1-08-5398/41 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

18. veebruaril 2014. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-5398 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Kriminaalasi

Süüdimõistetu Allan Alitsa vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine Süüdimõistetu

Allan Alits (IK: 38008142762; viibimiskoht: Tartu Vangla) RESOLUTSIOON Juhidudes KrMS § 426, § 432 lg 3, kohus määras :

Vabastada Allan Alits temale mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

KarS § 76 lg 4 alusel määrata Allan Alitsale katseaeg kestusega üks (1) aasta.

Kohustada Allan Alitsat katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4 ja 7 alusel määrata Allan Alitsale katseajaks järgmised lisakohustused:

1. mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;

2. asuda tööle või võtta ennast töötuna arvele kahe (2) kuu jooksul vabanemisest alates;

3. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata.

KarS § 78 p 2 alusel hakata Allan Alitsa katseaega arvestama alates käesoleva määruse jõustumisest.

Määrata Allan Alits katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vabastada Allan Alits vangistusest peale käesoleva määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 05. augusti 2009. a otsusega tunnistati Allan Alits süüdi KarS § 141 lg 2 p 1, 6, § 142 lg 2 p 1 ja § 266 lg 2 p 1 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 8 aastat vangistust. KarS §

238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust lühimenetluse kohaldamise tõttu 1/3 võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Allan Alitsale Tartu Maakohtu 12. septembri 2008. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 4 kuud 24 päeva vangistust, mille kandmise algust arvata 17. märtsist 2009. a. Kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 03. veebruaril 2010. a.

Tartu Maakohtu 13. detsembri 2010. a määrusega asendati Allan Alitsale Tartu Maakohtu 30. aprilli 2008. a otsusega mõistetud rahalise karistuse tasumata osa 2 kuu 23 päeva pikkuse vangistusega ja liideti Tartu Maakohtu 05. augusti 2009. a otsusega mõistetud karistusele, mõistes liitkaristuseks 5 aastat 7 kuud 17 päeva vangistust alates 17. märtsist 2009. a. Kohtumäärus jõustus 28. detsembril 2010. a.

Tartu Maakohtu 23. jaanuari 2012. a ja 18. jaanuari 2013. a määrustega jäeti Allan Alits temale Tartu Maakohtu 13. detsembri 2010. a ja Tartu Maakohtu 30. aprilli 2008. a otsustega mõistetud ja Tartu Maakohtu 13. detsembri 2010. a määrusega moodustatud liitkaristuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tartu Maakohtu 18. jaanuari 2013. a määrus jõustus 04. veebruaril 2013. a.

Allan Alitsa karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 03. novembril 2014. a.

Allan Alitsat on varem kriminaalkorras karistatud:

1. Tartu Maakohtu 30. aprilli 2008. a otsusega KarS § 121 järgi 250 päevamäära suuruse rahalise karistusega;

2. Tartu Maakohtu 12. septembri 2008. a otsusega KarS § 263 p 1 järgi 3-kuulise vangistusega, mis asendati KarS § 69 alusel 180 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 5 kuud, kuid pöörati Tartu Maakohtu 31. märtsi 2009. a määrusega tegemata osas, s.o 24 päeva vangistuse ulatuses täitmisele.

Allan Alitsat on korduvalt karistatud ka väärteokorras.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Allan Alitsal mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 14% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 42%. Seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus viie aasta jooksul on Allan Alitsa puhul 41-62%. Vangla ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul vabaduses olemas lähedaste toetus ja kindel eluning töökoht. Peamiseks ohuteguriks on alkoholi tarvitamine ja teiste isikute poolne negatiivne mõjutatavus. Varasema kriminaalhoolduse ajal puudus süüdimõistetul koostöövalmidus, vastutustunne ja aktiivsus. Samas on ta nüüdseks enda sõnul oma elu üle järele mõelnud ning kavatseb vabanedes jätkata seadusekuulekalt ja alkoholivabalt.

Kohtumenetluse poolte seisukohad Allan Alits soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt, asuda elama XXXX ja tema abikaasa juurde, minna tööle ning jätkata oma elu vabaduses seadusekuulekalt.

Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses Allan Alitsa katseajaga tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta.

Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.

Käesolevaks ajaks on Allan Alits kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, viimati seksuaalkuritegude ja omavolilise sissetungi eest ning varem kehalise väärkohtlemise ja avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga. Seega on tegemist kuritegudega, mis on kujutanud endast otsest ohtu teiste isikute vaimsele ja füüsilisele tervisele, mistõttu tuleb sellise isiku ennetähtaegset vabastamist kaaluda eriti põhjalikult. Samas tuleb arvestada ka sellega, et käesolev reaalne vangistus on süüdimõistetu jaoks esmakordne, mistõttu võiks ka selle õiguskuulekusele suunav mõju olla kohtu hinnangul potentsiaalselt mõnevõrra efektiivsem kui näiteks korduvat vangistust kandva isiku puhul.

Materjalide põhjal tuleb järeldada, et oluliselt on süüdimõistetu käitumist mõjutanud vaimsed probleemid ja alkoholi tarvitamine. Samas on ta enda sõnul mõistnud oma väärkäitumist ning on motiveeritud oma eluviisi muutma ja alkoholist loobuma. Vangistuses on ta osalenud omal soovil XXXX rehabilitatsioonis, mille raames läbinud sotsiaalabiprogrammid eluviisitreening ja vihajuhtimine, on osalenud psühhiaater-seksuoloogi konsultatsioonidel ning alustanud tagasilanguse ennetamise programmi, mis jäi küll temast endast mitteolenevatel põhjustel poolikuks. Samuti on ta vangistuses omandanud keevitaja eriala, on osalenud tööhõives ja tegelenud spordiga. Ka vabaduses soovib ta jätkata rehabilitatsiooniteenustega ning taotleda endale tugiisikut. Seega on näha, et süüdimõistetul on ka tegelikult tekkinud motivatsioon oma eluviisi muutmiseks ja kuriteoriskidega tegelemiseks ning ta on vangistuses sellega aktiivselt juba ka algust teinud. Samuti on ta seadnud endale vabastamise puhuks reaalsed ja positiivsed tulevikueesmärgid ning tal on vabaduses olemas lähedaste toetus, kindel eluja töökoht, mis aitavad ilmselt omakorda kaasa edukale taasühiskonnastumisele ja seadusekuulekatele eesmärkidele keskendumisele.

Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Allan Alitsa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on põhjendatud, kuna on alust arvata, et praeguseks ärakantud vangistus on talle vajalikku mõju juba avaldanud ning edasi on võimalik tema kuriteoriskidega tegeleda kriminaalhoolduslike vahendite läbi. Kohus leiab, et ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine annaks süüdimõistetu edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele hetkel ilmselt rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Kuna süüdimõistetu puhul on vajalik, et tema üle säiliks ka vabanemisel teatud järelevalve ning samuti toetaks ja suunaks keegi teda kuriteoriskidega tegelemisel, siis leiab kohus, et selleks on igati sobilik ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldus. Lisaks aitaks süüdimõistetu uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja teda täiendavalt distsiplineerida temale vajalike lisakohustuste määramine.

Kuna oluliselt on süüdimõistetu õigusvastast käitumist mõjutanud alkoholi tarvitamine ning samuti on ta ise tunnistanud varasemat narkootikumide proovimist, siis peab kohus vajalikuks määrata talle katseajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Samuti peab kohus vajalikuks määrata talle lisakohustus tööle asumiseks või töötuna arvele võtmiseks, et tagada majanduslik stabiilsus ja tööle asumisel ka mõtestatud tegevusega hõivatus, mis aitaks vähendada võimalusi õigusvastaseks tegevuseks või alkoholi tarvitamiseks. Kaitsmaks süüdimõistetu seksuaalkuritegude ohvrit ja vähendamaks samas süüdimõistetu poolt uute kuritegude toimepanemist, peab kohus vajalikuks määrata süüdimõistetule katseajaks ka lisakohustus mitte suhelda XXXX ilma kriminaalhooldaja eelneva loata. Samuti ei tohi süüdimõistetu ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, et hoida seeläbi ära tema võimalikku negatiivset mõjutatavust.

Kohtunik