4-14-487/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-14-487

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

14. veebruar 2014, Tallinn Väärteoasja number 4-14-487 (2315,13,010746) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik S.E, ik XXX, elukoht: XXX Kohtuvälise menetleja esindaja Kristi Vares, Põhja Prefektuuri Ida Politseijaoskond

RESOLUTSIOON

1. S.E süüdi tunnistada NPALS § 15

1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 8 (kaheksa) päeva.

2. Mõistetud arest 8 (kaheksa) päeva tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas ning menetlusalusele isikule mõistetud aresti ärakandmist arvestada alates rahatrahvide asenduskaristusena määratud arestide ärakandmisest.

3. S.E-lt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeekspertiisi tegemisel tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011

SEB pank või nr EE932200221023778606 Swedbank, või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „S.E , 4-14-487, joobeekspertiis“.

4. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu

Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 14.02.2014. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

18.12.2013 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1347753 selles, et 18.12.2013 kella 21.55 ajal peeti Tallinnas, Pae 66 maja trepikojas kinni S.E

, kellelt võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel fentanüüli, metadooni ja klonasepaami metaboliidi sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.

Kohtuistungil seletas, et metadooni kasutab ravi tõttu, klonasepaami ka arsti ettekirjutusel. Fentanüüli kasutas tõesti ebaseaduslikult. Ei tegele millegagi, on pensionil, töövõimetus 40%, immuunsuspuudulikkusega seoses. Otsib tööd alates detsembrist kui vabanes arestimajast. Ei ole kriminaalhooldusest dokumente saadetud. Ära kandmata on üks arest 10 päeva, mille ärakandmiseks on antud aega kuni 24.03.2014. Täna anti trahvide asenduskaristusena veel 15 päeva, mille ärakandmine pidi algama alates tänasest. Eile peeti ka kinni uue väärteoga.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine on tõendatud ning taotleb väärteo toimepanemise eest aresti 10 päeva, mis kuulub ärakandmisele pärast asenduskaristuse ärakandmist.Välja mõista ka menetluskulu.

Kohus, kontrollinud joobeseisundi tuvastamise uuringuakti, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku süü NPALS § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises on peale menetlusaluse isiku süüd tunnistavate ütluste tõendamist leidnud ka uuringuaktis tuvastatuga. Menetlusaluse isiku organismist leiti narkootilise aine sisaldus ning isik oli tarvitanud arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet fentanüüli, millise aine käitlemine on NPALS § 3 lg 1 sätete kohaselt keelatud, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millede kohaselt on menetlusalust isikut varem karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest. Seejuures on menetlusalust isikut karistatud viie samalaadse 2013 aasta jooksul toime pandud väärteo eest ning 2012 aastal samuti viie samalaadse väärteo toimepanemise eest. Menetlusalust isikut on samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud ka rahatrahvidega, kuid menetlusalune isik on jätnud trahvid tasumata ning kohtuväline menetleja on pöördunud kohtusse trahvide asendamiseks arestiga. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik järjekindlalt väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid ning asjaolu, et menetlusalust isikut on korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest, asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud ja trahvid jäetakse maksmata. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, so aresti. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritava väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Arvestades seda, et menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, leiab kohus, et menetlusalusele isikule on võimalik mõista karistus alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid kohus ei pea võimalikuks mõista aresti miinimummääras või selle lähedasena, kuivõrd menetlusalust isikut on eelnevalt karistatud ka pikemaajaliste arestidega, mis oodatud mõju saavutanud ei ole.

Märt Toming kohtunik