Legislator Case Law & Legislation
1-11-9863/131 AI generated

1-11-9863/131 · Tartu Ringkonnakohus

Case Number 1-11-9863/131
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

P.N tunnistati Viru Maakohtu 25.10.2012 otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9, § 121 ja § 200 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 25.04.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes liitkaristuseks 4 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus oli 19.10.2011 ja lõpp on 17.02.2016. Viru Maakohtu 10.01.2014 määrusega jäeti P.N tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata.

Legislator headnote

AI generated

1-11-9863/131 · Tartu Ringkonnakohus: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H TU MÄ Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2014 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-9863

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 10. jaanuari 2014

määrus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt

vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu P.N-i (P.N) kaitsja

vandeadvokaat Sergei Politševi määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 10. jaanuari 2014 määrus muutmata ning süüdimõistetu P.N-i kaitsja vandeadvokaat Sergei Politševi määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

1. P.N tunnistati Viru Maakohtu 25.10.2012 otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9, § 121 ja § 200 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 25.04.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes liitkaristuseks 4 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus oli 19.10.2011 ja lõpp on 17.02.2016. Viru Maakohtu 10.01.2014 määrusega jäeti P.N tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata.

Esimese astme kohtu määruse sisu

2.

ei kuulu tingimisi enne tähtaega

Maakohus leidis, et süüdimõistetu P.N

vangistusest vabastamisele, põhjendades seda järgnevalt.

2.1 P.N on kriminaalkorras karistatud teist korda. Varasemalt oli ta varavastaste kuritegude eest karistatud tingimisi vangistusega ja allutatud käitumiskontrollile, kuid karistus pöörati täitmisele. Praegune teine karistus mõisteti varavastaste kuritegude eest sealhulgas esimese astme kuriteo eest. Väärteokorras on süüdimõistetu korduvalt karistatud liiklus-, tubakaja alkoholiseaduse alusel ning ka varavastase süüteo eest. Vaatamata varasemale karistusele, ei asunud P.N paranemise teele ning olles allutatud käitumiskontrollile, jätkas kuritegude toimepanemist, pani toime esimese astme kuriteo, mis osutub kuritegude raskusastme muutmise dünaamikale ja viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (varasemalt karistatud alkoholiseaduse alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

2.2

määratud katseaeg ei olnud tulemuslik, millest võib järeldada, et ta Varem P.N-ile ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest. Samuti oleks probleemne kriminaalhoolduse teostamine ning kriminaalhoolduse eesmärgid jääksid täitmata. Kohus lisas, et süüdimõistetu käitumine vanglas viibimise ajal ei ole olnud algusest alates seaduskuulekas, mida näitavad vangistuse algperioodil vähemalt kolm tõsist distsiplinaarüleastumist, mis käesolevaks ajaks on küll kustunud. Tema võimalused vabanemisel, s.o eluja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus, mis olid olemas ka enne vangistust, ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning uute toimepandud kuritegude asjaolusid.

2.3 Kohus möönis, et P.N-i püüdlused õiguskuulekale käitumisele orienteeruda on alles viimase aasta jooksul liikunud positiivsuse suunas: puuduvad uued distsiplinaarkaristused üle 1 aasta; sotsiaalabiprogrammides osalemine, eriala omandamine, kinnipidamisasutus on kinnipeetavat premeerinud kodukülastuse võimaldamisega. Need asjaolud ei kaalu üles vabaduses erinevate raskusastmega õiguserikkumiste toimepanemist, ka kriminaalhoolduse täielikku ebaõnnestumist, kuigi P.N võimaldati kriminaalhoolduse kestel veelkordse kohtupoolse tähelepanu juhtimisega asuda õiguskuulekalt käituma.

2.4 Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal ja seni kantud vangistust, puudus kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord pika katseaja seaduskuulekalt läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all elektroonilise järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

3.

kaitsja, taotledes

Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu P.N-i maakohtu määruse tühistamist ning süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist.

3.1

käitumine

Kaitsja leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel arvestanud, et P.N-i karistuse kandmise ajal on hea ja seadusekuulekas. Siinkohal rõhutas kohus, et süüdimõistetu käitumine vanglas viibimise ajal ei ole olnud algusest alates seaduskuulekas, mida näitavad vangistuse algperioodil vähemalt kolm tõsist distsiplinaarüleastumist. Kohus jättis hindamata, et alates 01.08.2012, s.o umbes 1 aasta ja 6 kuu jooksul, ei ole P.N rikkunud vanglas kehtestatud reegleid. Viimase 1 aasta ja 6 kuu jooksul ta töötas, omandas põhihariduse, läbis sotsiaalprogrammid, hakkas keevitaja elukutset omandama, tegeleb spordiga ning hea käitumise eest on viiel korral premeeritud koju saamisega. Tegemist on noore isikuga, kes on kindlalt asunud paranemisele teele. Algusperioodil on alaealisel isikul raske harjuda vanglarežiimi ja reeglitega. Sellega võib seletada alaealise isiku rikkumisi, millised sisuliselt ei olnud tõsised. P.N oli karistatud noomitusega.

3.2

kannab vanglakaristust umbes 2 aastat 2 kuud ning temal ei ole võimalust P.N alkoholi tarvitada. Seda ta ei ole teinud ka siis, kui on vangistuse ajal viibinud kodus. Viru Vangla osutas iseloomustusest nähtub, et vanglas on riske maandatud osalemisega sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, mis tegeleb sõltuvusprobleemidega. Seega ei ole alust eeldada, et P.N võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Peale selle võib riske vähendada ka määrates P.N-ile lisakohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

3.3

ei täitnud alaealisena käitumiskontrolli nõuded, mis olid määratud Asjaolu, et P.N temale esimese kohtuotsuse alusel, ei tähenda seda, et käesolevaks ajaks täiskasvanuna ning olles ära kandnud vanglakaristusest 2 aastat ja 2 kuud, ei ole ta suuteline alluma ühiskonna kehtestatud reeglitele ja kriminaalhooldusele, seda enam elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kohus jättis hindamata, et P.N kannab reaalset vanglakaristust esimest korda.

3.4 Kohus jättis tähelepanuta, et viibides kriminaalhooldusel, on kinnipeetaval olemas garanteeritud töökoht OÜ-s XXX s. Tal on ka võimalus jätkata keevitaja elukutse omandamist Rakvere Ametikoolis. Resotsialiseerimise osas ei ole kohus hinnanud P.N-i positiivset sotsiaalvõrgustikku. Iseloomustusest on näha, et tema suhted lähedastega on head, toetavad. Perekond ootab teda koju ja on igati nõus toetama. Resotsialiseerimist on soodustanud ka see, et vangistuse ajal on P.N juba viiel korral kodu külastanud.

3.5 Vangla poolt hinnatud riskiprotsent on P.N iseloomustavate andmetega vastuolus.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub maakohtu määruses esitatud seisukohtade ja põhjendustega ning leiab samuti, et P.N-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on P.N-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud KarS § 76 lgs 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega täielikult ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.

5. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et P.N-i ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohus arvestab määruskaebuses toodud positiivseid asjaolusid – kinnipeetava motivatsioon õiguskuulekalt käituda, lähedaste toetus ning kindel töökoht. Siiski ei kaalu need üles tema puhul esinevaid negatiivseid asjaolusid. 6. Nimelt leiab kriminaalkolleegium, et kuriteo toimepanemise asjaolud ning P.N-i varasem elukäik ei võimalda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Siinkohal tuleb märkida, et kuriteo toimepanemise asjaoludel ja isiku süü suurusel on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel suur kaal. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine on alati kriminaalpoliitiline otsus ning kohtul on õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt õigus raske kuriteo toimepannud isiku ennetähtaegsest vabastamisest keelduda.

6.1

mõisteti Viru Maakohtu 25.10.2012 otsusega süüdi kolme kuriteo Kinnipeetav P.N toimepanemises – KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi selle eest, et ta varem süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna varastas grupis tegutsedes; § 121 järgi selle eest, et ta tungis grupis kallale kannatanule ning peksis teda jalaga korduvalt näkku; § 200 lg 2 p 4, 7, 8 järgi selle eest, et ta KarS §-s 200 lg 2 p-s 4 tähendatud isikuna, tegutsedes grupis, võttis kannatanult noa ähvardusel ära võõraid vallasasju ning tekitas noaga haava kannatanule. Kinnipeetav on käesolevaks ajaks ära kandnud natuke rohkem kui pool karistusajast. Osundatust tuleb ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et P.N-i puhul ei ole karistuse eesmärgid täidetud ning tema vabastamine oleks selgelt ennatlik. Lisaks ei oleks P.N-i vabastamine ennetähtaegselt kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega ning see riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet.

6.2

enne tähtaega vangistusest vabastamise kahjuks kõneleb ka tema varasem P.N-i elukäik: nimelt on kinnipeetavat seni kahel korral kriminaalkorral karistatud, millest esimene kord karistati teda tingimisi vangistusega, kuid katseajal jätkas P.N kuritegude toimepanemist. Maakohus on seda asjaolu põhjalikult ja veenvalt käsitlenud, mistõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks sellel rohkem peatuda.

6.3

puhul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ei saa eirata asjaolu, Kuigi P.N-i et ta on vangistuse jooksul korduvalt õigusvastaselt käitunud – nii on temale määratud 3 distsiplinaarkaristust, viimane 01.08.2012.

7. Ülaltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab ringkonnakohus, et maakohtul puudub põhjendatult P.N iseloomustavate andmete põhjal veendumus, et süüdimõistetu suudaks edaspidiselt õiguskuulekalt elada ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning kriminaalhoolduse nõudeid täita. Seega tuleb kinnipeetaval jätkata karistuse kandmist ning oma õiguskuuleka käitumisega vanglas näidata, et ta on end tõepoolest parandanud. Ringkonnakohus toonitab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks.

8. Tulenevalt eelmärgitust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning kaitsja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus