4-14-341/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-14-341

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

17. veebruaril 2014, Tallinn Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-14-341 (2302,13,012325) Kohtunik Violetta Kõvask Väärteoasi

T.I kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Margus Pihli (Pihl) 30.12.2013 otsusele nr 2302,13,012325 Kaebuse esitaja

T.I (isikukood XXX, elukoht XXX; töök XXX) Kohtuväline menetleja

Menetluse liik

Politseija Piirivalveamet, Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlusalitus Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes V™S § 120 lg 1, § 132 p 1, § 133-135 kohus otsustas:

1. Jätta T.I kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 30.12.2013 otsusele väärteoasjas nr 2302,13,012325 rahuldamata.

2. Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 30.12.2013 otsus

väärteoasjas nr 2302,13,012325 muutmata.

Edasikaebamise kord

Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel

menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Margus Pihli 30.12.2013 otsusega nr 2302,13,012325 karistati T.I LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühikut s.o 300.00 eurot selles, et ta juhtis 21.10.2013 kella 14.02 ajal Rae vallas, Harju maakonnas Tallinna ringtee Jüri liiklussõlmes mootorsõidukit, sõitis „Anna teed“ LM 221 märgi alt ette ja ei andnud teed sõidueesõigusega teel liikunud sõidukile. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS Hansa Liising Eestile ja OÜ- le XXX, rikkudes selliselt LS § 17 lg 1 nõudeid ja pani toime LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik 17.01.2014.a kaebuse, milles palub eelmärgitud otsus tühistada, kuivõrd ei ole liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi. Menetlusalune isik ei rikkunud liiklusmärgi „Anna teed“ nõudeid, liiklusõnnetuse tekkimise hetkel jõudis ta peateele ja liiklusmärk „Anna teed“ oli kaotanud oma kehtivuse. J.S-i juhitud sõiduk sõitis menetlusaluse isiku sõidukile otsa. T.I arvates on süüdlane J.S, kelle ütlused ja tema poolt esitatud skeem ei vasta tegelikkusele. J.S juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Ta ei olnud ettevaatlik, ei arvestanud ringtee iseärasusi, ei valinud õiget sõidukiirust. T.I-le jääb arusaamatuks, miks politsei ei teinud fotot tema autost ning ei analüüsinud, kuidas võiksid antud kahjustused tekkida.

Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes, milles on seisukohal, et T.I kaebus on alusetu ja palub jätta otsus muutmata. Väärteoasjas kogutud materjalide ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et T.I pani toime LS

§ 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuvälise menetleja ametnikud pildistasid

21.10.2013 nii liiklusõnnetuse sündmuskohta kui ka mõlemaid sõidukeid. J.S-i käitumises ei tuvastatud liiklusõnnetuse tekkimisega põhjuslikus seoses olevaid tegevusi. Asjaolu, et J.S-i teos esinevad LS § 224 lg 1 tunnused, ei puutu mingil moel kaebaja esitatud süüdistusse. Kaebajal oli LS § 17 lg 1 tulenev kohustus anda teed peateel liikunud veoautole. Menetluse käigus on selgunud, et liiklusõnnetus on toimunud just seetõttu, et T.I ei täitnud temale LS § 17 lg pandud kohustust ja eiras liiklusmärgi nr 221 nõudeid. Menetlusaluse isiku teos puuduvad süüd välistavad asjaolud. Seega on väärteo koosseis täidetud ja puudub alus väärteoasja lõpetamiseks VtMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kohtuväline menetleja ja kaebaja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud T.I kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Väärteomenetluse seadustiku

(V™S) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteoprotokolli nr 2302,13,012325 (AB 1313019) materjalidest nähtuvalt juhtis T.I 21.10.2013.a kella 14.02 ajal Tallinna ringtee Jüri liiklussõlmes mootorsõidukit Daewoo registrimärgiga 310APB, sõitis Anna teed LM 221 märgi alt ette ja ei andnud teed sõidueesõigusega teel liikunud sõidukile. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS Hansaliising Eestile ja OÜ XXX , rikkudes selliselt LS § 17 lg 1 ja MKM määruse nr 12 § 7 p 3 nõudeid ja pani toime LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo. LS § 17 lg 1 sätestab, et liikleja peab tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest. Majandusja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 § 7 punkt 3 sätestab, et märk 221 „Anna teed” kohustab juhti andma teed lõikuval teel, tahvli 834 „Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund” olemasolul aga peateel või sõidueesõigusega teel sõitvale juhile. Peateele pandud märk tähistab ühtlasi peatee lõppu. LS § 223 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. 30.12.2013 otsusega väärteoasjas 2302,13,012325 karistati menetlusalust isikut LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 eurot.

Menetlusalune isik väidab kaebuses, et politsei ei teinud fotot tema autost ning ei analüüsinud, kuidas võiksid antud kahjustused tekkida. Kohus, tutvudes väärteoasja materjalidega, tuvastas, et materjalidele on lisatud fotod mõlemast liiklusõnnetuses osalenud sõidukist. Seega on menetlusaluse isiku kaebus fotode puudumise kohta alusetu.

Kohtuväline menetleja luges menetluse käigus kogutud materjalidega tõendatuks, et menetlusalune isik on toime pannud liiklusseaduse § 17 lg 1 nõuete rikkumise, sõidukite teel liikumise tagajärjel on tekitatud varaline kahju, seega esinevad liiklusseaduse § 2 p 32 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused. Kohtuväline menetleja tugines tunnistajate ütlustele ja menetluse käigus kogutud materjalidele.

Kohus kontrollis väärteoasja materjale.

Tunnistajana ülekuulatud J.S-i ütluste kohaselt sõitis ta Jüri ringil Narva maantee poolt ja suundus Tartu poole ning talle sõitis külje pealt sisse sõiduauto Daewoo. Sõitis parempoolsel rajal, et pöörata Tartu poole, suund oli sisse lülitatud. Sõiduauto Daewoo tuli Tallinna ringtee poolt. Autol sai viga parempoolne esiratta porilaud.

Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtuvalt oli veoauto MB Actros juhil J.S tuvastatud alkoholi piirmäära ületamine (veres etanooli mitte vähem kui 0,18 mg/l). J.S-i karistati liiklusseaduse § 224 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, so

300 euroga.

Tunnistajana üle kuulatud T.I ütluste kohaselt sõitis ta 21.10.2013 Kiisa poolt Maardu suunas ja sõitis ringteelt maha Jüri poole, pööras paremal pool olevale teeservale, et peatuda. Vasakpoolsest külgpeeglist nägi ringteel suure kiirusega liikuvat veoautot, seejärel toimus veoauto haagise küljega löök vastu sõiduauto vasakut külge, mille tagajärjel sõiduauto suruti vastu piiret ja lohises umbes 70 meetrit. Veoauto juht liikus peatumata edasi ja peatus peale seda, kui sõiduauto juht andis signaali. Tunnistaja kutsus politsei, kuid umbes 0,5 tunni pärast hakkas tal halb, politsei kutsus kiirabi ja ta viidi haiglasse. Enne ringteed oli märk

„Anna teed“, kuid tunnistaja sõitis ringteele, kui seal ei olnud ühtegi sõidukit ja lahkus ringilt. Veoauto ületas teeserva piiravat joont ja lahkus sündmuskohalt peatumata. T.I SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatise kohaselt (teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest) kohaselt joobe tunnuseid ei olnud.

21.10.2013 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollidest, skeemist ja fotodes nähtub, et liiklusõnnetuse toimumise ajal oli ilmastik kuiv, oli valge aeg, tegemist oli püsikattega teega, sõidutee oli korras ja kuiv, tegemist oli sirge ja tasase teega. Liiklusõnnetuses osalesid J.S ( veoautoga MB Actros reg märk XXX haagisega Krane SDP27 reg märk XXX) ja T.I

(sõiduautoga Daewoo Lanos reg märk XXX). Veoauto MB kirjeldatud vigastustest nähtub, et vigastada on saanud parempoolne esirehv, porilaud, kütusepaak, teise telje parempoolne rehv ja porilaud. Sõiduauto Daewoo vigastustest nähtub, et kahjustada on saanud parempoolne poritiib, esipõrkeraud, parempoolne tagumine põrkeraud ja uks, parempoolne esiuks, vasakpoolne tagumine poritiib, esiuks, vasak esinurk, põrkeraud, tahavaatepeegel. Suurim lubatud kiirus sellel teelõigul oli 90 km/h.

Skeemilt nähtub sündmuskoht Tallinna ringtee ühenduskohas Jüri liiklussõlmega. Vahetult enne ringteed on 20,6 meetrit Luige poole mõõdetuna sõidutee parempoolsel serval liiklusmärgipost koos liiklusmärkidega nr 221 (Anna teed) ja nr 424 (Ringliiklus). Liiklusmärgipostist 20,6 meetrit Jüri poole mõõdetuna on sõiduteel näha teekattemärgistus nr

943 (Teeandekoht). Teeandekoha teemärgistusest 10,1 meetrit Jüri poole mõõdetuna on sõidutee parempoolses servas näha veeremisja lohisemisjälge, mis 6,3 meetrit kauguselt kulgeb suunaga põrkepiirde poole, misjärel on jälg 23,4 meetri ulatuses kõrvuti tee parempoolses servas oleva põrkepiirdega. Seega on sündmuskoha vaatlusprotokolli, skeemi ja fotodega tõendatud, et 29,7 m pikkune veeremisja lohisemisjälg algab ja lõpeb enne ringteelt väljumist ning T.I ütlused, et veoauto sõitis tema poolt juhitavale sõidukile otsa siis, kui T.I oli juba ringteelt Jüri suunas maha sõitnud, ei ole leidnud kinnitust. Eeltoodu alusel leiab kohus, et väärteoasja materjalidega on tõendatud, et T.I rikkudes

LS § lg nõudeid (liikleja peab tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest), sõitis „Anna teed“ LM 221 märgi alt ette ja ei andnud teed sõidueesõigusega teel liikunud sõidukile ning põhjustas oma tegevusega liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS Hansa Liising Eestile ja OÜ-le XXX ja pani sellega toime LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo. Majandusja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 § 7 punkt 3 sätestab, et märk 221 „Anna teed” kohustab juhti andma teed lõikuval teel, tahvli 834 „Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund” olemasolul aga peateel või sõidueesõigusega teel sõitvale juhile. Peateele pandud märk tähistab ühtlasi peatee lõppu. LS § 223 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on T.I tutvunud V™S § 19 sätestatud õiguste ja kohustustega. Menetlusprotokoll vastab V™S § 49 sätestatule ja protokollis on täidetud V™S § 19 lg 1 p 6 nõudeid.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et T.I käitumine LS § 223 lg 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. Vaidlustatud Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Margus Pihli 03.12.2013 otsusega nr 2302,13,012325 karistati T.I LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühikut s.o 300.00 eurot. T.I-le mõistetud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Isikut ei ole karistusregistrisse kantud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Kohtu hinnangul on põhjendatud isiku karistamine LS § 223 lg 1 järgi sanktsiooni keskmisest oluliselt väiksema karistusega 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot. Kohus leiab, et esitatud kaebus tuleb kui põhjendamatu jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata ja tühistamata.

Violetta Kõvask Kohtunik