3-13-2260/31 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 18.02.2014; Tallinn Haldusasja number 3-13-2260 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus A.R.’i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised ja esindajad Taotluse esitaja – Politseija Piirivalveamet, volitatud esindaja Aleksei Kuznetsov; Väljasaadetav – A. R, sündinud 06.08.1954 Venemaal Asja läbivaatamine Kohtuistung 17.02.2014, Tallinnas RESOLUTSIOON Anda luba A. R.’i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 18.04.2014 Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule arvestatuna määruse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti (edaspidi: PPA) Põhja prefektuuri kodakondsusja migratsioonibüroo migratsioonijärelevalve talituse inspektorid pidasid 25.10.2013 kinni Venemaa Föderatsiooni kodaniku A. R’i. Isik tuvastati PPA andmebaasis olevate andmete alusel. Haldusasja materjalist nähtub, et A. R. viibib Eesti Vabariigis seadusliku aluseta alates 12.07.1995.

PPA koostas A. R.’ile ettekirjutuse Eestist lahkumiseks (koheselt sundtäidetav) nr xxxxxxxx.

Seoses asjaoluga, et isikul puudus kehtiv reisidokument ning väljasaatmist ei olnud võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul, andis Tallinna Halduskohus 27.10.2013 määrusega PPA-le loa A. R’i paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 27.12.2013. Seda tähtaega pikendas Tallinna Halduskohus 20.12.2013 määrusega kuni 20.02.2014.

2. PPA esitas 13.02.2014 Tallinna Halduskohtule taotluse A. R’i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kahe kuu võrra vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi: VSS) §-le 25. PPA juhib oma 13.02.2014 taotluses tähelepanu asjaolule, et A. R. on registreerinud ennast 06.05.1993 Venemaa Föderatsiooni kodanikuna, kuid käesoleval ajal tal kehtivat Venemaa Föderatsiooni rahvuspassi ei ole. Eestisse saabus isik enda sõnul 1971. aastal peale Venemaal asuva Kamenski tehnikumi lõpetamist ja seoses lähetusega Keila Teraviljakombinaadi ehitusele. Isikule on 25.08.1997 ja 06.03.1998 Eestis ebaseadusliku viibimise eest vormistatud 2 ebaseaduslikult Eesti Vabariigis viibiva välismaalase registreerimisankeeti ja teda on korduvalt karistatud kriminaalja väärteokorras erinevate rikkumiste eest. A.R. ei ole kordagi püüdnud enda Eestis viibimist seadustada ega ole esitanud Eesti Vabariigis elamisloa taotlust. SA Eesti Migratsioonifondilt on ta saanud 01.01.1996 käskkirjaga nr 408 väljarändetoetust 2000 krooni ja võtnud sellega endale kohustuse Eestist lahkuda. Eestist ta lahkunud ei ole ning Integratsiooni ja Migratsiooni SA Meie inimesed (SA Eesti Migratsioonifondi õigusjärglane) 25.10.2013 esitatud päringu vastuse andmetel pole A.R. väljarändetoetuse tagasimaksmist alustanud. Välismaalaste seaduse § 123 p 5 kohaselt keeldutakse tähtajalise elamisloa andmisest, kui isik on võtnud kohustuse Eesti Vabariigist lahkuda, saanud rahvusvahelise abiprogrammi kaudu elamispinna välismaal või saanud Eestist lahkumiseks toetust. PPA koostas 25.10.2013 A.R.ile ettekirjutuse Eestist lahkumiseks (koheselt sundtäidetava) ja kohaldas tema suhtes sissesõidukeeldu 5 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmise päevast. Ettekirjutus kuulus sundtäitmisele alates 25.10.2013. Käesolevaks ajaks on A.R. täitnud tagasipöördumistunnistuse vormistamiseks vajaliku ankeedi, mille PPA edastas 05.11.2013 Venemaa Föderatsiooni Suursaatkonnale koos palvega osutada abi isiku dokumenteerimisel. Käesolevaks ajaks ei ole veel PPA oma päringule vastust saanud. Kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu ei ole aga A.R.i väljasaatmine võimalik, mistõttu taotleb PPA kohtult luba pikendada isiku kinnipidamiskeskuses viibimise tähtaega kahe kuu võrra.

3. A.R. kohtuistungil Politseija Piirivalveameti taotlusega ei nõustunud. A. R. väitis, et viibib riigis seaduslikult ja et väljarändetoetuse on ta küll (kunagi) vastu võtnud, kuid Venemaal sugulasi ei ole ja ei soovi sinna sõita. A. R. tegi etteheiteid ka seoses sellega, et kinnipidamiskeskusesse paigutamise ning seal viibimise tähtaja pikendamise määruste vaidlustamise korda ei ole talle selgitatud (Vt kohtuistungi protokoll).

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus on seisukohal, et PPA taotlus A.R. kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

5. VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus ning välismaalase Eestis viibimine ilma seadusliku aluseta on keelatud. A.R.il puuduvad välismaalaste seaduse §-s 43 sätestatud seaduslikud alused Eesti Vabariigis viibimiseks. Isiku poolt kohtuistungil esitatud väide riigis viibimise seaduslikkusest on paljasõnaline. Sellekohaseid tõendeid haldusasja materjali juures ei ole. VSS § 14 lõike 1 kohaselt saadetakse välismaalane Eestist välja lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumisel. PPA tegi 25.10.2013 A.R.le ettekirjutuse Eestis lahkumiseks ning see on koheselt sundtäidetav. Seega kuulub A.R. Eesti Vabariigist väljasaatmisele. Samas ei ole isiku kohene väljasaatmine võimalik kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu.

6. VSS § 25 sätestab, et kui kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus Politseija Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni sama seaduse § 24 lõigete 11, 2 või 3 järgi. Olukorras, kus määrusi väljasaatmiskeskusesse paigutamise loa andmise ja pikendamise kohta ei ole eelnevalt vaidlustatud või need on jäänud määruskaebuse esitamise järgselt muutmata, kontrollib kohus edasises menetluses peamiselt seda, kas esinevad isiku väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamise (VSS § 25) või isiku väljasaatmiskeskusest vabastamise (VSS § 24) alused ning kas isiku väljasaatmine ei ole osutunud vahepealsel perioodil ilmselgelt perspektiivituks. Antud juhul ilmneb kohtute infosüsteemist (KIS), et Tallinna Halduskohtu 27.10.2013 ja 20.12.2013 määrused isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamise ning seal viibimise tähtaja pikendamise kohta on jõustunud. Isiku väide määruste vaidlustamise korra selgitamata jätmise kohta on ebaõige. KIS-st nähtub, et määrused on tõlgitud vene keelde ja A.R.’ile kinnipidamiskeskusesse välja saadetud. Määruste kättesaamise kohta on kohtule edastatud ka vastavad kinnitused.

7. Kohus leiab, et PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses viibimise tähtaja pikendamise kohta on kokkuvõttes põhjendatud ja selle rahuldamata jätmiseks ei ole alust. Väljasaatmist ei saa perspektiivituks pidada. PPA ei ole küll saanud veel Venemaa Föderatsiooni Suursaatkonnalt vastust A.R.’i ankeedile ja dokumenteerimise palvele, kuid sellest ei tulene alust isiku vabastamiseks kinnipidamiskeskusest. Arvestades asjaolu, et isik on viibinud Eestis ebaseaduslikult alates 1995. aastast ega ole vahepealsel perioodil enda viibimist seadustanud, ei ole kohtu hinnangul otstarbekas kohaldada leebemaid, VSS §-s 10 sätestatud meetmeid, sest isik võib sellisel juhul hakata väljasaatmisest kõrvale hoiduma ning see raskendaks seda oluliselt. Mis puutub väljasaatmise perspektiividesse, siis PPA eeldab, et Venemaa Föderatsiooni Suursaatkonnas toimunud ametnike rotatsiooni järgselt on võimalik saada lähima kuu aja jooksul ka sisulist informatsiooni A.R.´i dokumenteerimise palve menetlemise hetkeseisu kohta.

8. Lähtuvalt eeltoodust annab kohus loa A.R.’i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni 18.04.2014.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik