1-14-1262/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

11. veebruaril 2014. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-14-1262 Kohtunik Peet Teidearu Sekretär Heli Nurmoja Tõlgid Natalia Tselikova Regina Laiapea Prokurör Jüri Vissak Kriminaalasi

V.R-i süüdistus kiirmenetluses KarS § 424 järgi kohaldades kokkuleppemenetlust. Süüdistatav

V.R Eluvõi asukoht ja aadress: XXX

Isikukood : XXX

Karistatus: kriminaalkorras karistatud ühel korral,

• 18.04.2012 Tartu Maakohtu Valga kohtumaja poolt KarS §

424 alusel 2 (kahe) kuulise vangistusega tingimisi 3 (kolme) aastase katseajaga väärtegude eest karistatud ei ole tõkendit kohaldatud ei ole

Isikusamasus tuvastatud: Eesti elamisluba PA0001523

Kaitsja advokaat Anu Pärtel riigi õigusabi korras Juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249,§ 2564,§ 2565, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada V.R KarS § 424- järgse kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Karistusseadustiku § 68 alusel arvestada karistusaja hulka 1 (üks) päev (st 11. veebruar 2014), mille vältel V.R oli kahtlustatavana kinni peetud.

Kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista V.R-ile 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendada seda karistust Tartu Maakohtu Valga kohtumaja otsusega 18.04.2012 mõistetud vangistuse ärakandmata osa – 2 (kahe) kuulise vangistuse võrra ja mõista V.R-ile liitkaristuseks 7 (seitse) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

KarS §-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada V.R-ile mõistetud 7 (seitse) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust KarS § 69 lg 1 alusel 478 (neljasaja seitsmekümne kaheksa) tunnise üldkasuliku tööga, mille V.R on kohustatud ära tegema 1 (ühe) aastase tähtaja jooksul.

Üldkasuliku töö tegemisel peab V.R järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

• elab määratud alalises elukohas;

• tuleb kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata V.R Viru Vangla kriminaalhooldusosakond Jõhvi talituse järelevalve alla.

KrMS § 180 lg 1, KrMS § 2565 alusel välja mõista V.R-ilt riigituludesse menetluskuludena süüdimõistava kohtuotsusega kaasnevast sundrahast pool, s.o. 266(kakssada kuuskümmend kuus ) eurot ja 25 senti , kaitsjatasu 108(ükssada kaheksa) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et V.R on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või arveldusarvele

EE932200221023778606 (Swedbank) või arveldusarvele EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või arveldusarvele EE701700017001577198 (№rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal), märkides viitenumbriks 2800049874.

Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summa vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitmiskulud. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtule esitatud kokkulepe Kuriteo asjaolud:

V.R süüdistatakse selles, et tema juhtis 11.02.2014 kella 03:16 paiku Tartus Väike-Turu tänaval mootorsõidukit Ford Transit reg nr XXX, olles alkoholijoobes. Kuriteo kvalifikatsioon: Sellega pani V.R toime KarS § mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so

424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 5.Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tsiviilhagi ei ole. Karistuse liik ja määr:

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 1 (üks) päev (st 11. veebruar 2014), mille vältel oli kahtlustatavana kinni peetud, V.R seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust Tartu Maakohtu

Valga kohtumaja otsusega 18.04.2012 mõistetud vangistuse ärakandmata osa – 2 (kahe) kuulise vangistuse võrra ja liitkaristuseks 7 (seitse) kuud ja mõista V.R-ile

29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. KarS §-de 74 lg 5 ja 69 alusel mõistetud 7 (seitse) kuud asendada V.R-ile

ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust KarS § 69 lg 1 alusel 478 (neljasaja seitsmekümne kaheksa) tunnise üldkasuliku tööga, mille V.R on kohustatud ära tegema 1 (ühe) aastase tähtaja jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab ta järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

• elab kohtu määratud alalises elukohas;

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Konfiskeerimisele kuuluv vara: Ei ole

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil 11.02.2014 kohus andis V.R-i kohtu alla kiirmenetluses süüdistuses KarS § 424 järgi ja kohaldas kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetlust.

Prokurör Jüri Vissak avaldas kokkuleppe ning esitas ka karistuse kohaldamise põhjendid. Süüdistatav V.R tunnistas, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav, vastab tema tahtele ning ja ta jäi kohtus selle kokkuleppe juurde. Kaitsja Anu Pärtel jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, kinnitas kokkuleppe vastavust kaitsealuse tahtele ning kokkuleppemenetluse toimumist vastavuses seadusega. Kaitsja taotles süüdistatavalt menetluskulude väljanõude ajatamist aastale ,sest süüdistataval on tasuda alimendid, teise kohtuotsusega temalt välja mõistetud kohtukulud. Samuti tuleb tasuda eluasemekulud; peatselt on ka perre sündimas laps.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav V.R väljendanud oma vaba tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. V.R-i tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kohus nõustub kokkuleppes toodud karistusega ning karistuse asendamisega. Süüdistatav kinnitas, et põhitöö kõrvalt üldkasuliku töö tegemisega tuleb ta toime.

Tsiviilhagi esitatud ei ole, konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. V.R-i menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot ja kaitsjatasu summas 108 eurot. Tulenevalt kiirmenetlusest vähendab kohus KrMS § 2565 lg. 2 alusel sundraha poolele summale

– 266, 25 €. Kohtunik leiab, et arvestades V.R väljamõistetavate menetluskulude summat ja tema majanduslikku olukorda, temal lasuvaid teisi rahalisi kohustusi, mida kaitsja avaldas, on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine talle osade kaupa pikema tähtajaühe aasta -jooksul.

Kohtunik