1-13-10574/21 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

18. veebruaril 2014. a Tartu kohtumajas

Kriminaalasja number

1-13-10574

Kohtunik

Peet Teidearu

Kohtuistungi sekretär

Heli Nurmoja

Kriminaalasi

süüdimõistetu

I.Z-i

vangistusest

tingimisi

ennetähtaegse vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu

I.Z (IK: xxx; viibimiskoht: Tartu Vangla) Juhidudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 426 ja 432 lg 3, kohus määras: Jätta vabastamata süüdimõistetu I.Z temale Tartu Maakohtu 10. detsembri 2013. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud

Tartu Maakohtu 10. detsembri 2013. a otsusega tunnistati I.Z süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust alates 28. maist 2013. a. Kohtuotsus jõustus 28. detsembril 2013. a. I.Z-i karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 28. märtsil 2014. a. I.Z-i on varem kriminaalkorras karistatud:

1. Tartu Maakohtu 06. detsembri 2004. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7 alusel 7 kuu pikkuse vangistusega tingimisi 2-aastase katseajaga;

2. Tartu Maakohtu 24. märtsi 2006. a otsusega KarS § 202 lg 2 p 2 ja § 199 lg 2 p 4, 7, 8 alusel 3 kuu 6 päeva pikkuse vangistusega, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes liitkaristuseks 10 kuud vangistust;

3. Tartu Maakohtu 19. oktoobri 2006. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7 alusel 5- kuulise vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ja millele liideti KarS § 65 lg 1 alusel osaliselt eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu vangistust, millest arvati maha eelmise kohtuotsuse järgi ärakantud karistus, lugedes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud 5 päeva vangistust;

4. Tartu Maakohtu 12. mai 2008. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7 alusel 6-kuulise vangistusega tingimisi 2-aastase katseajaga;

5. Tartu Maakohtu 19. oktoobri 2010. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 alusel 8-kuulise vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvat 7 kuu 28 päeva pikkust vangistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust, mis asendati KarS § 69 alusel 846 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 2 aastat;

6. Tartu Maakohtu 03. mai 2011. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 9 alusel 8-kuulise vangistusega, mida suurendati eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud 4 päeva vangistust, mille kandmiselt ta tingimisi enne tähtaega vabastati. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on I.Z-i poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 64%. Vangla ei toeta tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt puudub süüdimõistetul vabaduses kindel eluja töökoht, tema toetav sotsiaalne võrgustik on puudulik ning ka varasemalt ei ole süüdimõistetu suutnud kriminaalhoolduse nõudeid järgida.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

I.Z avaldas kohtuistungil, et ei soovi vabaneda tingimisi ennetähtaegselt, vaid tahab oma karistuse lõpuni ära kanda. Prokurör Margit Pärn kohtule esitatud kirjalikus arvamuses I.Z-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta.

Kohtu seisukoht ja põhjendid

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on I.Z kandnud ära enam kui poole temale mõistetud karistusajast ja rohkem kui kuus kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kuna I.Z ise ei soovi tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt vabaneda ega sellega kaasnevaid kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi täita, siis leiab kohtunik, et tema tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ja käitumiskontrollile allutamine ei ole ka põhjendatud. Samuti ei ole tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohtu hinnangul põhjendatud sisulisest küljest. Kohus hindab süüdimõistetu puhul küll positiivseks vangistusest distsiplinaarkaristuste puudumist, kuid samas ei ole see piisav asjaolu tema ennetähtaegse vabastamise toetamiseks.

Tuleb arvestada, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud juba seitsmel korral ning ka reaalset vangistust kannab ta korduvalt. Temale mõistetud vangistust on jäetud varasemalt ka katseajaga täitmisele pööramata, vangistust on asendatud üldkasuliku tööga ja teda on ühel korral vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastatud, kuid sellest hoolimata on ta oma õigusvastast tegevust jätkanud. Seega on ilmne, et varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole süüdimõistetule vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud.

Materjalide põhjal tuleb järeldada, et oluliselt on süüdimõistetu õigusvastane käitumine põhjustatud majanduslikust ebastabiilsusest ja soovist teenida rahalisi vahendeid ebaseaduslikul teel. Kuna käesoleva ennetähtaegse vabastamise puhul puuduks süüdimõistetul kindel töökoht ja arvestatav sotsiaalne tugivõrgustik, siis leiab kohus, et vastav kuriteorisk ei ole ilmselgelt maandatud. Samuti puudub süüdimõistetul vabaduses kindel elukoht, mis võib oluliselt raskendada tema suhtes kriminaalhoolduse teostamist ja ei ole kooskõlas ka kriminaalhooldusega kaasnevate kontrollnõuetega.

Seega leiab kohus, et I.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud, kuna süüdimõistetu ise ei soovi seda ja samuti ei ole täidetud sisulised eeldused tema vabastamiseks.

Kohtunik