3-13-70041/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Lea Kuuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.veebruar 2014 Tallinn

Haldusasja number

3-13-70041

Haldusasi

OÜ Petkam Trade kaebus Maksuja Tolliameti 27.08.2013 otsuse nr 12.2-7/241 ja 17.09.2013 otsuse nr 12.2-7/241-1 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja: OÜ Petkam Trade (registrikood 11241416), Esindaja: juhatuse liige Vladimir Kats; Vastustaja: Maksuja Tolliamet, Esindaja:Miiko Vainer.

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 20.03.2014.a. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

I ASJAOLUD

1.OÜ-l Petkam Trade oli majandustegevuse registris (MTR) alates 29.11.2012 tarbimisse lubatud kütuse müügi registreering VKM000730 .Maksuja Tolliameti (MTA) 29.11.2012 otsusega nr 12.2-7/356-1 määrati OÜ-le Petkam Trade tarbimisse lubatud kütuse müüja käibemaksu tagatiseks 100 000 eurot.

MTA tunnistas oma 27.08.2013 otsusega nr 12.2-3/241 kehtetuks MTA 29.11.2012 otsuse nr 12.2-7/356-1 ning määras OÜ Petkam Trade uueks tagatiseks 718 859 eurot kohustusega esitada tagatis 518 859 eurot (tagatis summas 200 000 eurot oli varasemalt esitatud ) hiljemalt 16.09.2013 .

MTA 17.09.2013 otsusega nr 12.2-7/241-1 peatas maksuhaldur OÜ Petkam Trade MTR-i kütuse müügi registreeringu kuni 27.08.2013 otsusega määratud tagatise esitamiseni.

OÜ Petkam Trade esitas MTA-le 27.08.2013 otsuse nr 12.2-7/241 ja 17.09.2013 otsuse nr 12.2-7/241-1 peale vaide. MTA 11.10.2013 vaideotsusega nr 6-1/1744-2 jäeti OÜ Petkam Trade vaie rahuldamata.

OÜ Petkam Trade esitas 13.11.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 27.08.2013 otsuse nr 12.2-7/241 ja 17.09.2013 otsuse nr 12.2-7/241-1 tühistamiseks.

II KAEBUSE MOTIIVID

2.Kaebuse esitaja märgib kohtule esitatud kaebuses, et ta jääb vaides esitatud põhjenduste juurde. MTA 27.08.2013 otsusest nr 12.2-7/241 nähtuvalt põhineb käibemaksu tagatise suurendamise otsus asjaolule, et MTA Põhja MTK 26.03.2012 korraldusega nr 12.2-3/6929-1 alustatud OÜ Petkam Trade käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse üksikjuhtumi kontrolli (MTA Põhja MTK 13.12.2012 korraldusega nr 12.2-3/6929-81laiendavalt) perioodi 2011 november-2012 veebruar 2013 suhtes teostamise käigus on maksuhalduril tekkinud kahtlus, et OÜ-l Petkam Trade tekkida võiv käibemaksukohustus on esitatud tagatisest (200 000 eurot) suurem ning maksumenetluses esitatud dokumendid ei ole usaldusväärsed ja tõepärased. Samuti on maksuhalduril tekkinud kahtlus, et OÜ Petkam Trade ei pruugi enam olla maksevõimeline, mistõttu võib jääda tasumata käibemaks ja seda ei kata ka olemasolev tagatis. Seega tugines maksuhaldur kaevatava haldusakti andmisel tekkinud kahtlustele, kuigi kahtluse aluseks olevaid asjaolusid ei ole kindlalt tuvastatud, Sisuliselt taanduvad põhjendused maksuhalduri oletuslikku laadi arutlustele selle kohta, mida maksuhaldur peab sündmuste tõenäoliseks versiooniks.Maksuhaldur ei saa haldusakti, eriti veel isiku õigusi piirava või temale kohustusi paneva haldusakti tegemisel tugineda oletustele, vaid kindlalt tuvastatud asjaoludele.Selliseid asjaolusid kaevatavas otsuses välja toodud ei ole. Seda, et niisuguseid faktilisi asjaolusid tuvastatud ei ole, kinnitab see, et maksuhaldur ei ole vaatamata temal tekkinud kahtlusele , et isik hoidus kõrvale maksude tasumisest, teinud maksuotsust väidetavalt varjatud maksusumma sissenõudmiseks. Kui kahtlus ei ole piisav maksuotsuse tegemiseks, ei saa sama kahtlus olla piisav äriühingu õiguste muul viisil piiramiseks, näiteks täiendava tagatise nõudmiseks.

2.MTA 27.08.2013 otsuse nr 12.2-7/241 põhjenduste ebaselgus väljendub ka selles, et kuigi MKS § 46 lg 3 p 5 kohaselt tuleb haldusaktis märkida selle andmise õiguslik alus, ei ole otsuses toodud üheselt mõistetavalt selle andmise õiguslikku alust. Otsuse põhjendustest järelduvalt tugines maksuhaldur ennekõike VKS § 4² lg 4 p-le 3, mille kohaselt on maksuhalduril õigus riski hindamisele tuginedes nõuda kütuse müüjalt suuremat tagatist, sealhulgas vaadata üle juba määratud tagatis, lähtudes muu hulgas maksevõimelisusest ja maksude tasumise tähtaegadest kinnipidamisest. Põhjenduste ebaselguse väljenduseks on ka vastuolusest samas asus maksuhaldur ise kaebaja maksevõimet ja tähtaegadest kinnipidamist hinnates seisukohale, et äriühing on olnud korrektne ning et deklareeritud andmetest tulenevalt on äriühingu tegevuse mahud suurenenud ja tegevus tulemuslik. Kaebajale jääb arusaamatuks metoodika, mille kohaselt ettevõtja maksevõime hindamisel tuleb lähtuda sellest, kas ja millisele ettevõtja varale saab seada eelaresti

3.Samuti on otsuse tegemisel rikutud oluliselt menetlusnorme. Kaebuse esitajale varasema soodsa otsuse kehtetuks tunnistamisel ja kaebajale ebasoodsa haldusakti andmisel rikuti ärakuulamise õigust.

4.MTA otsus, millega peatati äriühingu kütuse müügi registreering majandustegevuse registris, tugineb MTA 27.08.2013 otsusele nr 12.2-7/241. Kuna viimatinimetatud otsus on õigusvastane, toob see kaasa 17.09.2013 otsuse nr 12.2-7/241-1 õigusliku ja faktilise aluse äralangemise ning seetõttu kuulub ka 17.09.2013 otsus nr 12.2-7/241-1 tühistamisele.

5.Lisaks eeltoodud, juba vaides esitatud põhjendustele toob kaebaja esile, et kuigi maksuhaldur asus seisukohale, et vaidlusalused otsused on piisavalt motiveeritud, pidas maksuhaldur vajalikuks 27.08.2013 otsust täiendavalt põhjendada, sealjuures selgitas esmakordselt, et maksuhaldur tugines vedelkütuse seaduse (VKS) § 4² lg 4 , millest tulenevalt on maksuhalduril riski hindamisele tuginedes nõuda kütuse müüjalt suuremat tagatist, seahulgas vaadata üle juba määratud tagatis, lähtudes eelkõige tekkida võivast käibemaksukohustusest (VKS § 4² lg 4 p 1), aga samuti isiku ja tema juhtimisja kontrollorgani liikmete ning äripartnerite ärialasest reputatsioonist, samuti isiku esitatud käesolevas lõikes nimetatud andmete ja dokumentide usaldusväärsusest ja tõepärasusest ( VKS § 4² lg 4 p 5 ).

6.Kaebuse väitel tõlgendab maksuhaldur osundatud sätteid vääralt. Tekkida võiva käibemaksukohustusena ei saa käsitada võimalikku maksukohustust möödunud maksuperioodi eest, vaid üksnes tulevikus tekkida võivat käibemaksukohustust. Samuti leiab kaebaja, et riski hindamisel VKS § 4² lg 4 p 5 alusel võib arvestada üksnes samas lõikes nimetatud andmete ja dokumentide usaldusväärsuse ja tõepärasusega, mitte aga maksumenetluses esitatud andmete ja dokumentide usaldusväärsusest ja tõepärasusest.

7.Kaebaja peab muuhulgas põhjendamatuks ka maksuhalduri etteheiteid kaebajale maksumenetluses vastuoluliste seletuste ja dokumentide esitamisega seonduvalt, ent nende asjassepuutumatuse tõttu ei pea kaebaja vajalikuks osundatud andmete analüüsimist. Kaebuse esitaja märgib, et vaideotsuses jäi vastamata ka tõstatatud oluline küsimus, kas tagatise suurendamiseks piisab kahtlustest andmete ja dokumentide mitteusaldusväärsuses, kuigi maksuhaldur ei suuda oma kahtluse aluseks olevaid asjaolusid tõsikindlalt tuvastada.

III VASTUSTAJA VASTUVÄITED

8.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud otsus on õiguspärane ja põhjendatud ning kaebuses esitatud väited ei saa olla aluseks kaebuse rahuldamisele. Vastustaja märgib, et kaebuse väidete osas, mis kordavad vaides esitatud põhjendusi, jääb vastustaja vaideotsuses esitatud seisukohtade juurde.

9.Täiendavalt märgib vastustaja, et kaebaja käsitlus, et vaideotsuses põhjendas MTA esmakordselt tagatise suurendamist VKS § 42 lg 4 alusel on ekslik, sest MTA 27.08.2013 otsuses nr 12.2-7/241 on läbivalt viidatud nimetatud õigusnormile, sh lk 3 punktilise täpsusega (VKS § 42 lg 4 p 1 ja p 5).Seetõttu on otsuse aluseks olevatele sisulistele õigusnormidele viitamine täielik ja piisav.

10.Kuigi kaebaja peab MTA tõlgendust tagatise suuruse aluseks olevatest õigusnormidest vääraks, ei ole ta esitanud ühtki kinnitust või põhjendust oma käsitlusele, miks MTA tõlgendus ei vasta VKS mõttele ja eesmärgile.

11.Maksuhalduri selgituste kohaselt tuleb praktikas sageli ette, et suuremahulised vedelkütusega seonduvad maksupettused viiakse läbi hästi kavandatult, konspiratiivselt ja kõrge tegutsemiskiirusega. Maksupettuste toimepanek kütuseturul kahjustab seaduskuulekate ettevõtjate huve, kes on sunnitud konkureerima ettevõtjatega, kes käibemaksu tasumata jätmisega saavad ebaseadusliku konkurentsieelise. Tegemist on teiste ettevõtjate kaitse vajadusest lähtuva eesmärgiga. Vastustaja hinnangul teenib ka tagatise suurendamine tagatise legitiimseid eesmärke. Kui isikuga seotud riskid või muud tagatise asjaolud muutvad esitatud tagatise kehtivuse ajal, võib tekkida vajadus tagatise tõstmiseks. Tagatise suurendamise otsus on maksuhalduri kaalutlusotsus ja vajadusel võib maksuhaldur näha ette ka suurema tagatise kui 1 000 000 eurot. VKS § 42 lg 4 nimetab tagatise suurendamise alused mitteammendavalt. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu vastustaja kaebaja käsitlusega, et VKS § 42 lg 4 p 1 ei võimalda tagatist suurendada seoses möödunud maksustamisperioodiga.”Tekkida võiv käibemaksukohustus” on maksuhalduri poolt antav prognoosotsustus, mis koostoimes VKS §

42 lg 4 mitteammendatavuse ja üldise tagatise eesmärgiga võimaldab maksuhalduril hinnata ka äriühingu tegevusi minevikus, sh esitatud deklaratsioonide tegelikkusele vastavust. Ka kohtupraktika kinnitab, et käibemaksukohustuse all VKS § 42 lg 4 p 1 all on silmas peetud tegelikku käibemaksukohustust. Seadusandja mõte ei saa ola välistada maksuhalduril tagatise suurendamine, kui maksuhaldur tuvastab, et äriühing on esitanud valedeklaratsioone.

12.VKS § 42 lg 4 p 5 kohaselt võib MTA riski hindamisele tuginedes suurendada tagatist, samuti isiku esitatud käesolevas lõikes nimetatud andmete ja dokumentide usaldusväärsust ja tõepärasust.Lõike 4 viimase lause kohaselt on MTA-l õigus nõuda täiendavaid asjassepuutuvaid andmeid ja dokumente lisaks käesolevas lõikes nimetatud andmetele ja dokumentidele . Neljana lõike sõnastus on mitteammendav. Arvestades eelöeldut ja tagatise üldist eesmärki, ei nõustu vastustaja kaebaja käsitlusega, et tagatise suurendamisel ei saa maksuhaldur arvestada maksumenetluses tuvastatud asjaolude ning tõenditega. Ka senine kohtupraktika on tagatise küsimustes lubanud lähtuda maksumenetluses tuvastatust, vastupidiseks käsitluseks puudub vastusaja arvates igasugune õigusloogika.

13.VKS § 42 lg 4 on sõnastatud lahtise loeteluna ja kaalukatel legitiimsetel eesmärkidel, millest otseselt sõltub riigitulude rünnete tõttu tekkiva ülisuure kahju vältimine riigieelarvele ja annab maksuhaldurile võimaluse tagatise suurendamiseks “riske hinnates”, ei ole tõendamisstandard sama kõrge kui näiteks maksuotsusega maksupettusetoimepanemise tuvastamisel.Pigem sarnaneb see “põhjendatud kahtlusega” eelaresti küsimustes. Siiski riski suurenemine ja käibemaksukohustuse tõenäoline suurenemine tagatisest suuremaks peavad olema põhjendatud. Vaidlustatud otsused sisaldavad piisavalt ja veenvalt põhjendusi, miks tagatis pole enam piisav .

IV KOHTU PÕHJENDUSED

14. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud nende seisukohtade kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ning analüüsinud asjassepuutuvaid õigusnorme leiab, et vaidlustatud otsused on õiguspärased ja kaebuse esitaja õigusi nendega ei rikuta. MTA on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ning kaalumine on toimunud ratsionaalselt .Kohus nõustub MTA 21.02.2013 otsusele nr 12.2-7/181-7 ( tl 11- 13) esitatud vaide(tl 24-26) kohta tehtud 22.0.4.2013 vaideotsuse nr 6-1/1388 (tl 27-30) põhjendustega ja ei pea halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 alusel vajalikuks neid korrata.Täiendavalt esitab kohus järgmised põhjendused.

15. VKS § 42 lg 2 sätestab tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatise nõude fikseeritud suurusena 100 000 eurot, samas on nimetatud paragrahvis antud MTA-le õigus nii seaduses ettenähtud fikseeritud suurusest suurema tagatise nõudmiseks kui ka õigus kaaluda seaduses sätestatud 100 000 euro suuruse tagatise vähendamist. VKS § 42 lõike 4 kohaselt on MTA-l õigus riski hindamisele tuginedes nõuda kütuse müüjalt suuremat tagatist, sealhulgas vaadata üle juba määratud tagatis, lähtudes eelkõige:

1) tekkida võivast käibemaksukohustusest; 2) ärivõi muust tegevusplaanist;

3) maksevõimelisusest ja maksude tasumise tähtaegadest kinnipidamisest;

4) kogemusest kütuse käitlemise valdkonnas;

5) isiku ja tema juhtimisja kontrollorgani liikmete ning äripartnerite ärialasest reputatsioonist, samuti isiku esitatud käesolevas lõikes nimetatud andmete ja dokumentide usaldusväärsusest ja tõepärasusest;

6) isiku ja tema juhtimisja kontrollorgani liikmete poolt toime pandud maksuseaduste, tollieeskirjade ja käesoleva seaduse rikkumise juhtumitest;

7) esitatavatest andmetest ja dokumentidest, mis tõendavad vastavust käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 sätestatud nõuetele. Lisaks sätestab VKS § 42 lõike 4 viimane lause, et MTA-l on õigus nõuda täiendavaid asjassepuutuvaid andmeid ja dokumente lisaks samas lõikes nimetatud andmetele ja dokumentidele. Vaidlustatud 27.08.2013 otsusest nr 12.2-7/241 nähtuvalt oli maksuhaldur alustanud OÜ Petkam suhtes maksumenetlust,mis hõlmas käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli maksustamisperioodl november 2011-veebruar 2012 osas ning otsuses on esitatud kontrollimise käigus tuvastatud asjaolud, mis viitavad sellele, et kaebuse esitajal tekkida võiv käibemaksukohustus on esitatud tagatisest suurem ning maksumenetluses seni esitatud tõendid ei ole usaldusväärsed ja tõepärased.

Eeltoodu annab otsuse kohaselt aluse nõuda suuremat tagatist, sealjuures on maksuhaldur üheselt mõistetavalt viidanud VKS § 42 lg 4 p 1 ja VKS § 42 lg 4 p 5( otsuse lk 3, tl 18). Maksuhaldur on tagatise suurendamise otsuses selgitanud, miks maksuhalduril on tekkinud kahtlus, et äriühingu poolt esitatud tagatis on väiksem kui tekkida võiv käibemaksukohustus.Ülalnimetatud otsuses on kirjeldatud kontrollimise käigus tuvastatud asjaolusid, mis koos kaudsete tõenditega viitavad MTA hinnangul sellele, et OÜ Petkam Trade organiseeris maksupettuse skeemi koostöös AS-ga Salvete, mille raames kajastati tehingute läbiviimise kohana OÜ Petroil PVTK ladu ja tegelike tehingupartnerite varjamiseks kasutati varifirmasid.

Maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolud ja kaudsed tõendid kogumis on tekitanud MTA-l põhjendatud kahtluse, et tegelikult müüs OÜ Petkam Trade ise kütuse aktsiisilaost välja ning jättis 20%-lise maksumääraga tehingutelt riigile tasumata käibemaksu. Vaidlustatud otsuses on toodud faktilised maksumenetluses tuvastatud asjaolud, mis tõid kaasa tagatise suurendamise, sealjuures on tagatise summa kujunemisel maksuhaldur tuginenud samas skeemis osalenud OÜ Grandoil müügiarvetele. Kütuse müüjate suhtes kehtestatud käibemaksutagatise eesmärgiks on tekkida võiva käibemaksukohustuse täitmise tagamine.

Maksuhaldur on hinnanud äriühingul tekkida võivat maksukohustust ning on hinnanud ka äriühingu maksevõimet , mille tulemusel on ta jõudnud järeldusele, et äriühingu tagatis on ebapiisav tekkida võiva maksukohustuse täitmise tagamiseks. Seoses äriühingu maksevõimelisuse analüüsiga on MTA jõudnud järeldusele, et võimaliku tasumisele kuuluva käibemaksukohustuse katmiseks ei ole äriühingu registervara müügist saadav summa piisav, mistõttu on MTA suurema tagatise nõudmiseks viidanud ka VKS § 42 lg 4 p-le 3 . 16.Riski hindamisel VKS § 42 lg 4 p 5 alusel ei ole maksuhaldur tõlgendanud osundatud sätet laiendavalt ning on põhjendatult lähtunud maksumenetluses tuvastatust.

Nagu nähtub VKS §

42 lg-st 4 , on maksuhaldurile antud õigus nõuda suuremat tagatist, sealjuures asuda riski hindamisele tuginedes juba esitatud ja aktsepteeritud tagatist vajadusel muutma. VKS § 42 lg

4 alapunktides loetletud kriteeriumid, mida maksuhalduril tuleks vastava kaalutlusotsuse tegemisel arvestada, ei ole loetletud ammendavalt, samuti on käsitletavas lõikes maksuhaldurile antud õigus lisaks sätestatule nõuda täiendavaid asjassepuutuvaid andmeid ja dokumente. Vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu ( SE 228) seletuskirja kohaselt võimaldab viimatinimetatu maksuhalduril saada lisainformatsiooni ka juba määratud tagatise ümbervaatamisel.

16. Samuti ei ole maksuhaldur tõlgendanud vääralt VKS § 42 lg 4 p 1 . Seadusandja on pidanud VKS alates 01.04.2011 jõustunud muudatuste eesmärgiks korrastada kütuseturul valitsevat olukorda - tagada käibemaksu riigile laekumine ja vältida käibemaksupettuste toimepanekut (vt.vedelkütuse seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 895 SE III seletuskiri). VKS § 42 lg lg 4 kohaselt on MTA-l õigus riski hindamisele tuginedes nõuda kütuse müüjalt suuremat tagatist, sealhulgas vaadata üle juba määratud tagatis. Tagatise puhul on tegemist mittetäieliku teabe põhjal tehtava prognoosotsusega , mistõttu VKS on antud maksuhaldurile vajalikuks peetava tagatise summa suuruse määramisel avar kaalutlusõigus. Sealjuures ei oma tähendust, kas maksuhaldur prognoosib tulevikuperioodide osas tekkida võivat käibemaksukohustust või hindab maksu määramise kontrolli raames ümber varasema perioodi osas ebaõigesti deklareeritud käibemaksukohustuse. Käesoleval juhul oli maksuhalduril tekkinud kontrolli käigus tuvastatud asjaolusid ja kogutud tõendeid hinnates põhjendatud kahtlus, et äriühing on jätnud 20%-lise maksumääraga tehingutelt riigile tasumata käibemaksu november 2011 eest 107 202, 38 eurot; detsember 2011 eest 310 376,

40 eurot, jaanuar 2012 eest 287 421, 28 eurot ning veebruar 2012 eest 28 809, 03 eurot, kokku summas 733, 809 eurot. Seega käesoleval juhul oli tegemist olukorraga, kus varasemalt äriühingule seaduses sätestatud suuruses määratud tagatise 100 000 eurot kehtivuse ajal hindas maksuhaldur maksu määramise kontrolli raames ümber varasema perioodi osas deklareeritud maksukohustuse ning leidis, et esitatud tagatis ei ole tekkida võiva maksukohustuse tagamiseks piisav. Maksuhaldur on ka märkinud, et 2011-2013 aastate lõikes ei ole OÜ-l Petkam Trade olnud kordagi ühes kuus nii suurt käibemaksu tasumise kohustust, kui nimetatud kontrollide käigus leitud võimalik tasumisele kuuluv käibemaksukohustus. 17.Vaidlus puudub selles, et äriühingule ei antud enne tagatise suurendamise otsuse tegemist võimalust oma seisukohtade esitamiseks. Vastustaja on siinkohal tuginenud avalike huvide kaitsele ja kahjude ennetamisele, millisel juhul ärakuulamisõiguse tagamine kohustuslik ei ole. Ka juhul, kui asuda seisukohale, et ärakuulamisõiguse andmata jätmine ei ole põhjendatav viivitamatu tegutsemise vajadusega, ei tingi eeltoodu asjas tehtud otsuse tühistamist. Kohus leiab, et käesoleval juhul, kus tagatise suurendamise otsuse tegemise tingis kaebuse esitaja suhtes läbiviidava maksumenetluse käigus kogutud tõendite pinnalt maksuhalduril tõusetunud põhjendatud kahtlus käibemaksu pettuseskeemi kohta, mille eesmärgiks on 20%-lise maksumääraga tehingutelt käibemaksu tasumata jätmine ning selle asjaolude osas selgituste andmine on toimunud läbiviidavas maksumenetluses, tuleb asuda seisukohale, et kaebuse esitajale ärakuulamisõiguse andmata jätmine tagatise suurendamise otsustamisel maksumenetluses tuvastatud asjaoludele tuginevalt ei ole hinnatav olulise menetlusnõude rikkumisena, mis võis mõjutada asjas tehtavat otsust. Maksuhalduri kahtlusi sai kaebuse esitaja kõrvaldada kontrollimenetluses, samuti oli tal võimalik esitada oma vastuväiteid vaidemenetluses. HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.

18. Kuivõrd kaebuse esitaja on vaidlustanud MTA 17.09.2013 otsuse nr 12.2-7/241-1 põhjendusel, et see tugineb MTA õigusvastasele ja tühistamisele kuuluvale 27.08.2013 otsusele nr 12.2-7/241, siis ei kuulu rahuldamisele ka MTA 17.09.2013 otsusele nr 12.2- 7/241-1 esitatud kaebus.

19. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enese kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt, mistõttu jäävad ka vastustaja menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse kohtunik