3-14-50108/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-50108

Haldusasi

V. J.’i (J.) kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus V. J.’ile.

2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. 21.01.2014 esitas V.J. Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja selgitab, et viibib Tallinna Vanglas avatud sektsioonis 1-4. Alates 04.09.2013 kuni 10.09.2013 ning alates 03.01.2014 kuni 13.01.2014 oli kaebaja paigutatud kinnisesse kambrisse kaebaja poolt mistahes süü ja rikkumiseta. Kaebaja viitas eeltoodud asjaolule oma kahju hüvitamise taotluses Tallinna Vanglale ning palus, et vangla kompenseeriks kaebajale selle aja, mille veetis kinnises kambris. Tallinna Vangla keeldus sellest. Seega palub kaebaja lahendada vastavate päevade eest, mis ta kinnises kambris pidi veetma kompenseerimise küsimus. Ühes kaebusega esitab kaebaja kohtule menetlusabitaotluse enda riigilõivust vabastamiseks.

Kaebaja on lisanud Tallinna Vangla 14.01.2014 otsuse nr 5-18/13/32738-5, millega tagastati kaebuse esitajale tema kahju hüvitamise nõue. Nimetatud otsusest nähtub, et kaebaja 10.10.2013 esitatud kahju hüvitamise taotlus on tagastatud haldusmenetluse seadustiku (HMS) § 15 lg 3 alusel läbivaatamatult (tl 14 ja selle pöördel).

2. Vangistusseaduse (VangS) 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

Sama paragrahvi lg 81 kohaselt kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval ja vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

3. Kuna kaebaja ei ole läbitud Tallinna Vangla vastu esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas kohustuslikku kohtueelset menetlust ning kaebaja vaie on tagastatud talle HMS § 15 lg 3 alusel ehk puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu, siis ei ole kohtul võimalik kaebust menetlusse võtta ning kaebus tuleb selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

3.1. Riigikohtu 18.03.2013 lahendist nr 3-3-2-2-12 tulenevalt ei tohi kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist hinnata formaalselt, vaid kohus peab sisuliselt analüüsima, kas kinnipeetava taotluse tagastamine puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu oli põhjendatud.

Riigikohus selgitas, et HMS § 15 lg 3 annab haldusorganile võimaluse jätta taotlus läbi vaatamata, kui puudusi tähtaegselt ei kõrvaldata. Nimetatud tagajärg ei ole vältimatu, sest haldusorganil on taotluse läbi vaatamata jätmise otsustamisel kaalutlusõigus. Kui puudused ei takistanud taotluse menetlemist ning täpsemad asjaolud on võimalik välja selgitada haldusmenetluse kestel, siis puudus vanglal alus taotluse tagastamiseks. Eriti tuli seda silmas pidada olukorras, kus taotleja oli kinnipeetav, kellelt ei saanud oodata põhjaliku õigusliku argumentatsiooni esitamist.

Samast lahendist tuleb põhimõte, et kui vanglale esitatud taotluses on selgelt väljendatud kahjunõude faktiline alus, taotletava hüvitise suurus ning põhjendus, miks taotleja leiab, et vangla tegevus oli õigusvastane, siis ei tohiks vangla taotlust eelpool viidatud alusel tagastada.

3.2. Käesoleval juhul nähtub kohtule esitatud materjalidest, et kaebaja 10.10.2013 vanglale esitatud pöördumisest ei olnud selgelt väljendatud, milles seisnes kaebajale tekitatud väidetav kahju, samuti ei nähtunud hüvitise suurust koos vastava põhjendusega. Taotluse kohaselt soovis kaebaja saada kompensatsiooni, kuna oli sunnitud süütult viibima lukustuses ning teda ei lubatud spordisaali (vt tl 8).

Eeltoodust tulenevalt andis Tallinna Vangla kaebajale võimaluse taotluses esinevad puudused kõrvaldada (vt tl 9) ning taotluses sisalduvale selgitustaotlusele vastas vangla eraldi kirjaga (tl 10).

11.11.2013 dateeritud avalduses teatas kaebuse esitaja vanglale, et ei palunud vanglalt kahju hüvitamist materiaalselt, kuna ei oska kahju suurust välja tuua. Kaebaja soovib, et talle kompenseeritakse iga päeva eest, mis ta istus kinnises kambris kaks lisajalutuskäiku boksis kestusega vähemalt tund aega ning spordisaali kasutamise võimalust üks kord selle eest, et ta ei saanud spordisaali kasutada.

Muid põhjendusi, milles seisnes vangla õigusvastane tegevus ning milles seisnes kaebajale tekitatud mittevaraline kahju kaebuse esitaja ei täpsustanud.

Seega leiab kohus, et Tallinna Vangla tagastas oma 14.01.2014 otsusega nr 5-18/13/32738-5, kaebaja 10.10.2013 esitatud kahju hüvitamise taotluse HMS § 15 lg 3 alusel läbivaatamatult õigesti.

Vangla ei saa lahendada kahju hüvitamise nõuet, kui sellest ei selgu, milles kahju kaebaja arvates seisneb. Nimelt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebajal oleks tulnud ära määratleda, mille alusel ta kahju hüvitamist, mis võib kohtu arvates seisneda ka kaebaja poolt taotletud soodustustes, nõuab. Seda ei saa kaebaja eest keegi teine teha ning selle määratlemata jätmisel on võimatu ka hinnata, kas kahju võidi tekitada või mitte.

Samuti oleks tulnud kaebajal ära näidata, milles seisnes vangla õigusvastane tegevus. Asjaolu, et vangla andis välja vastavalt 04.09.2013 käskkirja nr 426 ja 03.01.2014 nr 3, millega lukustati alates esimese üksuse 1-4 sektori kambrite uksed kuni asjaolude väljaselgitamiseni julgeoleku kaalutlustel (vt tl 5 ja 12), ei tähenda, et vangla oleks toiminud õigusvastaselt. Kaebajal tuli ära näidata, milles seisnes vangla õigusvastane tegevus ning tuua ära ka põhjuslik seos vangla õigusvastase tegevuse ning tekkinud kahju vahel. Kaebaja eeltoodud nõudeid ei täitnud, millest tulenevalt oli vangla poolt kaebaja taotluse tagastamine HMS § 15 lg 3 alusel kohtu arvates õiguspärane.

4. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Küll aga tuleb kohtusse pöördumisel kaebuse esitajal arvestada eelpool viidatud vangistusseaduses sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohustuslikkusega.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv Kohtunik