4-14-203/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi nr 4-14-203

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 17.02.2014. Suur 1 a Jõgeva Väärteoasja number 4-14-203 Väärteoasi

K.N-i väärteoasjas nr

kaebus 2490,13,002339 15.11.2013.a tehtud otsusele

Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlusalune isik:

K.N (isikukood

xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx );

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti

Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna patrullteenistuse liikluspolitseinik – Arsi Alavere. RESOLUTSIOON

1. J

15.11.2013.a tehtud otsusele

ätta K.N-i kaebus kohtuvälise menetleja väärteoasjas nr 2490,13,002339 läbi vaatamata ning tagastada

.

2. Jätta K.N-i taotlus täiteasjas nr 047/2013/1724 menetluse peatamiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul päevast, kui määruskaebuse esitaja sai vaidlustatavast määrusest teada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu.

Asjaolud

K.N esitas 14.01.2014.a kohtule kaebuse väärteoasjas nr 2490,13,002339 15.11.2013.a tehtud otsuse peale. Kaebuses palub menet peatamist ning luse ajaks täitemenetluse

väärteomenetluse nr 24 lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses 90,13,002339 väärteokoosseisu puudumisega. Kaebuse kohaselt ei nõustu kaebuse esitaja menetleja otsusega ning vaidlustab selle täies ulatuses.

Kaebaja on seisukohal, et on rikutud tõendite kogumise reegleid. Samuti on ebatäpsused menetlusdokumentides, kui otsuses on märgitud teo toimepanemise ajaks 22.10.2013.a, kuid tegelikult toimus sündmus 22.09.2013.a ning tegevuse toimumiskohaks on märgitud üla, xxxxxx kuid auto peatati ja väidetav rikkumine fikseeriti . Tõendamata on asjaolu, et xxxxxxxxxxx kaebuse esitaja andis üle juhtimisõiguse e. Viimane ise võttis salaja võtmed ning xxxxxxxxxxxx

asus teostama juhtimisõigust. i ütlustele ei saa tugineda, kuna xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx ja

kaebuse esitaja tegevus moodustas ühe rikkumise, ei saanud olla xxxxxxxxxx selles asjas tunnistaja. Kaebuse esitaja sõnul sai ta menetleja otsusest teada alles 03.01.2014.a, kui sai kätte kohtutäituri poolt saadetud materjalid, millele oli lisatud väärteootsus. Temale ei selgitatud, et ta peab ise otsusele järele minema 30 päeva jooksul. Samuti ei nõustunud ta väärteoprotokolliga ning arvas, et tema ütlused „jutt on vale“ ja allkiri protokollil tähendab vastuväiteid ja sellest piisab, et väärteoasi lõpetatakse. 10.01.2014.a soovis tutvuda väärteotoimikuga ja saada sellest koopiaid, kuid menetleja koopiaid ei väljastanud, kuna kaebuse esitamisel on isikul võimalik väärteotoimikuga tutvuda. Tegemist on kaebuse esitaja õiguste rikkumisega.

Väärteomenetleja on saatnud otsuse täitmiseks kohtutäitur Ivi Kalmetile, kes on 30.12.2013.a täiteasjas nr 047/2013/1724 alustanud täitemenetlust ning mõistnud välja tasu täiteasjas. 10.01.2014.a esitas kaebuse esitaja kaebuse kohtutäituri tegevuse ja otsuse peale.

Kaebuse esitaja leidis, et väärteoasjas puuduvad usaldusväärsed tõendid, mille alusel oleks kohtuväline menetleja saanud tõsikindlalt tuvastada e. kõrvaldada kahtlused, kas K.N pani toime väärteo. Väärteoasjas olemasolevad materjalid on äärmiselt mittetäielikud ja ebaobjektiivsed. Kahtluse ko

rral tuleb tõlgendada kõrvaldamata kahtlus süüdistatava kasuks.

Kohtu seisukoht Kohus leiab, et K.N-i kaebus tuleb jätta läbi vaatamata ning kaebus tagastada.

Vastavalt VTMS § 114 lõikele 4 tuleb kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale esitada 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus oli menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kohus peab kõigepealt kontrollima, kas K.N on esitanud kaebuse tähtaegselt.

Vaidlustatud väärteootsus on tehtud 15.11.2013.a. Kaebuse esitaja poolt koos kaebusega esitatud väärteoprotokollist nähtub, et väärteootsus oli kaebuse esitajale kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates .a. Seega oli kaebuse esitamise tähtaeg VTMS § 114 lg 4 järgi 22.11.2013

23. november 09. detsember 2013.a. –

K.N on kaebuses toonud välja asjaolu, et otsuses on märgitud teo toimepanemise ajaks 22.10.2013.a, kuid tegelikult toimus sündmus 22.09.2013.a ning tegevus ei toimunud mitte xxxxx xxxxxxxxxxxxxxx külas, vaid Kohus märg , et käesolevalt nähtub, et väärteoprotokolli koostanud ib xxxxxxxxxxxxxxn eksinud väärteoprotokolli koostamise kuupäeva märkimisel, kuid teo toimepanemise ajaks on märgitud väärteoprotokollis õigesti 22.09.2013.a Ka kohtuvälise menetleja poolt koostatud o . tsuses on

eksitud kuupäeva märkimisel. Kohus sisuliselt kuupäeva ebaõigsust ei käsitle, kuid menetlusaluse isiku kaebusest, kus ta juhib tähelepanu tehtud veale, nähtub, et menetlusalune isik on saanud aru

, millal tehti väärteoprotokoll. Samuti ei käsitle kohus sisuliselt väärteo toimepanemise kohta, kuid märgib, et nii väärteoprotokollis kui ka kohtuotsuses on märgitud toimepanemise kohaks xxxx küla. Siinjuures väärib tähelepanu, et väärteoprotokolli kirjeldavas osas ja otsuses on menetlusalusele isikule ette heidetud mootorsõiduki juhtimise üleandmist, mis eelduslikult toimus mujal kui auto peatamise kohas.

Käesolevalt on kaebus kohtuvälise menetleja 15.11.2013.a otsusele esitatud 14.01.2014.a.

Menetlusalune isik on selgitanud esitatud kaebuses, et sai otsusest teada alles 03.01.2014.a kohtutäituri vahendusel. Talle ei selgitatud asjaolu, et ta peab ise minema otsusele järele 30 päeva jooksul. Arvas, et väärteoasja lõpetamiseks piisab sellest, et kirjutas väärteoprotokolli „jutt on vale“ ja paneb allkirja.

VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lõige 2 sätestab kaebetähtaja ennistamise võimaluse kahel võimalikul alusel. KrMS § on mõjuvaks põhjuseks menetlusaluse isiku äraolek, mis ei seondu

172 lg 2 p 1 kohaselt menetlusest kõrvalehoidmisena. Kohtule ei ole käesolevalt teada asjaolusid, mis annaksid aluse

KrMS § 172 lg 2 p 1 kohaldamiseks, mistõttu ei ole võimalik kaebetähtaega ennistada sellel alusel. KrMS § 172 lg 2 p 2 sätestab: Kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on muu asjaolu, mida /---/ kohus peab mõjuvaks.

Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole kaebuse esitaja toonud esile ühtegi asjaolu, mida saaks hinnata ja käsitleda kui kaebetähtaja ennistamise põhjust. Kohus leiab, et arvestades isiku poolt kaebuses toodut, ei ole käesolevalt põhjendatud anda tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, mis puudutab tähtaja ennistamist. Kohtule nähtub, et isik on juba kaebuses tuginenud sellele, et sai teada tema suhtes tehtud väärteootsusest alles kohtutäituri kaudu ning temale ei ole selgitatud seda, et peab ise minema otsusele järele. Kohus nõudis välja väärteotoimiku ning väärteoproto üheselt tuvastatav informatsioon, kollist on

et kohtuvälise menetleja lahend on menetleja juures kättesaadav alates VTMS § 22.11.2013.a.

114 lg 4 kohaselt arvestatakse kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale kaebuse esitamise tähtaega päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Viidatud sätetest järeldub ühemõtteliselt, et kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma. Juhul, kui menetlusalune isik seda ei tee, kannab ta üldjuhul ka riski, mis kaasneb otsuse sisust mitteteadmisega (Riigikohtu 05.02.2009 lahend 3-1-1-83-08, punkt 13).

Väärteomenetluse seadustik ei näe ette kohtuvälise menetleja otsuse kättetoimetamist menetlusalusele isikule, vaid sätestab VTMS § s 70, et menetlusosalisele toimetatakse kätte - väärteoprotokoll ja tehakse teatavaks kohtuvälise menetleja lahendiga tutvumise aeg ja koht:

V™S § 70: Lg.4: Kui väärteoasja lahendamine on seaduse alusel kohtuvälise menetleja pädevuses, peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 30 päeva möödudes väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule või tema kaitsjale kätteandmisest alates. Menetlusaluse isiku nõudmisel võib lahendiga tutvumise ja lahendi koopia kättesaamise tähtaega lühendada. Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud Lg. 5

juhul märgitakse menetlusosalisele väärteoprotokolli koopia kätteandmisel väärteoprotokollile ja selle koopiale kuupäev, mil kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav ja menetlusosalised võivad saada lahendi koopiad.

K.N-ile oli teada kuupäev, mil kohtuvälise menetleja juures on lahend kättesaadav

- 22.11.2013, kuid tema selle vastu huvi üles ei näidanud. Väärteomenetluses on õiguslik tähendus vaid sellel, et isikule on seadusekohaselt teatavaks tehtud, millal on kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, õiguslikku tähendust ei oma, millal otsus kätte saadi.

Seega, K.N isikuna, kellele oli allkirja vastu kätte antud väärteoprotokoll, kust nähtus väärteootsuse kättesaamise aeg 22.11.2013, ning mitte tutvudes antud otsusega, kandis riski, mis kaasnes selle otsuse sisust mitteteadasaamisega, sealhulgas riski, et otsuse vaidlustamistähtaeg on sellest teadasaamise ajaks möödunud. Antud asjaoludel oleks tulemuseta suunata K.N-i kõrvaldama puudusi kaebuses ja taotlema kaebuse esitamise tähtaja ennistamist

.

Juhul, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja kui kaebuse tähtaja ei ole esitatud taotlus t ennistamiseks, jätab kohus kaebuse vastavalt VTMS § 118 lõike 2 punktile 1 läbi vaatamata ja tagastab kaebuse.

Mis puutub isiku etteheidetesse selles osas, et temalt võeti võimalus anda oma selgitusi, siis väärteoprotokolli pöördel on märgitud, et vastulause ja tõendid võib esitada 15 päeva jooksul alates väärteoprotokolli kättesaamisest. K.N on kinnitanud allkirjaga, et on saanud kätte väärteoprotokolli ärakirja ning tutvunud õiguste ja kohustustega. Menetlusalusele isikule on ant etlusalune ud sellega kõik seadusekohased võimalused osaleda aktiivselt menetluses, kuid men isik on jätnud ise kasutamata oma võimalused.

K.N täiteas on esitanud oma kaebuses ka taotluse ja nr 047/2013/1724 peatamiseks kuni kohtulahendi tegemiseni.

TMS § 45 sätestab: Kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Kohus leidis eelnevalt, et kaebus

ei ole esitatud tähtaegselt, tähtaja ennistamist ei ole taotletud ning esitatud asjaoludest nähtuvalt ennistamiseks alused puuduksid. Arvestades asjaolu, et kohtuvälise menetleja lahend on jõustunud ning isik ei ole õigeaegselt esitanud kaebust nimetatud otsusele, ei nähtu kohtule, et käesolevalt oleks tegemist võlgniku suhtes ebaõiglase täitemenetluse jätkamisega. Täitemenetluse peatamine võiks olla õigustatud juhul kui kaebetähtaeg ennistatakse. Muid asjaolusid või eesmärke, mis annaksid aluse täitemenetluse peatamiseks või täitmise pikendamiseks või ajatamiseks ei ole K.N esitanud. Seetõttu jätab kohus K.N-i taotluse täiteasja nr

047/2013/1724 peatamiseks rahuldamata.

Eelnevast tulenevalt tuleb K.N-i kaebus jätta lä bi vaatamata ja tagastada. K.N-i taotlus täiteasja nr 047/2013/1724 peatamiseks tuleb jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Ülle Raag