindamisakti 10.04.2012 kohtutäiturile esitatud kaebuses. Selle kaebuse

lahendamiseks tehtud kohtutäituri 30.04.2012 otsuse peale esitas D. L. kohtule kaebuse (tsiviilasi

2-12-19122), mille kohus 07.11.2013 määrusega jättis rahuldamata, määrus jõustus 29.11.2013.

Kõige eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et D. L.i väited enampakkumise oluliste tingimuste

rikkumise ja arestimisakti tühisuse kohta on alusetud ja põhjendamata. Kuna enampakkumine on

kehtiv, puudub hagejal TMS § 223 lg 2 p-s 1 sätestatud alus kinnistu ostjalt väljanõudmiseks.

Kõige eeltoodu alusel kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehakse. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja D. L.i

kanda. Teistel menetlusosalistel on õigus esitada kohtule avaldus hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramiseks 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

12. 13.11.2012 määrusega Pärnu Maakohus andis D. L.ile menetlusabi ja vabastas ta hagi

esitamisel riigilõivu 450 € tasumisest. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi

menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või

asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Tulenevalt

TsMS § 179 lg-st 1 menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi

osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi

kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja

asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Eeltoodu alusel kohus mõistab D. L.ilt riigi kasuks

välja 450 €.

13. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma

jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule

täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja (TsMS § 179 lg 7). D. L. kannab karistust

kinnipidamisasutuses, vangistuse lõpptähtaeg on 02.02.2017. D. L.i 21.09.2012 menetlusabi

taotlusele lisatud D. L.i sissetulekute andmetest (toimiku lk 27) nähtuvalt D. L. vanglas töötab,

kuid tema sissetulek ei ole suur ning töötasust peetakse kinni maksed nõuete fondi ja

vabanemisfondi. Kohtute infosüsteemi andmetel on x Vangla 02.02.2014 esitanud Harju

Maakohtule taotluse D. L.i ennetähtaegselt vabastamiseks, taotluse kohta ei ole käesoleva otsuse

tegemise ajaks veel lahendit tehtud. Ka ennetähtaegselt vabastamise taotlusele lisatud x Vangla

iseloomustusest nähtuvalt on D. L. vangistuses hõivatud töise tegevusega. Eeltoodu alusel kohus

leiab, et esineb mõjuv põhjus võimaldada D. L.il väljamõistetud menetlusabi summa riigile

tasuda pikema perioodi jooksul, kui seaduses sätestatud 15 päeva. Kohus kohustab D. L.it

tasuma menetluskulud riigile 25 € suuruste igakuiste osamaksetena 18 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest.

14. TsMS § 179 lg 9 alusel tuleb D. L.il riigituludesse väljamõistetud osamaksete tasumisega

viivitamise korral tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

viivisemääraks on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane

intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Hetkel kehtiv

viivisemäär on 8,25% aastas (0,023% päevas).

/Allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp

Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 26.09.2014 kohtuotsuse resolutiivosa:

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 19.02.2014 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Jätta

maakohtu

poolt

määratud

menetluskulude

jaotus

muutmata

ja

apellatsioonimenetluse kulud täies ulatuses D.L.-i kanda.

3. Liita maakohtu poolt D.L.-lt väljamõistetud 450 euro suurusele riigilõivule

apellatsioonimenetluses tasumisele kuulunud riigilõivu summa 375 eurot, millest

D.L. oli apellatsioonkaebuse esitamisel vabastatud.

4. Välja mõista D.L.-ilt Eesti Vabariigi kasuks menetlusabikulu katteks kokku 825

eurot, mis tuleb riigituludesse tasuda 25 euro suuruste igakuiste osamaksetena 33

kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

5. Riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb

D.L.-il tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses, arvestatuna

summalt, mille tasumisega on viivitatud, alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

täitmiseni.