1-12-10654/32 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

17. veebruar 2014, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-10654 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 14. jaanuari 2014 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu H.H

(H.H) kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja

14. jaanuari 2014 määrus muutmata ning süüdimõistetu H.H kaitsja vandeadvokaat Marina Valge määruskaebus rahuldamata.

Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge&Uiga kaudu 108 eurot (sh käibemaks 18 eurot) vandeadvokaat Marina Valgele määruskaebemenetluses H.H-le riigi õigusabi osutamise eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista H.H-lt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Marina Valge poolt osutatud õigusabi eest 108 eurot riigituludesse.

H.H tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele

SEB nr EE891010220034796011 või Swedbank nr EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „H.H 1- 12-10654 kohtukulud“.

Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA ESIMESE ASTME KOHTU MÄÄRUSE SISU

1. H.H kannab karistust Harju Maakohtu 04.12.2012 kohtuotsuse alusel, mille järgi ta on süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 5, 8, 9; § 209 lg 2 p 1; § 199 lg 2 p 4 sätestatud kuritegude toimepanemises. Harju Maakohtu 02.01.2013 määrusega täpsustati kohtuotsust ning märgiti, et lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on 2 aastat 6 kuud 20 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 18.07.2012 ja karistusaja lõpp 07.02.2015.

2. Viru Maakohtu 14.01.2014 määrusega jäeti H.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohus leidis, et kuigi isik on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid ja tal on vabaduses olemas elukoht, on tema vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad. Maakohtu põhjendused olid seejuures järgmised.

2.1 Kohtu hinnangul näitab H.H kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu, et kinnipeetav ei ole ka vangistuses viibides suutnud õiguspäraselt käituda ning kuna vastavalt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, tuleb distsiplinaarkaristuse olemasolu kindlasti ka käesoleval juhul arvestada.

2.2 Kohus märkis ka, et H.H on varem neljal korral kriminaalkorras karistatud, samuti on teda korduvalt karistatud väärteokorras. Ka on kinnipeetav ennemalt rikkunud katseaja nõudeid. Eeltoodust nähtub tema suutmatus kehtestatud normidest kinni pidada ja H.H lubadused vabaduses õiguskuulekalt elada on paljasõnalised.

2.3 Kuna kinnipeetaval puudub vabaduses töökoht ja tema sissetulekuks on töövõimetuspension, on kohtu hinnangul olemas arvestatav risk, et isik jätkab majanduslike raskuste ilmnemisel kuritegude toimepanemist. Kuivõrd H.H on narkosõltlane, kes on keeldunud sõltuvusravile paigutamisest, on olemas ka sellest tulenev tõenäosus, et ta jätkab vabaduses narkootikumide tarvitamist ja paneb nende mõjul toime uusi kuritegusid.

2.4 Kohus sedastas, et kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka asjaolu, et tema poolt uute kuritegude toimepanemise tõenäosus on kõrge. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 87%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 47%. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka prokuratuur ega vangla.

2.5 Eeltoodud asjaolude põhjal asus kohus seisukohale, et kinnipeetava puhul ei ole tingimused tema vabastamiseks täidetud ning kriminaalhooldusega seotud piirangud ei ole piisavad tema suunamiseks seaduskuulekale teele.

MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSTE SISU

3. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse kaitsja vandeadvokaat M. Valge, kes taotleb selle tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada H.H vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse seisukohad on alljärgnevad

3.1 Kinnipeetav ei ole enam narkosõltlane, ta on läbinud kõik vajalikud sotsiaalprogrammid ning vanglas ennast üsna korralikult üleval pidanud. Süüdimõistetu kinnitab, et ei soovi elada sellist elu nagu varem ning on narkootikumide sõltuvusest üle saanud. Ta tunnistab, et kuriteod pani toime, kuna oli sõltuvuses ja kinnitab kohtule, et kui vabaduses tekib tal narkootikumide tarvitamise soov, võtab ta kohe ühendust sõltuvusravi andvate spetsialistidega. Samuti on kinnipeetava tervislik seisund selline, mis vajab ravi. Asjaolu, et isik loobus võimalusest asendada vangistus sõltuvusraviga, lootes, et on ise piisavalt tugev ning oma tegevuste tagajärgede puhul näeb vaid kahju iseendale, näitab seda, et H.H teadvustab, et tal on olnud probleemid narkootikumidega ning isikul oli kindel soov ennast ravida. Samuti näitab see, et süüdimõistetu kahetseb toimepandud kuritegusid siiralt.

3.2 Süüdimõistetu suhtlusringis pole säilinud kriminaalse mõtteviisiga isikuid, karistuse kandmise ajal pole kinnipeetav kordagi suheldnud oma endiste tuttavatega ning ei kavatse ka kriminaalse mõtteviisiga isikute ringkonda tagasi pöörduda. Positiivse asjaoluna võib välja tuua ka seda, et süüdimõistetul on vabaduses olemas toetav tugivõrgustik oma vanaema näol. Garanteeritud töökoha puudumine ei tähenda aga, et isik ei saaks ka tulevikus endale tööd leida. Vabaduses saab kinnipeetav ennast töötuna arvele võtta ja selle kaudu töökoha leida.

3.3 Kohus ei ole veenvalt ja usutavalt põhjendanud seda, miks ei ole võimalik H.H suhtes kohaldada KarS § 76 lg 2 p 2. Üksnes kohtu sisetundest ei piisa ning seisukohti peab põhjalikult põhjendama. Süüdimõistetu kinnitab, et on teinud vastavad järeldused oma senisest käitumisest ja tal on kindel soov elada seadusekuulekat elu. Süüdimõistetu ei õigusta mingil määral enda poolt toimepandud kuritegusid, kuid isik on oma ellusuhtumist muutnud ja motiveeritud ka edaspidi oma käitumisstiili muutma.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, tutvunud kohtumääruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et H.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on tema puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid ning määruskaebus ei sisalda väiteid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja kinnipeetava tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks.

Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ega pea vajalikuks neid tervikuna korrata, kuna maakohus arvestas otsustuse tegemisel H.H käitumist tervikuna. Eeltoodust lähtudes märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele vaid järgmist.

4.1 Süüdimõistetu ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks on tema õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest. Vastava otsustuse tegemisel peab kohus arvestama KarS § 76 lg 3 nimetatud materiaalsete eeldustega.

Käesolevalt on maakohus põhjendatult viidanud H.H karistusaegse käitumise hindamisel temal kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolule ning võtnud tema varasemale elukäigule hinnangu andmisel arvesse korduvat kriminaalja väärteokorras (17 korral)

karistatust, samuti tema poolt varasemalt katseaja nõuete rikkumist. Viimane näitab, et kinnipeetav ei ole seni osanud hinnata temale antud võimalust kanda oma karistust vabaduses. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et eeltoodud asjaolud näitavad H.H suutmatust kehtestatud normidest kinni pidada. Edasi on maakohus asjakohaselt leidnud, et süüdimõistetu puhul osundavad uue kuriteo toimepanemise riskile temal vabaduses töökoha puudumine, tema poolt varasemate kuritegude toimepanemine valdavalt majandusliku kasu saamise eesmärgil ja/või sõltuvusprobleemidest tingituna. Ka on kohus põhjendatult viidanud vangla riskihindamise kõrgetele protsentidele. Eeltoodud asjaoludel kogumis nõustub

ringkonnakohus maakohtuga, et H.H ennetähtaegne vabastamine ei ole käesolevalt põhjendatud.

4.2 Ringkonnakohus leiab, et kaitsja määruskaebuses esitatud argumendid ei anna alust eeltoodud seisukoha muutmiseks. H.H soov elada seaduskuulekalt ja narkootilisi aineid mitte enam tarbida on küll kiiduväärt eesmärgid, kuid tema eelnevat elukäiku vaadates ei ole need veenvad. Vaatamata varasematele karistustele (sh varasem reaalne vanglakaristus) on kinnipeetav alati hakanud toime panema uusi kuritegusid ning rikkunud ka vangla kodukorda, mis näitab tema suutmatust või tahtmatust teha senistest karistustest vajalikke järeldusi.

Võimalus end vabaduses töötuna arvele võtta ning vanaema poolne tugi ei ole samuti sellisteks erandlikeks asjaoludeks, mis põhjendaksid H.H ennetähtaegset vabastamist. Mis puutub kaitsja viitesse kinnipeetava tervislikku seisundisse ja ravivajadusse, siis vastavalt vangistusseaduse § 52 ja 53 on kinnipeetavale vangistuses arstiabi tagatud. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta kaitsja väite, mille kohaselt ei ole kohus veenvalt ja usutavalt põhjendanud

H.H käesolevalt vabastamise võimaluse puudumist. Asjaolu, et kaitsja maakohtu seisukohtadega ei nõustu, ei saa käsitleda põhjenduste puudumisena.

4.3 Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

5. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kulus tal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks kokku 1,50 tundi, mille eest ta taotleb tasu summas 108 eurot, sh käibemaks 18 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus sellises suuruses on põhjendatud ning KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb H.H hüvitada vandeadvokaat M. Valge kaitsjatasu 108 eurot.

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

Mati Kartau