4-14-543/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-14-543

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. veebruaril 2014, Tallinn Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja number

4-14-543

Kohtunik

Violetta Kõvask

Väärteoasi

F.B (F.B) kaebus PPA Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo Lääne-Harju politseijaoskonna 16.01.2014

kiirmenetluse otsusele nr 10220132594199 väärteoasjas nr

2373,14,000239

Kaebuse esitaja

F.B (isikukood XXX, elukoht XXX, Eesti

Vabariigi kodanik, töökoht XXX OÜ)

Kohtuväline menetleja

Menetluse liik

Politsei-

ja

Piirivalveamet,

Põhja

Prefektuuri

korrakaitsebüroo Lääne-Harju politsejaoskond

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47 lg 1, § 66 lg 2, V™S § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133-135 kohus otsustas:

1. Jätta F.B kaebus PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Lääne-Harju politseijaoskonna 16.01.2014.a kiirmenetluse otsusele nr 10220132594199 väärteoasjas nr 2373,14,000239 rahuldamata.

2. Jätta PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Lääne-Harju politseijaoskonna 16.01.2014.a kiirmenetluse otsus nr 10220132594199 väärteoasjas nr 2373,14,000239 muutmata.

Edasikaebamise kord

Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Harju Maakohtusse laekus F.B kaebus PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Lääne-Harju politseijaoskonna 16.01.2014 kiirmenetluse otsusele nr 10220132594199 väärteoasjas nr 2373,14,000239. Eelnimetatud otsusega karistati F.B LS § 227 lg 2 rikkumise eest rahatrahviga 45 trahviühiku ulatuses, s.o 180 eurot. Kohtule esitatud kaebuses vaidlustab F.B kohtuvälise menetleja otsuse kogu ulatuses. 16.01.2014 kella 9.00 peeti tema sõiduk kinni kiiruse ületamise tõttu Tallinna- Rannamõisa-Kloogaranna mnt 5-6 kilomeetri vahel ja kiiruseks mõõdeti 75 km/h enne Tabasalu asula märki Tabasalu mäe all. F.B tuli Harku poolt mööda Liiva teed, mis on piirkiirusega 50 km/h asulaväline tee ja keeras eelnimetatud maanteele, kus ei olnud piirkiiruse märki. F.B väidab, et ta ei ole rikkunud ühtegi liikluseeskirja. Kiirmenetluse otsuses on väärteo toimepanemise kohana märgitud Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna mnt 6 km, kuid mõõtmine toimus 5-nda ja 5,5 km vahel, seega ei ole kiirmenetluse otsuses märgitud täpne koht. Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes, milles on seisukohal, et F.B kaebus on alusetu ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Otsuse tegemisel arvestati kõiki väärteomenetluses kogutud tõendeid. F.B rikkus LS § 227 lg

2 nõudeid, mis seisnes mootorsõiduki juhtimisel lubatud 50 km/h sõidukiiruse ületamises asulasisesel teel mitte vähem kui 22 km/h võrra. Tegu on tõendatud tunnistaja ütluste, menetlusaluse isiku ütluste ning kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga. Keerates Liiva teelt vasakule Rannamõisa suunas Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteele ei ole näha ühtegi kiirusepiirangu märki, kuid sellel alal kehtib liikluskorraldusvahendiga kiirusepiirang

50 km/h. Politseipatrull seisis Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteel vasakul pool kõrvalteel (Nõmme tee) ning mõõtis Tallinna poolttulevaid sõidukeid. Vahetult enne patrulli asukohta on selgelt näha ka asula märk. Mõõtja Karl Kalda sõnul fikseeris ta sõiduauto Toyota Avensis reg nr XXXkiiruse vahetult peale seda, kui sõiduk möödus asula märgist, seejärel sõideti sõidukile järele ja peeti sõiduk kinni. Mis puudutab isiku väidet, et kiirust mõõdeti vahemikus 5-5,5 km, siis kuna maateel on vahemaad fikseeritud kilomeetripostidega, siis kõik, mis jääb kilomeetripostide 5 ja 6 vahele, pannakse kirja rikkumisena 6-ndal kilomeetril. Isik on kohapealsetes ütlustes oma rikkumist tunnistanud ja tehtut kahetsenud. Kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas nr 2373,14,000239 on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks alused kaebuses esitatud põhjendustel puuduvad. Kiirmenetluse otsusega karistati isikut LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 45 trahviühiku ulatuses, seejuures arvestati kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Sellise rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Isikule anti kohapeal võimalus tasuda trahv ositi 3 võrdses osas. Kohtuväline menetleja ja kaebaja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud F.B kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kiirmenetluse otsuse nr 10220132594199 kohaselt, et 16.01.2014 kell 9.18 juhtis F.B mootorsõidukit Toyota Avensis registreerimismärgiga XXX Tallinn-Rannamõisa- Kloogaranna maantee 6. kilomeetril suunaga Rannamõisa poole kiirusega 75 km/h+/-3 teel, lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul on 50 km/h, seega ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h.

Väärteo toimepanemine on tõendatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli, tunnistaja ülekuulamise protokolliga ja liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga. Menetlusalune isik andis ütlusi, mille kohaselt 16.01.2014 kella 9.20 ületas ta kiirust, kuna sõitis klienti teenindama ja oli hilinemas. Kahetseb tehtut. Sõidukiks oli XXX Toyota Avensis. Tunnistaja Signe Nõmm ütluste kohaselt oli ta 16.01.2014 kella 09.18 paiku tööl autopatrullis Tallinn-Rannamõisa-Klooga maantee 6-ndal kilomeetril koos piirkonnapolitseinik Karl Kaldaga, kes mõõtis kiirusmõõteseadmega Stalker II MDR sõidukite liikumiskiirust 50 km/h alas.

Tabasalu suunas liikuva sõiduauto Toyota Avensis registrimärgiga XXXkiiruseks mõõdeti 75 (+/- 3 ) km/h. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt fikseeriti mõõdetava sõiduki sõidukiiruseks 75 (+/- 3) km/h alas, kus suurim lubatud kiirus on 50 km /h. Kohtuvälise menetleja selgituse kohaselt fikseeriti sõiduauto Toyota Avensis reg nr XXXkiirus peale seda, kui sõiduk möödus asula märgist. Seega on kiiruse ületamine F.B poolt alas, kus suurimaks lubatud kiiruseks on 50 km/h, väärteoasjas tõendatud tunnistaja ütluste ja liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga.

Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt kasutati kiiruse mõõtmisel kehtivat taatlust omavat kiirusmõõteseadet Stalker II MDR AS008353, seade oli rikkumise tuvastamise ajal töökorras, seadet on samal päeval testitud. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat.

F.B-le näidati seadmel lukustatud näitu ja ta allkirjastas liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli. LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunn is karistatakse rahatrahviga kuni 100 (ükssada) trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on F.B tutvunud V™S § 19 sätestatud õiguste ja kohustustega. Menetlusprotokoll vastab V™S § 49 sätestatule ja protokollis on täidetud V™S § 19 lg 1 p 6 nõudeid. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et F.B käitumine LS § 227 lg 2 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud.

Vaidlustatud Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Lääne- Harju politseijaoskonna 16.01.2014 kiirmenetluse otsuse nr 10220132594199 kohaselt väärteoasjas nr 2373,14,000239 karistati F.B LS § 227 lg 2 kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 45 trahviühiku ulatuses, s.o 180 eurot. F.B-le mõistetud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

F.B ei ole kriminaalkorras karistatud, kuid tal on kehtivad väärteokaristused liiklusseaduse nõuete rikkumiste eest.

Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Kohtu hinnangul on põhjendatud isiku karistamine LS § 227 lg 2 järgi sanktsiooni keskmise lähedal 45 trahviühiku ulatuses, s.o

180 eurot. KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi ositi. Isikule anti kohapeal võimalus tasuda trahv ositi 3 võrdses osas. Kohus leiab, et esitatud kaebus tuleb kui põhjendamatu jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata ja tühistamata.

Violetta Kõvask

Kohtunik