4-14-1333/2 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

4-14-1333

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht kohtumajas, kirjalik menetlus . veebruar 2014 Jõhvi Väärteoasja number 4-14-1333 Kohtukoosseis kohtunik Inna Kirsipuu Väärteoasi

S.U

taotlus riigi õigusabi saamiseks väärteoasjas nr 2440,13,006205 Taotluse esitaja/menetlusalune isik S.U isikukood: xxx; elukoht: xxx Menetlustoiming Taotluse r sabi saamiseks lahendamine iigi õigu RESOLUTSIOON VTMS § 22 lg te 1 ja 4, RÕS § 8, § 15, § 16, § 18 - , kohus

1. S.U taotlus rahuldada.

2. S.U-le Anda

2440,13,006205 kohustuseta riigi õigusabi väärteoasjas nr hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

3. Riigi õigusabi osutaja nimetab vastavalt riigi õigusabi seadusele Eesti Advokatuur.

4. Määruse ärakiri saata täitmiseks Eesti Advokatuurile ja teadmiseks S.U-le .

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul alates kohtumäärusest teada . saamisest Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu

Asjaolud ja kohtu seisukoht

S.U esitas 17. veebruaril 2014 Viru Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks väärteoasjas nr 2440,13,006205. Taotluse kohaselt koostati 25. septembril 2013

S.U suhtes väärteoprotokolli, otsuse sai menetlusalune isik kätte 07.

veebruaril 2014. Taotlusest selgub, et S.U soovib otsust vaidlustada.

Taotluse kohaselt on S.U töötu invaliid, kes soovib riigi õigusabi oma õiguste kaitseks.

Kohus, tutvunud taotluse ja registrite (kinnistusraamat, äriregister, Maanteeameti Liiklusregister) ja Maksuja Tolliameti andmetega, leiab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks kuulub rahuldamisele.

4-14-1333

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

RÕS § 9 kohaselt otsustatakse riigi õigusabi andmine isiku taotluse alusel. RÕS § 14 lg 1 kohaselt peab taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestama tema vara ja sissetulekut, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ja muid tähendust omavaid asjaolusid. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt ei arvestata taotleja majanduslikku seisundit hinnates taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata Samuti ei arvestata taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikku sõiduvahendit, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga.

Kohus tuvastas, et taotlejale kuulub xxx, mida ta kasutab elamispinnana; sõidukeid taotlejal ei ole. Maksuja Tolliameti andmetel olid taotleja viimased sissetulekud Eesti Töötukassalt ja Sotasiaalkindlustusametilt. Taotleja andmetel toetuse ja pensioni suurus on xxx eurot kuus, kokku xxx eurot ja andmetel xxxeurot. Seega isiku . Püsikulutused ühe kuu kohta on taotle tagasihoidlikud püsikulutused on keskmiselt suurem, kui tema sama tagasihoidlik püsisissetulek. Töötasu või muud sissetulekuid taotlejal kohtu andmetel ei ole. Kohus leiab, et taotleja majanduslik seisund on takistuseks asjatundliku tasulise õigusteenuse saamisel. Arvestades, et õigusteenuse tunni turuhind võib küündida kuni 120 eurot, oleks isikule selline kulu üle jõu ja võiks ohustada tõsiselt isiku toimetulekut.

Kohus leiab, et taotlejal oleks riigi õigusabita raske oma õigusi kaitsta. Kohus arvestab sellega, et taotleja on töötu invaliid ning temal on raskusi liikumisega, mistõttu vajab tema riigipoolset abi oma õiguste kaitsmisel. Taotlejal ei ole võimalust võtta endale lepingulist esindajat.

Esitatud taotlusest selgub, et väärteoprotokoll oli koostatud 25. septembril 2013, kuid ei selgu millise väärteoasjaga oli tegemist ja millal oli tehtud otsus. ohus tuvastas, et kohtutäiturite K andmebaasi andmetel on väärteoasja otsuse alusel algatatud täitemenetlus 04. veebruaril 2014.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 9 alusel on täitedokumendiks kohtuvälise menetleja otsus ja määrus väärteo eest karistusena määratud rahatrahvi, samuti kirjalikus hoiatamismenetluses määratud hoiatustrahvi, väärteomenetluse kulude ja muude avalikõiguslike rahaliste sissenõuete kohta. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 74 lg 1 p 18 alusel peab kohtuvälise menetleja otsuses olema teave sellest, et otsus rahatrahvi osas pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalistele kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav, on möödunud 15 päeva ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

114 lg 4 alusel VTMS § kaebus käesoleva

paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav VTMS § 199 lg 1 kohaselt . kohtuvälises menetluses tehtud otsus jõustub, kui selle peale ei ole kaebust esitatud ja kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud.

Seega k

ui kohtutäitur on algatanud kohtuvälise menetleja otsuse alusel täitemenetluse, võib kohus eeldada, et on kohtuvälise menetleja otsuse peale edasikaebamise tähtaeg (15 päeva)

möödunud Siin kohus peab vajalikuks ka märkida, et 15 päevane tähtaeg hakkab kulgema . -

4-14-1333

päevast, millal otsus oli menetleja juures kättesaadav, s.t mitte päevast, millal menetlusalune isik sai sellest teada või sai otsuse kätte. Kui kohtuotsus on jõustunud ehk edasikaebamise tähtaeg on mööda lastud, ei saa selle peale enam edasi kaevata. Seega oleks kaebus antud väärteoasjas ilma tähtaja ennistamise taotluseta perspektiivitu ja oleks alus jät ta taotlus riigi

õigusabi andmiseks rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 5 (taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene) alusel.

Kohus peab

vajalikuks selgitada järgmist.

VTMS § 38 lg 1 alusel kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 alusel mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on: 1) äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega; 2) muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohtu kriminaalkolleegium kordab oma varasemat seisukohta, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud - loodusõnnetus, transpordi või sidehäire jms, k - ui ka isikuga vahetult seotud asjaolud - raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1- -

77 98, RT III 1998, 21, 211)…“.

Kohus asub seisukohale, et S.U-le tuleb anda riigi õigusabi kaebuse esitamise ennistamise taotluse esitamiseks.

RÕS § 8 p 1 alusel riigi õigusabi võib anda kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et -

taotlus vastab RÕS § s 12 sätestatud nõuetele ega esine RÕS

§ 7 sätestatud õigusabi andmise välistavaid asjaolusid. aotleja õiguse kohtulikule kaitsele - T

tagamiseks, rahuldab kohus taotluse ja määrab talle riigi õigusabi kohustuseta hüvitada õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

RÕS § 18 lg 1 ja lg 2 kohaselt nimetab advokatuur viivitamata kohtu taotlusel riigi õigusabi osutava advokaadi. Kohus esitab eelnimetatud taotluse advokatuurile justiitsministri määrusega kehtestatud korras. Advokatuuri nimetatud advokaat kohustub asuma viivitamata riigi õigusabi osutama ja korraldama oma tegevuse selliselt, et tal oleks võimalik õigeaegselt osaleda menetlustoimingutes.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Inna Kirsipuu