4-14-460/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. veebruaril 2014.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja)

Väärteoasja number

4-14-460

Kohtukoosseis

Kohtunik Leili Raedla

Väärteoasi

Z.R-i kaebus PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 31.12.2013.a otsusele väärteoasjas

2230,13,057705

Menetlusalune isik

Z.R , isikukood XXX,

elukoht XXX

Kaitsja

Jurist Erkki Evart

Kohtuväline menetleja

PPA

Põhja

prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus, Rahumäe

tee 6/1, Tallinn

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47, § 57 lg 1 p 3, V™S § 120 lg 1; § 132 p 2; § 133; § 134; § 135, kohus otsustas: Rahuldada Z.R-i kaebus osaliselt.

Tühistada

kohtuvälise

menetleja

Politsei-

ja

Piirivalveameti

Põhja

prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 31.12.2013.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2230,13,057705 ja teha antud väärteoasjas uus otsus: Karistada Z.R-i liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 ja § 207 rikkumise eest kohaldades KarS § 63 lg 1 rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o summas 600 (kuussada) eurot. KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada Z.R-i tasuma mõistetud rahatrahv osade kaupa 10 kuu jooksul kuu 15.-ndaks kuupäevaks kohtuotsuse jõustumisest arvates. Seega igakuiselt kuulub tasumisele mitte vähem kui 60 (kuuskümmend) eurot. Rahatrahv tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates KarS § 66 alusel ositi 10 (kümne) kuu jooksul Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 (IBAN EE 89 1010 2200 3479 6011) SEB pangas, nr 221023778606 (IBAN EE93 2200 2210 2377 8606) Swedbankis, nr 333416110002 (IBAN EE 40 3300 3334 1611 0002) Danske Bankis või nr 17001577198 (IBAN EE 701 7000 1700 1577 198) №rdea pangas, viitenumbriga 10220135314907, märkides selgitusena „Z.R, 4-14-460, rahatrahv“ Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena võtta Z.R-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 3-ks (kolmeks) kuuks. LS § 127 alusel tuleb Z.R 5 (viie) tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates oma juhiluba loovutada Maanteeametile. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Asjaolud

Politseija Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Kati Luht koostas 08.12.2013.a väärteoprotokolli 20131208226001 selle kohta, et 08.12.2013.a kella 01:03 ajal Harju maakonnas Tallinnas Järvevana teel Pärnu mnt.

suunas juhtis Z.R mootorsõidukit Land Rover Range Rover Sport

registreerimismärgiga XXX seisundis kui ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisaldus mitte väiksem kui 0,29mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,34mg/l, +/- 0,05mg/l. Juhtis tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõidukit. Kirjeldatud tegevusega rikkus Z.R liikluseeskirja § 69 lg 5; LS § 73 lg 2; MKM 18.07.2011.a määrus nr 77 § 6 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 224 lg 2 ja § 207 järgi. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 31.12.2013 otsuse alusel väärteoasjas nr 2230,13,057705 määrati Z.R-ile KarS § 63 lg 1 kohaselt karistuseks liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel rahatrahvi

200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot ja liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel kohaldati Z.R-i suhtes lisakaristust ja isikult võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks.

Kaebuse sisu

Kaebaja taotles kohtult asja lahendamist kirjalikus menetluses. Käesolevaga esitab Z.R kaebuse Harju Maakohtule ühtlasi paludes vähendada väärteomenetleja poolt põhikaristusena määratud rahatrahvi, võimaldada rahatrahvi tasumist ositi ning tühistada antud otsusega määratud lisakaristus, mis oli mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine neljaks kuuks. Z.R mõõdeti 08.12.2013 kell 01:14 alkoholisisaldust väljahingatavas õhus alkomeetriga 0,29 mg/1. Käesoleval juhul ületab menetlusaluselt isikult tuvastatav joove napilt LS § 69 lg 1 sätestatud määra, menetlusalusel isikul tuvastati joove ühes liitris väljahingatavas õhus 0,29 mg/l, mis nelja ühiku võrra rohkem kui LS § 69 lg 1 ette näeb, mistõttu kohus võiks seda arvesse võtta ja põhikaristusena määratud rahatrahvi vähendada. Antud rikkumise eest on ette nähtud maksimumkaristusena LS § 224 lg 2 järgi 300 trahviühikut, suurim alkoholisisaldus ühes Liitris väljahingatavas õhus võib olla kuni 0,74 mg, tulenevalt eeltoodust on menetlusalusele isikule määratud karistus ebaproportsionaalne rikkumisega ning tulenevalt LS § 224 lg 2 ei tohiks määrata antud faktiliste asjaolude esinemisel karistust, mis vastab 2/3-le maksimumsuurusele, menetlusalune isik leiab, et põhjendatud ja proportsionaalne karistus antud rikkumise eest võiks olla 100 trahviühikut so

400 eurot. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühikut ja lisakaristusena määrati juhtimisõiguse äravõtmine neljaks kuuks.

Seega on põhikaristus määratud LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni rahatrahvi keskmisest määrast kõrgem. Taotleb antud põhikaristuse osas trahvi vähendamist. Kuigi vaidlustavas väärteootsuses lubatakse maksta määratud trahv ositi, taotleb trahvi ositi jagamist kümne kuu peale, tulenevalt asjaolust, et menetlusalusel isikul puudub käesolevaga kindel töökoht ning regulaarne sissetulek, mille tõttu on menetlusalune isik sattunud raskustesse ka talle juba määratud kahe rahatrahvide tasumisel, menetlusalune isik proovib tasuda talle määratud kaks rahatrahvi vastavalt väärteootsustele kokkulepitud graafiku alusel.

Varasemast ajast menetlusalusele isikule määratud kahe liiklustrahvi tasumata jätmine on seega tingitud pigem halvaks muutunud majanduslikust olukorrast ja sellest ei saa teha järeldust, et eelnevalt määratud rahatrahvid ei ole mõjutanud isikut edasiselt seaduskuulekalt käituma, menetlusalune isik ei ole sarnaseid rikkumisi enam toime pannud. Menetlusalune isik leiab, et lisakaristuse kohaldamine et ole vajalik, on menetlusalust isikut võimalik õiguskuulekale teele tagasi suunata ka üksnes põhikaristuse kohaldamisega. Menetlusalune isik jääb kohtuvälisele menetlejale antud selgituste juurde väärteo toimepanemise asjaolude kohta.

Menetlusalune isik viibis 07.detsembril (laupäeva õhtu) tuttava sünnipäeval Ülemiste kandis. Menetlusalune isik oli läinud sünnipäevale autoga ning otsustanud, et jääb ööseks sõbranna juurde, menetlusaluse isiku laps jäi tema ema juurde Tallinnasse Võidu 5. Öösel helistas menetlusalusele isikule tema ema ja ütles, et lapsel on kõrge palavik ja ta oksendab, samas kohapeal ei olnud palaviku alandavat rohtu. Menetlusalune isik küsis ka sõbrannalt, kas temal oleks rohtu, aga ka temal ei olnud. Menetlusalune isik otsustas minna kiiresti lapse juurde, sest võib olla tulnuks minna erakorraliselt kiirabisse, kui lapse seisund oleks halvenenud veelgi, menetlusalune isik proovis saada taksot, kuid tulemuseta.

Kuna seltskonnas ei olnud ühtegi sõiduõigust omanud isikut, kes poleks alkoholi tarbinud ja teda saanud ära viia, otsustas menetlusalune isik võtta sõiduauto ja sõita sellega oma vanemate juurde Tallinnasse Võidu 5. Menetlusalune isik saab aru, et tegemist oli väga vale otsusega, kuid tol hetkel tundis ta väga suurt muret lapse tervise pärast, menetlusalune isik kahetseb siiralt juhtunut ja tagantjärgi arvab, et tulnuks kindlasti leida keegi, kes oleks talle saanud järele tulla, mitte ise istuda rooli veendumata, kas tal on joove või mitte, kahjuks ei ole menetlusalusel isikul endal ega olnud ka kellelgi seltskonnas alkomeetrit, et joobe olemasolu kontrollida.

Karistuse määramisel on võetud arvesse ka asjaolu, et politsei tuvastas, et menetlusaluse isiku valduses olnud sõidukil puudus kehtiv tehnoülevaatus, mistõttu tuvastati LS § 73 lg 2 rikkumine. Menetlusalune isik selgitab, et kasutas ajutiselt oma tuttava sõidukit Land Rover Range Rover Sport riikliku registrimängiga XXX ning ta ei olnud informeeritud sellest, et nimetatud sõiduki tehnoülevaatus on aegunud. Nimetatud sõiduk kuulub OÜ-le Leoks (registrikood 11314960). Antud sõiduk ei kuulu menetlusalusele isikule, kuna sõiduk on üsna uus, siis eeldas menetlusalune isik, et sõiduk omab ka kehtivat tehnoülevaatust, menetlusalune isik oli häiritud lapse tervise halvenemisest ning ei tulnud menetlusalune isik selle peale, et hakata uurima tehnoülevaatuse olemasolu, vaid eeldas selle olemasolu.

Menetlusaluse isikule teadaolevalt läbis antud sõiduk peagi tehnoülevaatuse ja oli seega tehniliselt korras ka menetlusaluse isiku kinnipidamise hetkel. Menetlusalust isikut on karistatud LS § 69 lg 2 rikkumise eest vastavalt LS § 224 lg 3 mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks kuuks. Otsuses on viidatud menetlusaluse isiku kahele kehtivale liiklusrikkumisele ning asjaolule, et menetlusalune isik ei ole senini tasunud talle määratud liiklustrahve täies mahus. Käesolevaga selgitab menetlusalune isik, et 13.03.2010.a sündis tal poeg Escobar, pojaga on menetlusalune isik viibinud kodus kuni 2013 aasta lõpuni.

Samaaegselt õppis menetlusalune isik XXX, käesolevaga on antud kooli lõpetamine veel pooleli. Praegu elab Z.R koos lapsega tema isale kuuluvas korteris Harju maakond, XXX, lapse isa viimasel ajal perekonda eriti ei toeta ning viibib väljaspool Eestit ega ole kättesaadav. Olemasolevate liiklustrahvide maksmisega viivitusse langemine on tingitud keerulisest materiaalsest olukorrast, menetlusalusel isikul ei ole praegu kindlat töökohta. Varem elas menetlusalune isik koos vanematega Tallinnas Nõmmel XXXmajas, kuid nüüd on elukohaks mainitud korter XXX.

Materiaalse olukorra paranedes loodab menetlusalune isik kolida tagasi Tallinnasse ja leida sobiv üüripind. Menetlusalune isik tegeleb praegu sobiva töö otsimisega, menetlusalune isik on juba sõlminud käsunduslepingu OÜ-ga XXX(vt lisa nr 2) ja soovib alustada kinnisvaramaakleri teenuse pakkumist, kuna omab sel alal juba lühiajalist kogemust ning laia tutvusringkonda ja see töö lubaks tal oma aja otstarbekat kasutamist selliselt, et menetlusalune isikule jääb piisavalt aega tegeleda ka lapsega ning lapse haiguse korral on võimlus temaga kodus olla ilma, et töö kannataks sellest oluliselt, lisaks on võimalus ka lisatööd teha.

Tulenevalt eelpooltoodust on menetlusaluse isiku jaoks väga oluline kehtiva juhtimisõiguse olemasolu. Ilma juhilubadeta ja sõidukita ei ole kinnisvaravahendusteenuse osutamine mõeldav, või on väga raske, eriti kui elukohta on väljaspool Tallinna ning vahendatavad objektid asuvad nii Tallinnas kui ka väljaspool Tallinna. Kinnisvaramaakler peab olema valmis käima müügiobjekte müüki võtmas, neid klientidele näitamas klientidele sobival ajal, mistõttu on ülimalt oluline auto ja kehtiva juhtimisõiguse olemasolu. Juhtimisõiguse kaotuse korral ei ole sisuliselt võimalik seda tööd teha, praegu teisi sobivaid tööpakkumisi ei ole tulnud.

Menetlusalune isiku poeg XXXkäib Tallinna XXX Lasteaias aadressiga XXX (vt lisa nr 3), mistõttu on menetlusalusel isikul lapse igapäevaseks lasteaeda viimseks ja toomiseks kehtiv juhtimisõigus ja sõiduk hädavajalik, samuti on vaja sõidukit lapse viimiseks arsti juurde ja muudeks lapsega seotud sõitudeks, menetlusalune isik kaalub kevadel lapse panemist mõnda harrastusringi või trenni. Hetkel on menetlusaluse isiku elukoht XXX, samas on korter müügis ning ilmselt hiljemalt suveks tuleb leida endale muu elukoht, mis sõltub paljugi sellest, kas õnnestub kinnisvara alal olla edukas ning teha piisavalt tehinguid või leida mõni teine töökoht.

Seega on sõiduki ning kehtiva juhtimisõiguse olemasolu menetlusaluse isiku jaoks väga oluline nii lapsega seotud sõitude osas kui ka tulevaste töökohustuste täitmisega ning elatise teenimisega seoses, mistõttu palub kohtul võimaluse korral menetlusalusele isikule mõistetud lisakaristus tühistada ning jätta juhtimisõigus alles. Menetlusaluse isik kahetseb toimepandud rikkumist ning annab aru selle raskusest ning ohust, mis ta teistele kaasliiklejatele tekitas veendumata oma tervislikus seisundis sõidukit juhtida Menetlusalune isik lubab mitte minna kunagi rooli, kui on põhjust kahtlustada joobe olemasolus.

Menetlusalusele isikule on juba määratud rahatrahv 800 €, mille suuruse vähendamist küll taotleb, kuid siiski on menetlusalune isik seisukohal, et see on juba piisav karistus, rahatrahvi tasumine on raske, juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena ei ole täiendavalt vajalik, menetlusalune isik teadvustab endale toimepandud õigusrikkumise raskusest ja sellest, et seadis ohtu teised liiklejad, kuna ei veendunud enne rooli istumist oma tervislikus seisundis sõidukit juhtida. Menetlusalune isik on seisukohal, et karistuse määramise eesmärgist lähtuvalt on lisakaristuse määramine põhjendatud üksnes siis, kui põhikaristusega ei ole võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Käesoleval juhul ei ole vajadust kohaldada lisaks veel juhtimisõiguse äravõtmist, menetlusalune isik on teadlik oma rikkumise raskusest ning ainuüksi rahatrahvi tasumine on keeruline tema olukorras praegu, lisakaristuse määramine üksnes raskendaks oluliselt nii põhikaristusena määratud rahatrahvi tasumist kui ka raskendaks oluliselt võimalusi igapäevase ülalpidamise teenimiseks. Menetlusalune isik on seisukohal, et määratav rahatrahv on juba piisav karistus, et mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et ta kaebust ei ole võimalik täies osas rahuldada, siis palub vähendada kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi mõistliku suuruseni ja vähendada juhtimisõiguse äravõtmise aega kolme kuuni ja lubada tasuda määratud rahatrahv kümne kuu jooksul alates otsuse jõustumisest.

Tulenevalt eeltoodust palub vähendada menetlusalusele isikule põhikaristusena määratud rahatrahvi sajale trahviühikule so 400 eurole. Lubada kohtu poolt määratud rahatrahvi tasumine ositi kümne kuu jooksul. Tühistada kohtuvälise menetleja poolt määratud lisakaristus so mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine neljaks kuuks või alternatiivselt vähendada antud lisakaristust kuni kolme kuuni.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et 31.12.2013.a väärteoasjas nr 2230,13,057705 tehtud otsuse tühistamiseks alused kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Menetlusalune isik pani teadlikult ja tahtlikult toime ohtliku liiklusalase väärteo, mille puhul on keskmisest karmima karistuse kohaldamine põhjendatud. Isiku käitumine näitab ilmselgelt tema ükskõikset ja üleolevat suhtumist liiklusohutusse, teistesse liiklejatesse ning võimalikku saabuvase tagajärge, On üldteada, et juhile keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimisel tehtavatel vigadel võivad olla väga rasked tagajärjed.

Seetõttu ei antagi mootorsõiduki juhtimise õigust niisama, vaid tegemist on meetmega kontrollimaks, et isik on oma teadmistelt, oskustelt ja suhtumiselt sobiv mootorsõidukit juhtima. Isik, kes lühikese ajavahemiku jooksul paneb korduvalt toime aina uusi ja ohtlikumaid liiklusalaseid väärtegusid selline kindlus ilmselgelt puudub. Kohtuväline menetleja ei pea usutavaks kaitsja väiteid menetlusaluse isiku elukoha kohta ja, et antud rikkumise toimepanemine oli tingitud menetlusaluse isiku suurest murest oma lapse tervise pärast. Kohtueelses menetluses on menetlusaluse isiku nõusolekul asendatud tema ütlused video-ja helisalvestusega, millel menetlusalune isik kinnitab, et tema reaalne elukoht on XXX, Tallinn.

Menetleja Martin Runno küsimusele selgitage ja põhjendage õigusrikkumist, vastas menetlusalune isik vägagi lõbusas toonis, et „ võtsin kaks siidrit, ma kahetsen seda, rohkem ei oska midagi lisada". Seejärel küsis menetleja sõitmise vajaduse kohta, millele menetlusalune isik vastas: „jah oli vajadus sõita koju. Mul on halb tunne ja tean, et nii sõita ei tohi, kuna sõber on hukkunud joobes juhi süül". Samuti selgitas menetlusalune isik videoülekuulamisel, et mootorsõiduki juhtimisõigus on vajalik seoses uue töökohaga, mitte kordagi ei nähtu videoülekuulamisel menetlusaluse isiku suurt muret oma lapse tervise pärast.

Kaitsja poolt kaebusele lisatud menetlusaluse isiku käsunduslepingust ja Tallinna XXX lasteaia arvelt nähtub, et nii menetlusaluse isiku, kui ka tema lapse elukoht on XXX Tallinn, mitte XXX nagu väidab kaitsja. Lähtudes eelpool toodust on kohtuväline menetleja seisukohal, et kaitsja väited menetlusaluse isiku lapse tervise halvenemise ja elukoha kohta on paljasõnalised, tõendamata ning esitatud eesmärgiga kohut eksitada ning seeläbi saavutada menetlusalusele isikule võimalikult soodne kohtuotsus. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kanduja seega konkreetse isiku omadusi arvestades.

Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Menetlusaluse isiku karistusregistri andmetel on Z.R kaks kehtivat väärteokaristust, millede rahatrahvid on jäetud seadusega ettenähtud ajajooksul tasumata. Menetleja leiab, et kui juht ei soovi kohandada enda liiklusalast käitumist vastavalt kehtivatele liiklusseaduse sätetele, tuleb ta juhtimiselt kõrvaldada ning välistada tema osalemine liikluses mootorsõiduki juhina, kuivõrd ta on oma suhtumiselt teistele liiklejatele ohtlik.

Riigikohtu üldkogu on lahendis nr 3- 4-1-2-05 asunud seisukohale, et karistus kujutab endast Õiguserikkumise ja selle toimepannud isiku riiklikku hukkamõistu, mis avaldub isiku Õiguste ja vabaduste kitsendamises. Karistuse raskuse määravad süü ulatus ning erija üldpreventiivsed vajadused. Teisisõnu peab karistus vastama toimepandud teo ebaõigusele, mõjutama isikut edaspidi rikkumistest hoiduma ning kaitsma Õiguskorda.

Karistusmäärad

põhinevad

ühiskonnas

omaksvõetud

väärtushinnangutel, mille väljendamiseks on pädev just seadusandlik võim. Samuti on seadusandjal võimalik kujundada riigi karistuspoliitikat ja mõjutada õigusvastast käitumist. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Z.R poolt toimepandud õiguserikkumiste iseloomu arvestades on tema karistamine KarS § 63 lõikest 1 lähtudes LS § 224 lg 2 alusel

200 trahviühiku ulatuses s.o 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega 4 kuuks ilmselgelt proportsionaalne. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et õiguskaitseorgani (sh politsei) kohustus on hoida elukeskkonda turvalisena. Igapäeva elu mõjutab suuresti teedelt, tänavatelt, maanteedelt tabatud liiklusrikkujate suur arv, kes on otsustanud eirata liiklusreegleid ja kaasliiklejate eluõigust. Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt.

Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramiste, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema. Mootorsõiduki juhtimise keelamine on levinud karistusliike mis kujutab endast efektiivset karistust liiklusalaste õigusrikkumiste eest. LS § 69 lg 5 kohaselt mootorsõiduki juhi, trammijuhi ja maastikusõiduki juhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 mg või rohkem või ühes liitris väljahingatavas Õhus 0,10 mg või rohkem, selle eiramine kujutab endast olulist rikkumist.

Kaebuses on selgitatud, et mootorsõiduki juhtimisõigus on vajalik seoses nii lapse eest hoolitsuskohustuse kui ka tööülesannete täitmisega. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et arvestades eelpool nimetatud õiguskorra, teiste liiklejate elu, tervise ning omandiõiguse kaitse vajadust. Nende eesmärkide näol on tegemist väga kaalukate põhiseaduslike huvidega , mis kaaluvad Z.R 'i hoolitsuskohustuse piirangu üles. Seetõttu leiab kohtuväline menetleja, et Z.R'i lapse hoolitsuskohustuse ja tööülesannete täitmise võimaluste kitsendamise saab lugeda õigustatuks ja põhiseadusega kooskõlas olevaks.

Samuti on Riigikohtu üldkogu lahendis nr 3-4-1-2-05 asunud seisukohale, et juhtimisõiguse olemasolu ei saa olla abivajavate pereliikmete eest hoolitsemise eeltingimuseks. Tegemist on eriõigusega, mis võimaldab isikul oma põhiõigusi ja kohustusi hõlpsamini realiseerida, kuid mille puudumine ei takista isikul perekonna hoolitsuskohustuse täitmist. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata. KarS § 66 lg 2 alusel on juba kohtuvälise menetleja otsusega on määratud rahatrahvi tasumine ositi 8 kuu jooksul.

Kohtuotsuse põhjendused

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku §

132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et Z.R-i kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Liiklusseaduse § 69 lõige 5 sätte kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Liiklusseadus § 73 lg 2 sätte kohaselt peavad liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Vaidlust ei ole selles, et Z.R juhtis 08.12.2013.a kella 01:03 ajal Harju maakonnas Tallinnas Järvevana teel Pärnu maantee suunas mootorsõidukit Land Rover Range Rover Sport registreerimismärgiga XXX seisundis kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus mitte väiksem kui 0,29mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,34mg/l, +/- 0,05mg/l. Juhtis tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõidukit. Väärtegude toimepanek on mh tõendatud: 08.12.2013.a koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt mõõdeti 08.12.2013.a kell 01:14-01:17 Z.R-i alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr JLT3, seerianumber ARBK-0035, taatlustunnistuse nr TTRC-13/00152 (kehtib 24.04.2014.a), mille lõplik lugem oli 0,34 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,29 mg/l;

,

08.12.2013.a tunnistaja ülekuulamise protokolliga

mille kohaselt patrullpolitseinik Kaja Rand osaledes politseioperatsioonil „Pidu on läbi“ 08.12.2013.a peatas kell 01:03 sõiduki Land Rover Range Rover registreerimismärgiga XXX Järvevana tee Veerenni ja Pärnu mnt vahelisel lõigul. Sõiduk liikus Pärnu mnt. suunas. Juhi kontrollimisel indikaatorvahendiga tuvastati juhil alkoholijoove 0,28 mg/l. Juhiks osutus Z.R (ik XXX). Sõiduk ei olnud tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbinud; 08.12.2013.a koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Kati Luht otsustas 08.12.2013.a kõrvaldada Z.R (ik XXX) sõiduki Land Rover Range Rover Sport registreerimismärgiga XXXjuhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 punkti 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Z.R on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal päeval, s.o 08.12.2013.a, lisanud, et taotlusi ei ole ning kinnitanud seda enda allkirjaga;

, millest

sõiduki kehtiva korralise ülevaatuse kontrolli väljatrükiga

nähtuvalt sõidukil Land Rover Range Rover Sport registreerimismärgiga XXX puudub kehtiv korraline ülevaatus. Korraline ülevaatus kehtis sõidukil kuni 10.2013.a; menetlusaluse isiku ülekuulamise salvestusega, mille kohaselt menetlusalune isik Z.R (ik XXX)

nõustus

ülekuulamise

protokolli

asendamisega

videosalvestusega. 08.12.2013.a kell 01:28 liikluspolitseinik Martin Runno teostas menetlusaluse isiku ülekuulamist. Z.R ütles oma reaalseks elukohaks XXXTallinn. Selgitas, et hetkel ei tööta. Tutvus õiguste ja kohustustega ning andis selle kohta ka allkirja. Liikluses osales juhina. Liikles mootorsõidukiga Range Rover Sport XXX. Ei tea kellele sõiduk kuulub, sõidukis oli koos XXXkes selle autoga sõidab, sõiduk on mingi firma nimel. Selgitab, et alustas sõitu Ülemiste keskuse juurest ja soovis sõita Nõmmele Võidu tänavale. Kontrollis ennem liiklema hakkamist sõiduki seisukorda. Liikluses osales ca 5-7 min ennem kui politsei peatas. Ei näe selgitust oma õigusrikkumisele, võttis eelnevalt 2 siidrit ja kahetseb seda, ei oska midagi lisada rohkem, oli vajadus koju sõita. Saab aru oma õigusrikkumisest ja tunnistab süüd, politsei tegevuse suhtes pretensioone ei ole. On üks alaealine laps. Väidab, et kahetsus on siiras kuna on endal ka sõber hukkunud kuna keegi vastassuunast sõitis sõbrale otsa. Soovib oma lube alles hoida. Läheb juhilube vaja kuna tuleb töökoht uuel aastal kus vaja edasi-tagasi sõitmiseks juhilube. Soovib rahatrahvi tasuda osade kaupa. Rohkem avaldusi ei ole.

Kell

01:37

lõpetati

salvestus;

Z.R-i

17.12.2013.a

esitatud

selgitusavaldusega, mille kohaselt püüab seletada oma väärtegu, et miks 7. Detsembri öösel vastu 8 detsembrit istus autorooli, kui oli joonud alkoholi. Läks sõbranna sünnipäevale ja laps jäi vanaema juurde. Sünnipäevale läks autoga ja oli otsustanud, et jääb ööseks sõbranna juurde, aga öösel helistas ena ja ütles, et lapsel on kõrge palavik ning oksendab. Vanaema juures, aga ei olnud palavikku alandavat rohtu. Küsis sõbrannalt kas temal on, aga ka temal ei olnud ja kuna oli joonud ainult mõned siidrid, siis otsustas, et sõidab apteeki ja viib lapsele rohtu.

Teab, et see ei ole vabandus ja tegi väga valesti, et sellise otsuse tegi ja kahetseb seda südamest. Lubab, et selline asi kindlasti enam ei kordu. Kohus peab vajalikuks märkida, et LS § 33 lg 2 p 1 paneb juhile kohustuse enne sõidu alustamist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Joobeseisund on isiku terviseseisund, mille esinemisel ei tohi isik juhtida mootorsõidukit. Menetlusalune isik selgitas, et oli joonud eelnevalt 2 siidrit, kuid oli vajadus koju XXXsõita. Kohtu hinnangul on Z.R-i käitumises tuvastatud otsene tahtlus, sest tarbides alkoholi misjärel asuda juhtima sõidukit, teadis Z.R , et sääraselt tegutsedes juhib ta sõidukit alkoholijoobeseisundis, mis on keelatud.

Menetlusaluse isiku poolt antud ütluste kohaselt tunnistab ta, et juhtis 08.12.2013.a mootorsõidukit Range Rover Sport registreerimismärgiga XXX, olles eelnevalt tarvitanud alkoholi. Kuivõrd Z.R asus sõidukit juhtima olles tarvitanud alkoholi, siis oli menetlusalune isik kohtu hinnangul teadlik oma seisundist – alkoholijoobest ning asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, näitab see, et Z.R pani väärteo toime otsese tahtlusega. Liiklusseadus § 73 lg 2 sätte kohaselt peavad liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli.

Z.R selgitas menetlusaluse isikuna, et sõiduk millega sõitis kuulus mingile firmale, kuid tema ennem liiklema hakkamist kontrollis sõiduki seisukorda. Menetlusalune isik oleks pidanud veenduma, kas sõiduk on läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli, sest selle puudumisel ei oleks isik tohtinud liikluses osaleda. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Z.R pani kohtu arvates väärteo toime hooletusest KarS § 18 lg 3 mõttes, s.o Z.R ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud kohtu arvates ette nägema.

Kohtuväline menetleja on karistamisel lähtunud KarS § 63 lg 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. Kohus leiab, et kaebaja rikkumine on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi. Vastavalt liiklusseaduse § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, s.o kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Sama paragrahvi lg 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS §

224 sätestatud süüteo eest karistatud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut liiklusseaduse § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on alla keskmise määra. See aga omakorda tingiks karistuse määramise alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuvälise menetluse jooksul on tuvastatud karistust kergendava asjaoluna kahetsuse, karistust raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Z.R-i karistusandmetest nähtuvalt on tal kaks kehtivat väärteokaristust liiklusalaste rikkumiste eest ning mõlemad määratud rahatrahvid on tasumata. Arvestades, et menetlusaluse isiku süü on alla keskmäära, kergendava asjaolu esinemist, kahte kehtivat väärteokaristust liiklusseaduse rikkumise eest, leiab kohus, et puudub alus karistuse määramiseks sanktsiooni keskmäärast kõrgemas määras. Seetõttu leiab kohus, et määratud põhikaristust tuleb vähendada ettenähtud sanktsiooni keskmise määrani, s.o 150 trahviühikuni. Arvestades rahatrahvi suurust ning asjaolu, et menetlusalune isik kasvatab alaealist last ja tal on tasumata veel eelmised rahatrahvid leiab kohus, et menetlusaluse isiku taotlus rahatrahvide tasumiseks ositi 10 kuu jooksul, kuulub rahuldamisele.

Kohtule esitatud kaebuses märgiti, et kaebuse esitaja tööja elukoha tõttu on juhiload talle hädavajalikud, mistõttu temalt juhtimisõiguse äravõtmisega piiratakse oluliselt tema võimalust käia tööl ning täita ülalpidamiskohustust. Nimetatud asjaolud olid kaebuse esitajale teada enne väärteo toimepanemist ning ükski neist asjaoludest ei tekkinud ootamatult. Kaebuses märgitakse, et menetlusalune isik elab koos pojaga XXXning tema poeg XXXkäib Tallinna XXX Lasteaias aadressiga XXX, mistõttu on menetlusalusel isikul lapse igapäevaseks lasteaeda viimseks ja toomiseks kehtiv juhtimisõigus ja sõiduk hädavajalik, samuti on vaja sõidukit lapse viimiseks arsti juurde ja muudeks lapsega seotud sõitudeks, menetlusalune isik kaalub kevadel lapse panemist mõnda harrastusringi või trenni.

Kohtueelses menetluses on menetlusaluse isiku nõusolekul asendatud tema ütlused video-ja helisalvestusega, millel menetlusalune isik kinnitab, et tema reaalne elukoht on Võidu tn 5, Tallinn. Samuti on rahvastikuregistris, menetlusaluse isiku elukohaks XXXTallinn. Sama aadress nähtub ka menetlusaluse isiku poolt kohtule esitatud käsunduslepingust ja Tallinna XXX Lasteaia arvelt. City24 portaalis XXXolevast korteri müügikuulutusest nähtub, et nimetatud korter on remonti vajav ning piltidelt nähtuvalt antud korteris ei elata. Seega loeb kohus kaebuses esitatud väiteid, et menetlusalusel isikul on seoses Tallinna linnast väljas oleva elukohaga vajalik juhilubade olemasolu, paljasõnalisteks ning kantud soovist vabaneda lisakaristusest.

Kaebuses on märgitud ka, et olemasolevate liiklustrahvide maksmisega viivitusse langemine on tingitud menetlusaluse isiku keerulisest materiaalsest olukorrast. Kohus leiab, et kuivõrd menetlusaluse isiku rahvastikujärgne elukoht on Tallinnas ja Tallinna elanikel on ühistranspordis tasuta sõiduõigus, siis keerulises materiaalses olukorras on võimalik Tallinna linnas liigelda tasuta ühistranspordiga. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et kaebuses esitatud väited, et antud rikkumise toimepanemine oli tingitud menetlusaluse isiku suurest murest oma lapse tervise pärast, ei ole usutavad.

Z.R-i ütlustest videoülekuulamiselt ei nähtu mitte kordagi, et menetlusalune isik tunneks suurt muret oma lapse tervise pärast. Samuti ei nähtu antud ülekuulamiselt, et menetlusalune isik kiirustaks kuhugi, tunneb huvi pigem politseiniku kõrvas oleva raadiosaatja vastu. Menetlusalune isik on kogu ülekuulamise aja lõbusas tujus ning ei maini kordagi kodus ootavat haiget last. Kohus leiab, et kaebaja peab ise oma elu korraldama viisil, mis ei tingi tema suhtes piirangute kehtestamist ja hoolitsema, et tema enda käitumise tõttu ei halveneks ei tema enda ega tema lähedaste heaolu või senini väljakujunenud elulaad.

Juhtimisõiguse saanud isikuna on menetlusalune isik teadlik liikluseeskirja nõuetest ja liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Seega pidi menetlusalune isik vähemalt möönma seda, et pärast inkrimineeritava teo toimepanemist võidakse võtta temalt ära sõiduki juhtimisõigus. Sellele vaatamata ei jätnud ta inkrimineeritud tegu toime panemata. Samuti koondab mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine menetlusaluse isiku tähelepanu toimepandud teo tähendusele ja mõjule tema edasisele elukorraldusele. Samuti nähtub menetlusaluse isiku karistusregistrist, et tema poolt toime pandavad liiklusalased väärteod lähevad üha ohtlikumaks.

Kuivõrd karistusregistrist nähtuvalt ei ole menetlusalune isik tasunud liiklusalaste rikkumiste eest määratud rahatrahve, näitab see isiku ükskõikset suhtumist liikluskorda tervikuna. Samas ei ole menetlusaluse isiku suhtes varem lisakaristust kohaldatud. Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et Z.R-i on võimalik mõjutada uute väärtegude toimepanemisest kohaldades lisakaristust miinimummääras s.o juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada, et liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Leili Raedla

Kohtunik