3-13-2205/22 · Eesti Kohtud (Riigi Teataja)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Lea Kuuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.veebruar 2014, Tallinn

Haldusasja number

3-13-2205

Haldusasi

OÜ Estover Piimatööstus kaebus Patendiameti kohustamiseks toimingu tegemiseks.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebuse esitaja: OÜ Estover Piimatööstus (registrikood 10585935) Esindaja:Andres Kurg Vastustaja: Patendiamet Esindajad: Viive Kübar, Liina Puu

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 14.01.2014

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta kummagi poole menetluskulu tema enese kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev kooskõlas TsÜS §

136 lg-ga 8 on 17.03.2014.a. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

I ASJAOLUD

1.OÜ Estover Piimatööstus esitas 14.08.2013 Patendiametile avalduse OÜ Estover Piimatööstus kaubamärkide nr 35485 (Royal Blue), nr 43193 (Saaremaa Juust), nr 41448 (Hollandi Leib Juust), nr 46332 (Eesti Juust Kera), nr 39053 (Pandivere Juust), nr 39054 (Sussanini Juust), nr 46247 (Põltsamaa Kuldne Kera), nr 43233 (Eesti Leib Juust), nr 43374 (Saarlase Juust), nr 26801 (Vene Juust), nr 42305 (Hollandi Light Leib Juust), nr 39422 (Kera Juust Põltsamaa), nr 38602 (Emmentali Juust) ja nr 42096 (Šveitsi Juust) registreeringute elektroonilisest registrist nähtuvate andmete parandamiseks kaubamärgimääruse § 39 ja kaubamärgiseaduse (edaspidi KaMS) § 48 lg 2 p 5 alusel selliselt, et oleks lisatud märkus „kaitstud mis tahes värvikombinatsioonis“ või mingi muu alternatiivne tekst ( tl 23-24). Avalduse kohaselt puuduvad elektroonilises registris (kaubamärkide Patendiameti andmebaasis) andmed selle kohta, millises värvilahenduses nimetatud kaubamärgid on õiguslikult kaitstud. Nimetatud kaubamärgid on registreerimiseks esitatud ja registreeritud 01.10.1992 jõustunud Kaubamärgiseaduse ( kaotas kehtivuse 01.05.2004, edaspidi endine kaubamärgiseadus)) § 6 lõikest 2 tulenevalt must-valgena, mis registreeringu tegemise ajal kehtinud seaduse alusel andis neile õiguskaitse mis tahes värvikombinatsioonis.

2.Patendiamet selgitas 16.09.2013 vastuses nr -18/438 OÜ Estover Piimatööstus avaldusele, et KaMS § 48 lg 2 p 5 reguleerib kaubamärgi registreeringu andmete märkimist ning vastava sätte kohaselt tuleb registreeringus märkida värvide loetelu kui kaubamärgi reproduktsioon on värviline. Kuna OÜ Estover Piimatööstus nimetatud kaubamärkide reproduktsioonid on must-valged, siis leidis Patendiamet, et KaMS § 39 ja § 48 lg 2 p 5 alusel ei ole võimalik OÜ Estover Piimatööstus taotlust rahuldada. Samuti märkis Patendiamet, et endise kaubamärgiseaduse § 6 lg 2 ei reguleerinud registreeringust tulenevate andmete kajastamist registris või avalikkusele suunatud informatiivses andmebaasis. Nimetatud asjaoludest tulenevalt ning õigusliku alus puudumise tõttu otsustas Patendiamet, et kaebaja poolt taotletud registriandmete muudatust ei ole võimalik teha.

3.OÜ Estover Piimatööstus esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Patendiameti kohustamist tegema kaubamärkide elektroonilises registris märkused või märked OÜ Estover Piimatööstus kaubamärkide nr 35485 (Royal Blue), nr 43193 (Saaremaa Juust), nr 41448 (Hollandi Leib Juust), nr 46332 (Eesti Juust Kera), nr 39053 (Pandivere Juust), nr 39054 (Sussanini Juust), nr 46247 (Põltsamaa Kuldne Kera), nr 43233 (Eesti Leib Juust), nr 43374 (Saarlase Juust), nr 26801 (Vene Juust), nr 42305 (Hollandi Light Leib Juust), nr 39422 (Kera Juust Põltsamaa), nr 38602 (Emmentali Juust) ja nr 42096 (Sveitsi Juust) juurde tekstiga, et kaubamärgid on kaitstud mis tahes värvikombinatsioonides või alternatiivselt muulaadse (sobivama) tekstiga märkused (või märked), millest ilmneks, et nimetatud kaubamärgid on kaitstud kõikides värvikombinatsioonides.

I I KAEBUSE MOTIIVID

4.Kaebuse esitajale kuuluvad registrisse kantud kaubamärgid, mis on registreeritud ja registreerimiseks esitatud kuni 30.04.2004 kehtinud kaubamärgiseaduse § 6 lg2 tulenevalt värvides "must-valge", mis registreeringu tegemise ajal kehtinud seaduse alusel andis neile õiguskaitse kõikides värvitoonides. Patendiameti poolt peetavas elektroonilises registris puuduvad igasugused andmed selle kohta, missuguses värvilahenduses on kaebaja kaubamärgid kaitstud.

5.Kaubamärk on oma olemuselt omand, mida riik on kohustatud tunnustama tulenevalt rahvusvaheliselt heakskiidetud põhimõtetest enda kehtestatud korras. KaMS §4 lg1 järgi kaubamärgi õiguskaitse on kaubamärgile ainuõigust omava isiku (kaubamärgiomaniku)

õiguste tunnustamine ja kaitse õiguslike vahenditega. KaMS §5 lg 1 p2 õiguskaitse saab kaubamärk, mille kohta on tehtud registreering registris. Registreeritud kaubamärkide puhul tegutseb riik registripidajana Patendiameti kaudu. Ajal, mil eelviidatud kaubamärgid registreerimiseks esitati sätestas Kaubamärgiseaduse §5 lg 2, et riik kaitseb õiguskaitse saanud kaubamärgi ainuõigust kaubamärgile.

6.Tööstusomandi Õiguskorralduse Aluste Seaduse (edaspidi TÕAS) § 2 lg 2 järgi loetakse kaubamärgiseaduse alusel registreeritud kaubamärki tööstusomandiks. Tööstusomandi esemetele õiguskaitse andmine ja avalikkuse teavitamine õiguskaitse andmisest ja selle kehtivusest on Patendiameti ülesanne vastavalt Patendiameti Põhimääruse § 13. Selline üldsuse teavitamine soodustab õiguskuulekat käitumist ning on ka preventiivse iseloomuga, sest nii saavad kõik kolmandad isikud informatsiooni sellest, kuidas kujundada oma käitumist kolmandatele isikutele kuuluvaid ainuõiguseid riivamata, samuti välditakse nii (eeldatavalt) vaidluseid kaubamärgi õiguskaitse ulatuse küsimustes. Kaebaja pöördus Patendiameti poole eesmärgi ja sooviga teha kõikidele kolmandatele isikutele nähtavaks temale kuuluvate nende kaubamärkide õiguskaitse ulatus, missugused on registreeritud või registreerimiseks esitatud arvestades kaubamärgiseaduse varasema redaktsiooni eelduseid ja nõudeid. Patendiameti poole pöördumisel tugines kaebaja asjaolule, et praegu kehtivas kaubamärgiseaduses erinevalt endise kaubamärgiseaduse redaktsioonist puudub säte, mis määratleks sõnaselgelt endise kaubamärgiseaduse redaktsiooni jõusoleku kestel must-valgelt registreerimiseks esitatud kaubamärgid kaitstavaks kõikides värvitoonides. Seetõttu leidis kaebaja Patendiameti poole pöördumisel, et eksisteerib ühelt poolt objektiivne võimalus selleks, et laiem üldsus, uurides Patendiameti elektroonilist registrit, saab kaebaja kaubamärkide õiguskaitse ulatusest väära arusaama (saab eksitatud) teiselt poolt on kaubamärgiomanikul objektiivne vajadus teha kaubamärgiomaniku ainuõiguse ulatus nähtavaks ja arusaadavaks kõikidele kolmandatele isikutele elektroonilise registri kaudu arvestades, et kaubamärkide kaitstud värvilahendused moodustavad kaubamärkide õiguskaitse ulatuse määratlemise ühe olulise kriteeriumi. Lähtuvalt eelnevast palus kaebaja 14.08.2013 Patendiametil teha eelloetletud kaubamärkide elektrooniliste registreeringute juurde märkused "kaitstud mis tahes värvikombinatsioonides" või siis märked alternatiivselt muulaadse (sobivama) tekstiga, millest ilmneks, et nimetatud kaubamärgid on kaitstud kõikides värvilahendustes.

7.Kaebaja ei nõustu Patendiameti vastuses avaldusele esitatud seisukohaga. Eelkõige ei anna Patendiameti vastus kaebajale kindlust selles, kas Patendiamet ise, tehes jooksva töö käigus kaubamärgitaotlustele suhteliste registreerimisest keeldumise aluste ekspertiisi, käsitleb edaspidi olenemata kaubamärgiomanikust kaebaja arusaamast, et tema kaubamärgid on kaitstud kõikides värvitoonides kaebaja kaubamärke pelgalt "must-valgetena" või kõikides värvitoonides registreerituna. Siit tuleneb oht, et Patendiamet ei arvesta edaspidises kaebaja kaubamärkide õiguskaitse ulatusega tehes ekspertiisi kolmandate isikute kaubamärgitaotlustele ning sedasi võib olukord viia selleni, et võidakse hakata registreerima kaubamärke, missugused riivavad varasemat kaebajale kuuluvat ainuõigust. Lisaks märgib kaebaja, et tema ei ole taotlenud registriandmete sisulist muutmist vaid olemasolevate registreeringute andmete registris nähtavakstegemist. Kaebaja taotles märkuste või märgete tegemist. Kaebaja taotluse sisu - teha olemasolevate registreeringute juurde märked (või märkused) ja eesmärk olid selged ja õiguspärased.

8.Kaebaja leiab, et registrisse kantavate andmete liike TÕAS lõpliku loendina ei sätestata. TÕAS § 14 lg 2 kohaselt kantakse andmed registrisse kannete ja märgetena. Kannete osa reguleerib TÕAS §15, märgete osa TÕAS §16. TÕAS §16 lg 1 järgi märke tähendus on tööstusomandi seaduse, rahvusvaheliste kokkulepete või nende alusel kehtestatud õigusaktidega määratud andmetel asjaolude kohta, mida taotluse menetlemisel või registritoimingute tegemisel peab arvesse võtma või mida registripidaja peab vajalikuks üldistes huvides avalikustada.

Sama sätte lg 2 järgi märked on eelmärge, vastuväide, keelumärge ja märkus. TÕAS § 16 lg 7 järgi kantakse märkus andmebaasi taotleja, omaniku või muu isiku avalduse alusel või Patendiameti oma algatusel, kui selle avalikustamine on kasulik üldistes huvides. Märkusena kantakse andmebaasi ka taotluse menetlemise ja registritoimingute tegemise üleminek ühelt pädevalt ametnikult teisele ning ametniku identifitseerimise andmed.TÕAS §16 lg1 annab seega Patendiametile kui registripidajale laialdased volitused märgete tegemiseks registrisse.

Arvestades TÕAS §16 lg1, lg2 ja lg 7 sisu leiab kaebaja, et Patendiametil oli olemas õiguslik alus ja võimalus kaebaja poolt taotletud märkuste tegemiseks registrisse ning Patendiameti keeldumine sellest oli põhjendamatu. Patendiametil on antud juhul nii õiguslik alus kui ka kohustus märkida registrisse kaebaja kaubamärkide õiguskaitse ulatus. Lisaks on taotletud märkuste tegemine ka üldsuse huvides. Lisaks sellele osundab kaebaja, et TÕAS §16 lg 1 järgi võib Patendiamet teha märke ka asjaolude kohta , mida registripidaja peab vajalikuks üldistes huvides avalikustada - seega on võimalik märgete tegemine ka Patendiameti omal algatusel.

On mõistlik eeldada, et Eestis on registreeritud enne Kaubamärgiseaduse olemasoleva redaktsiooni jõustumist tuhandeid kaubamärke, mis on määratud siiskehtinud Kaubamärgiseaduse redaktsiooni arvestades kaitstavaks must-valges värvitoonis = kõikides värvitoonides. On mõistlikult võimatu, et kaebaja on oma loetletud märkidega ainuke sellelaadne isik. 9.Ülaltoodule tuginevalt leiab kaebaja, et käesoleval juhul on täidetud eeldused kohustamiskaebuse rahuldamiseks: vastustaja on kohustatud sooritama toimingu; kaebuse esitajal on õigus nõuda toimingut vastustajalt; toimingut ei ole vaatamata kaebaja taotlusele veel sooritatud; ei esine muid põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt õigus toimingule võiks olla ära langenud.

III VASTUSTAJA VASTUVÄITED

10. Patendiamet vaidleb kaebusele vastu , peab seda põhjendamatuks ning palub jätta kaebuse rahuldamata.

11.Kaebaja viidatud kaubamärgid on registreerimiseks esitatud endise kaubamärgiseaduse alusel, mille § 6 lg 2 sätestas muuhulgas: „Must-valgena registreeritud kaubamärk on õiguslikult kaitstud mis tahes värvikombinatsioonis, värvilisena registreeritud kaubamärk aga ainult taotletud värvikombinatsioonis.“ 01.05.2004 jõustunud KaMS-s ei ole seadusandja pidanud vajalikuks nimetatud selgitavat sätet seadusse sisse tuua. Sisulises õiguses pole midagi muutunud, sest nii endise kaubamärgiseaduse kui hetkel kehtiva KaMS alusel teeb Patendiamet kõigile kaubamärgitaotlustele ekspertiisi, mille käigus õiguskaitset ei saa kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks, kui on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga (KaMS § 10 lg 1 p. 2). Seega kaubamärgi õiguskaitse puhul omavad määravat tähtsust kaubamärgi sarnasus ning kaubamärgiga tähistatavad kaubad ja teenused.

Kaubamärgi värv või värvikombinatsioon omab tähtsust ainult värvilisena kaitstud kaubamärgi puhul. Kaubamärgi reproduktsiooni esitamist reguleerib ka Kaubamärgiõiguse Singapuri leping (edaspidi leping) ja selle juhend (RT II 2009, m13, 35). Lepingu artikli 3 lõike 1 alapunkti xii alusel on lepinguosalisel õigus nõuda, et kaubamärgi registreerimistaotluses esitatakse avaldus, milles märgitakse taotleja soov esitada värvi kui märki eristava tunnuse nõue. Lepingu juhendi reegel 3 lõige 2 ütleb, et kui taotlus sisaldab avaldust, mis väljendab taotleja soovi esitada värvi kui märki eristava tunnuse nõue, siis võib amet nõuda, et taotluses märgitakse nimetatud nõutav värv või värvid või värvikood ning iga värvi puhul märgi põhiosad, mis on selle värviga kaetud. Seega rõhutab ka rahvusvaheline leping, et ainult juhul, kui taotleja soovib märki eristava tunnusena esitada mingit värvi, esitatakse värviline reproduktsioon ning sellest tulenevalt saab konkreetne värv või värvikombinatsioon kaitse antud kaubamärgi koosseisus. Kaubamärgiomaniku ainuõigus keelata kolmandatel isikutel oma õiguskaitse saanud kaubamärgi kasutamine on üksikasjalikult reguleeritud KaMS §-s 14. Seega on seaduslikult tagatud kaubamärgiomaniku õigus, mida ta saab kasutada tema õiguste võimalike rikkumiste puhul.

12.Kaebaja on taotlenud olemasolevate registreeringute andmete registris nähtavakstegemist. Registreeringu andmete hulka pole kunagi kuulunud märge „kaitstud mis tahes värvikombinatsioonis“ või muu sarnane tekst. Registreeringu andmed on toodud KaMS § 48 lõikes 2, mille punktis 5 nimetatud värvide loetelu on kohaldatav üksnes juhul, kui kaubamärgi reproduktsioon on esitatud konkreetsetes värvides. Samuti avaldatakse kaubamärgimääruse § 50 lg 3 p 7 alusel kaubamärgi registreerimise otsuse teates värvide loetelu, kui kaubamärgi reproduktsioon on värviline. Seega lisatakse värvide loetelu registreeringu andmetele vaid juhul, kui reproduktsioon on esitatud konkreetsetes värvides. Endise kaubamärgiseaduse alusel olid kaubamärgi registreeringu andmed loetletud Vabariigi Valitsuse 10.06.1998 määrusega nr 131 kinnitatud „Riikliku kaubaja teenindusmärkide registri pidamise põhimääruse“ (RT I 1998, 56, 840) punktis 27.

13.Kaebaja soovib TÕAS § 16 alusel elektroonilisse registrisse registreeringute juurde märkuse „kaitstud mis tahes värvikombinatsioonides“ või alternatiivselt muulaadse (sobivama) tekstiga märkuse (või märke) kandmist, millest ilmneks, et kaebajale kuuluvad kaubamärgid on kaitstud kõikides värvilahendustes. TÕAS § 16 reguleerib õigusaktide alusel märgete tegemist tööstusomandi registritesse, mitte veebilehel avaldatavatesse informatiivsetesse andmebaasidesse. Lisaks, vastav märge tuleks sel juhul lisada kõigile Patendiameti kodulehel asuvas informatiivses andmebaasis olevatele kaubamärkide andmetele, nii endise kui kehtiva KaMS alusel registreeritutele, vastasel juhul võib jääda eksitav mulje justkui kehtiva KaMS alusel registreeritud must-valgetele kaubamärkidele ei kehtiks kaitse mis tahes värvikombinatsioonides.

14.Kaubamärgi andmete avaldamine Patendiameti veebilehel on reguleeritud kaubamärgimääruse §-s 81, mille lõike 4 kohaselt pärast registreeringu tegemist registrisse avaldatakse veebilehel kaubamärgimääruse § lõikes toodud andmed. Kaubamärgimääruse § 81 lõike 7 kohaselt on Patendiameti veebilehel avaldatud teave informatiivne ega oma õiguslikku tähendust. Viimati nimetatud teave on toodud ka vastava andmebaasi alguses andmebaasi tutvustavas osas. Seega ei ole veebilehel avaldatud andmete puhul tegemist Patendiameti ametliku elektroonilise registriga, vaid avalikkusele suunatud informatiivse andmebaasiga ning selles avaldatavate andmete loetelu on kehtestatud kaubamärgimääruses. Vastavalt KaMS § 40 lõikele 1 on Patendiameti ametlikuks väljaandeks

Eesti Kaubamärgileht, mille struktuur ja väljaandmise kord on reguleeritud kaubamärgimääruse 2. peatükis. Endine kaubamärgiseadus ei reguleerinud registreeringust tulenevate andmete kajastamist avalikus andmebaasis ning sellist andmebaasi polnud ka olemas nimetatud seaduse jõustumise ajal. . Kaebaja poolt soovitud sisuga analoogset märget ei kasutata Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja disainilahendused) (edaspidi OHIM) ühenduse kaubamärkide elektroonses andmebaasis (http://oami.europa.eu/ows/rw/pages/QPLUS/databases/databases.en.do). Siinjuures rõhutame, et OHIM-is registreeritud kaubamärgid on saanud õiguskaitse kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides, seega ka Eestis. Ka ei kasuta meile teadaolevalt teiste riikide patendiametid oma avalikes kaubamärkide andmebaasides analoogset märget. Peame vajalikuks veel märkida, et seni pole ükski isik kõnealust probleemi tõstatanud, millest võib järeldada, et tegemist ei ole tungiva vajadusega olemasolevat olukorda muuta.

15.Kaebaja kaubamärgid on registreeritud must-valgena endise kaubamärgiseaduse alusel, mille § 6 lõikest 2 tulenevalt said nad õiguskaitse mis tahes värvikombinatsioonis. Põhiseaduse § 10 sätestab õiguskindluse põhimõtte, mille kohaselt peab isikul olema õigus realiseerida oma õigusi mõistlikus ootuses, et talle lubatu ka kehtima jääb. Vastavalt eeltoodud põhimõttele on kaubamärgiomanikul õigus kasutada enda tööstusomandit kindluses, et kaubamärgi registreeringule (must-valge või värviline) kehtib registreerimise ajal kehtinud ja registreerimise aluseks olnud seadus. Patendiamet on seisukohal, et ei ole võimalik ega ka vajalik kõiki seadusest ja selle rakendamisest tulenevaid regulatsioone veel kord kusagil ümber kirjutada. Nii kasutatakse kaupade ja teenuste klassifitseerimisel KaMS § 12 lõike 3 alusel rahvusvahelist Nizza klassifikatsiooni, mille osas aeg-ajalt jõustuvad uued redaktsioonid ning asjast huvitatud isik peab vajadusel ise selgitama, millise redaktsiooni alusel konkreetse kaubamärgi puhul kaubad ja teenused on klassifitseeritud. Patendiamet leiab, et informatiivsesse andmebaasi kaebaja nõutud märke tegemine ei ole põhjendatud, selleks puudub vajadus ning õiguslik alus.

IV KOHTU PÕHJENDUSED

16.Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja hinnanud asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses ning analüüsinud asjassepuutuvaid õigusnorme leiab, et kaebus põhjendatud ei ole ja tuleb jätta rahuldamata. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.

17. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 2 kohaselt võib halduskohtule esitatava kaebusega nõuda toimingu tegemist.Kohustamiskaebuse aluseks on riigivastutuse seaduse (RvastS) § 6 lg-te 1 ja 3 tulenevalt haldusorgani kohustus toiming sooritada tulenevalt kaebuses näidatud asjaoludest ja kaebaja õiguste rikkumine keeldumise või tegevusetusega.Riigikohus on kohtuasjas nr 3-3-1-2-01 selgitanud: Kohus peab sellise kaebuse rahuldama, kui on tuvastatud järgmised asjaolud: vastustaja on kohustatud sooritama toimingu; kaebuse esitajal on õigus nõuda toimingut vastustajalt; toimingut ei ole vaatamata kaebaja taotlusele veel sooritatud; ei esine muid põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt õigus toimingule võiks olla ära langenud. Kohustus toiming sooritada ja sellele vastav õigus nõuda toimingut võib tuleneda seadusest, muust õigustloovast aktist, haldusaktist või halduslepingust.

18. Kaebuse väitel oli Patendiametil lähtuvalt TÕAS §16 lg1, lg 2 ja lg 7 olemas õiguslik alus ja võimalus kaebaja poolt taotletud märkuste tegemiseks registrisse ning Patendiameti keeldumine sellest oli põhjendamatu. Kohus kaebaja seisukohta õigeks ei pea. TÕAS § 1 tulenevalt reguleerib nimetatud seadus tööstusomandi kaitse seaduste (edaspidi tööstusomandi seadus) alusel asutatud tööstusomandi registrite (edaspidi register) staatust, registripidajat, tema staatust ja finantseerimist, tööstusomandi apellatsioonikomisjoni (edaspidi apellatsioonikomisjon) staatust ja finantseerimist ning reguleerib registrite pidamist ja registripidaja otsuste ning tööstusomandi esemete õiguskaitse kohtueelset vaidlustamist apellatsioonikomisjonis. TÕAS § 1 lg 2 p 3 järgi on tööstusomandi esemeks sama seaduse kohaselt ka kaubaja teenindusmärgid (edaspidi kaubamärk), mida registreeritakse kaubamärgiseaduse alusel. TÕAS § 4 lg 1 sätestab, et registrite põhieesmärk on tööstusomandi eseme ja selle omaniku registreerimine ning üldistes huvides avalikustamine. TÕAS § 5 loetleb registrite ametlikud nimed, märkides p-s 6 kaubaja teenindusmärkide registri. Registreid peab TÕAS § 7 tulenevalt Patendiamet, TÕAS § 8 sätestatakse registrite koosseis. Ülaltoodust järelduvalt reguleerib TÕAS tööstusomandi registrite, sealhulgas kaubaja teenindusmärkide registri pidamist, detailsemalt on registrite pidamist reguleeritud TÕAS II peatüki 2.jaos. Viimatinimetatud alajaotusesse kuuluvad ka sätted, millele tuginevalt taotles kaebaja elektroonilisse registrisse märkuse „kaitstud mis tahes värvikombinatsioonides“ või alternatiivselt muulaadse (sobivama) tekstiga märkuse (või märke) kandmist, millest ilmneks, et kaebajale kuuluvad kaubamärgid on kaitstud kõikides värvilahendustes. Kuivõrd TÕAS reguleerib tööstusomandi registrite pidamist, siis vastupidiselt kaebuses väidetule ja kaebaja poolt viidatud TÕAS §16 lg1, lg2 ja lg 7 sätestatule ei tulenenud osundatud sätetest Patendiametile õiguslikku alust ja kohustust kaebaja taotletud märkuste tegemiseks.

19.Kaebuse esitaja on kasutanud väljendit “elektrooniline register” , kaebuse lk 3 ( tl 6) on selgitatud “Lisaks märgib kaebaja, et tema ei ole taotlenud registriandmete sisulist muutmist vaid olemasolevate registreeringute andmete registris nähtavakstegemist. Kaebaja taotles märkuste või märgete tegemist. On võimalik, et Patendiameti poole pöördumisel oli kaebaja viide kohaldamisele kuuluvale õigusaktile vaieldav, kuid kaebaja taotluse sisu - teha olemasolevate registreeringute juurde märked (või märkused) ja eesmärk olid vaieldamatult selged ja õiguspärased.“. Kaebuse lisana 1 on märgitud kaebuses loetletud kaebaja kaubamärkide “ elektrooniliste registreeringute väljavõtted (nagu avaldatud Patendiameti kodulehel)” , kuid tegelikkuses soovis kaebuse esitaja vastavate märgete tegemist Patendiameti veebilehel avaldatavasse informatiivsesse andmebaasi ning kaebusele on lisatud viimatinimetatud veebilehel avaldatud kaebaja kaubamärkide registreeringu andmed. Justiitsministri 03.01.2012 määrusega nr 12 kehtestatud “Kaubamärgimääruse” § 81 lg 4 sätestab, et pärast registreeringu tegemist registrisse avaldab Patendiamet oma veebilehel § 52 lõikes 3 nimetatud andmed. Kaubamärgimääruse § 81 lg 7 kohaselt on Patendiameti veebilehel avaldatud teade informatiivne ega oma õiguslikku tähendust. Eeltoodust tulenevalt on Patendiamet kirjalikus seletuses kohtule õigesti märkinud, et veebilehel avaldatud andmete puhul ei ole tegemist Patendiameti ametliku elektroonilise registriga, vaid avalikkusele suunatud informatiivse andmebaasiga (http://www.epa.ee/client/default.asp?wa_id=891&wa_object_id=1&wa_id_key) Selles informatiivses andmebaasis avaldatavate andmete loetelu on sätestatud kaubamärgimääruse §

81 lg-tes3 ja 4.

20.Kaubamärgimääruse § 52 lg 3 sätestab: Registreeritud kaubamärgi kohta avaldatakse § 50 lõike 3 punktides 1–11 ja 14–15 nimetatud andmed ja järgmised andmed: 1) registreeringu number; 2) registreeringu tegemise kuupäev; 3) registreeringu kehtivuse lõppemise kuupäev; 4) registreerimise otsuse teate avaldamise kuupäev; 5) kaubamärgiomaniku eesja perekonnanimi ning elukoha aadress, juriidilise isiku korral nimi, asukoha aadress, riigi kood; 6) kaubamärgiomaniku esindaja nimi, kui kaubamärgiomanikul on esindaja.

Kaubamärgimääruse § 50 lõike 3 punktides 1–11 ja 14–15 nimetatud andmed on : 1) taotluse number; 2) taotluse esitamise kuupäev;3) konventsiooniprioriteedi andmed, kui on rahuldatud prioriteedinõue: esmase taotluse number, esitamise kuupäev, riigi kood; 4)näituseprioriteedi andmed, kui on rahuldatud prioriteedinõue: väljapaneku kuupäev, näituse nimi ja toimumisriik; 5) kaubamärgi reproduktsioon;6) Nizza klassifikatsiooni järgi liigitatud kaupade ja/või teenuste loetelu koos klasside numbritega; 7) värvide loetelu, kui kaubamärgi reproduktsioon on värviline;8) märge „Ruumiline märk”, kui kaubamärk on ruumiline;9) kaubamärgi mittekaitstav osa, kui see on registreerimise otsuses märgitud; 10) märge „Kollektiivkaubamärk”, kui on tegemist kollektiivkaubamärgiga; 11) märge „Garantiimärk”, kui on tegemist garantiimärgiga; 12)/../, 13/../;14) välisriigi isiku Eestis asuva tegutseva kaubandusvõi tööstusettevõtte aadress, kui sellel isikul ei ole esindajat;15) märge „Kasutamise tulemusena omandatud eristusvõime”, kui kaubamärk on registreeritud „Kaubamärgiseaduse” § 9 lõike 2 alusel. Eeltoodust tulenevalt on kaubamärgimäärusega üheselt sätestatud andmed, mida avalikkusele suunatud informatiivses andmebaasis on Patendiametil õigus ja kohustus avaldada.

21. Kaebuse esitaja taotles olemasoleva registreeringu andmete nähtavakstegemist informatiivses andmebaasis. KaMS § 48 sätestab, et registreering tehakse kaubamärgi registreerimise otsuse alusel. Sama paragrahvi lg 2 loetleb registreeringu andmed: 1) registreeringu number;2) registreeringu tegemise kuupäev;3) kaubamärgi reproduktsioon;4) Nizza klassifikatsiooni järgi liigitatud kaupade ja teenuste loetelu koos klasside numbritega;5) värvide loetelu, kui kaubamärgi reproduktsioon on värviline;6) sellekohane märge, kui märk on ruumiline;7) kaubamärgi mittekaitstav osa, kui see on registreerimise otsuses ära märgitud;8) kaubamärgiomaniku nimi ja tema eluvõi asukoha aadress;9) kollektiivkaubamärgi või garantiimärgi korral sellekohane märge;10) kaubamärgiomaniku esindaja nimi, kui kaubamärgiomanikul on esindaja; välisriigi isiku Eestis asuva tegutseva kaubandusvõi tööstusettevõtte aadress, kui sellel isikul ei ole esindajat;12) registreeringu kehtivuse lõppemise kuupäev;13) taotluse number;14) taotluse esitamise kuupäev;15) prioriteediandmed, kui on rahuldatud prioriteedinõue. Eeltoodud sättest tulenevalt on registreeringu andmeks värvide loetelu sellisel juhul, kui kaubamärgi reproduktsioon on värviline. Kaubamärgimääruse § 50 lg 3 p 7 kohaselt avaldatakse registreeritud kaubamärgi kohta värvide loetelu, kui reproduktsioon on värviline. Kaebuse esitaja kaubamärk registreeriti endise kaubamärgiseaduse kehtivuse ajal mustvalgena. Asjaolust, et osundatud seaduse § 6 lg 2 sätestatust: Kaubamärgi võib registreerida must-valgena või värvilisena. Must-valgena registreeritud kaubamärk on õiguslikult kaitstud mis tahes värvikombinatsioonis, värvilisena registreeritud kaubamärk aga ainult taotletud värvikombinatsioonis tulenevalt said kaubamärgid õiguskaitse mis tahes värvikombinatsioonis, ei kohusta Patendiametit kandma informatiivsesse andmebaasi andmeid , mida kaubamärgimäärusega ette nähtud ei ole. Sealjuures ei olnud ka endise kaubamärgiseaduse alusel kaubamärgi registreerimisel riiklikus kaubaja teenindusmärkide registris tulenevalt Vabariigi Valitsuse 10.06.1998.a. määrusega nr 131 kinnitatud “Riikliku kaubaja teenindusmärkide registri pidamise põhimäärusele ” registreeringu andmeteks (osundatud põhimääruse p.27 )kaebaja soovitud teave -“kaitstud mistahes värvitoonis” .

22. Ülaltoodust tulenevalt on Patendiameti keeldumine avalikkusele suunatud informatiivsesse andmebaasi registriandmetes ja kaubamärgimääruses sätestamata teabe kandmisest õiguspärane. Patendiameti poolt kaebaja taotletud toimingu tegemisest keeldumisega selleks õigusliku aluse puudumise tõttu ei ole rikutud kaebaja õiguspärast ootust ega riivatud ka tema omandiõigust juba seetõttu, et erinevalt õiguslikku tähendust omavatest registriandmetest ning KaMS § 40 lg 1 kohaselt Patendiameti ametlikus väljaandes “Eesti Kaubamärgileht” avaldatavatest andmetest on veebilehel avaldatud teabel üksnes informatiivne tähendus. Seega on täitmata kohustamisnõude rahuldamise eeldused.

Lisaks märgib kohus, et Patendiamet on kaebuse esitaja täiendavatele seisukohtadele esitatud kirjalikus seletuses ( tl 66-71) põhjalikult selgitanud, et kehtiva kaubamärgiseadusega, milles puudub eraldi säte must-valge või värvilisena kaitstud kaubamärgi õiguskaitse kohta, ei piirata kaebaja registreeringust tulenevaid õigusi ning kehtiva seaduse kohaselt ei eksisteeri piiranguid, mis kitsendaks kaubamärgiomaniku registreeringust tekkinud ainuõigust. Kohus nõustub viidatud menetlusdokumendis esitatud põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid siinkohal korrata.

23. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja ei ole kaebuse esitajalt menetluskulu väljamõistmist selleks sätestatud korras taotlenud, seega jäävad kummagi poole menetluskulud nende eneste kanda .

/allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse kohtunik