4-14-1189/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2014.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas

Väärteoasja number

4-14-1189

Kohtunik

Aulike Salo

Kaebus Xxxkaebus Tallinna Linnavalitsuse linnasekretär Toomas Sepa (Sepp) poolt 06.01.2014.a koostatud määrusele kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamise kohta. Kaebuse esitaja Xxx(isikukood: XXX; elukoht: xxx) Vaidlustatud lahend Tallinna Linnavalitsuse 06.01.2014.a määrus nr S-3/3 Kohtuväline menetleja Tallinna Linnavalitsus

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 79 lg 3 p 3, kohus määras:

1. Rahuldada Xx xkaebus.

2. Tühistada Tallinna Linnavalitsuse 08.11.2013.a määrus trahviteatele nr 070186 esitatud kaebuse läbivaatamata jätmise kohta ja Tallinna Linnavalitsuse 06.01.2014.a määrus nr S-3/3 ning uuendada väärteomenetlus nimetatud asjas üldmenetluse korras.

3. Käesoleva määruse koopia saata Tallinna Linnavalitsusele ning kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord

Vastavalt VTMS § 191 p 12 ei ole määrus vaidlustatav määruskaebuse lahendamise menetluses ja jõustub selle tegemisest.

Menetluse käik

Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet tegi Xxxkirjalikus hoiatamismenetluses VTMS § 541 lg 1 p

2 järgi hoiatustrahvi summas 20 eurot. Teokirjelduse kohaselt parkis Xxx28.09.2013.a kell

14.41 Tallinnas Rannamäe tee 1 mootorsõidukit, registreerimismärgiga xxx, rikkudes liiklusseaduse (LS) § 20 lg 4 p 2 nõudeid. Xxxvaidlustas nimetatud trahviteate, kuna leidis, et tema seos sõidukiga xxx ei ole piisav selleks, et trahviteates märgitud hoiatustrahvi kohaldada tema suhtes. Ta ei ole trahviteates kirjeldatud väärteosündmuse põhjustaja, kuna tema ei ole sõiduki xxx ainus kasutaja. Xxxon kaebuses märkinud, et sõidukil xxx on peale omaniku veel volitatud kasutajatena mitmeid isikuid, kes on kõik kas perekonnavõi pankrotiseaduse mõistes lähikondlased PS § 22 ja KrMS § 71 lg 1 tähenduses. Xxxei välista, et mõni antud sõiduki registreerimistunnistusse märgitud kasutaja võib olla väidetava rikkumiste (LS § 20 lg 4 p 1 või p 2) täideviijaks. Xxxei soovi selgitada välja nn kogukonna rahu huvides, kes oli väidetava väärteo toimepanija, kuna tõendamiskohustus on kohtuvälisel menetlejal ning teo toimepanijat on menetlejal võimalik välja selgitada kiirvõi üldmenetluse korras. Tallinna Linnavalitsus jättis 08.11.2013.a Xxxkaebuse nimetatud trahviteate peale läbi vaatamata, leides, et trahviteate saab vaidlustada ainult VTMS § 545 lõigete 3 ja 4 alustel, seega juhtudel kui mootorsõidukit kasutas teine isik, kui isik esitab ametliku kinnituse selle kohta, et enne trahviteates nimetatud teo toimepanemise aega on teatatud pädevale ametiasutusele, et mootorsõiduk või selle registreerimismärk on varastatud, kadunud või hävinenud või kui isik esitab tõendid õigusvastasust välistava asjaolu esinemise kohta. Xxxesitas vastavalt VTMS §-le 76 kaebuse kohtuvälise menetleja juhile. Kohtuvälise menetleja juhi 06.01.2014.a määrusega jäeti kaebus kohtuvälise menetleja 08.11.2013.a määruse peale rahuldamata. Kohtuvälise menetleja juht leiab, et kirjalikus hoiatamismenetluses saab hoiatustrahvi vaidlustada üksnes VTMS § 545 lõigetes 3 kuni 6 toodud alustel. Kuna nimetatud asjaolusid ei esine, on kohtuvälise menetleja juht jätnud Xxxkaebuse rahuldamata. Kohtuvälise menetleja juht leiab ka, et VTMS § 546 lõike 6 alusel on väärteomenetlust võimalik uuendada kiirvõi üldmenetluse korras vaid VTMS § 545 lõikes

3 sätestatud juhul, see tähendab kui mootorsõidukit kasutas teine isik. Kuna Xxxkeeldub aga väärtegu tegelikult toime pannud isikut nimetamast, puudub alus väärteomenetluse uuendamiseks. Samuti selgitab kohtuvälise menetleja juht, et temal puudub pädevus tühistada kohtuvälise menetleja poolt tehtud hoiatustrahvi, kuna selleks on VTMS § 545 ja 546 ette nähtud teistsugune menetluskord. Xxxesitas Harju Maakohtule kaebuse, mille taotleb kohtuvälise menetleja juhi 06.01.2014.a määruse tühistamist ja kohtuvälise menetleja 08.11.2014.a kaebuse läbivaatamata jätmise määruse tühistamist ning eelnimetatud asja lahendamist üldvõi kiirmenetluse korras. Lisaks taotleb XxxVTMS 545 lg 3 tunnistamist asjas asjassepuutumatuks normiks või alternatiivselt tunnistada VTMS 545 lg 3 põhiseadusvastaseks osas, milles see kohustab trahviteate adressaati süütama ennast või oma lähedasi. Samuti taotleb Xxxtrahviteate adressaadi õiguste rikkumist.

Kohtu seisukoht

VTMS § 79 lg 2 kohaselt vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. Kohtuvälise menetleja juht on jätnud Xxxkaebuse kohtuvälise menetleja 08.11.2013.a määruse peale rahuldamata, kuna hoiatustrahvi saab vaidlustada üksnes VTMS § 545 lõigetes

3 kuni 6 toodud alustel ehk juhul, kui mootorsõidukit kasutas teine isik või enne trahviteates nimetatud teo toimepanemise aega on teatatud pädevale ametiasutusele mootorsõiduki või selle registreerimismärgi vargusest, kadumisest või hävimisest, või esitatakse tõendid õigusvastasust välistava asjaolu kohta. Kohtuvälise menetleja juht on toetunud Justiitsministeeriumi 8. juuni 2011 vastuskirjale nr 7.1-9/6641 Tallinna Linnakantseleile, mille kohaselt kui isik vaidlustab trahviteate muudel alustel, kui seda on VTMS § 545 lõigetes

3 kuni 6 sätestatu, siis puudub tal tegelikult vaidlustamiseks alus ning trahviteatega määratud hoiatustrahv jõustub. Samuti on kohtuvälise menetleja juht viidanud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 3-4-1-4-01 otsusele, mille kohaselt parkimiskorra rikkumine on spetsiifiline õiguserikkumine, mille menetlemine toimub lihtsustatud korras. Arvestades rikkumiste eripära ja massilisust on selline lihtsustatud menetlus mõistlik ja proportsionaalne. Otsustamaks, kas on õige piirata isiku õigust õiglasele ja tõhusale menetlusele, tuleb leida vastus küsimusele, kas piirang vastab Põhiseaduse §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttele.

Selleks tuleb kaaluda erinevaid huve. Ühelt poolt isiku huvi olla ära kuulatud trahvinõude koostamisel ja karistuse määramisel, teiselt poolt avalikku huvi menetleda efektiivselt suurt hulka ühelaadilisi korrarikkumisi. Riigikohus märgib, et parkimiskorra rikkumine on sageli esinev õiguserikkumine, mis enamasti on väheohtlik ja tehioludelt lihtne, kuid tekitab paiguti tõsiseid probleeme. Õiguserikkumise iseloom teeb raskeks ka parkimiskorra rikkuja väljaselgitamise. Üldjuhul on tõendamiskohustus õiguserikkumist väitval asutusel või ametiisikul.

Parkimiskorra rikkumise asjades sedastatakse õiguserikkuja sõiduki registrinumbri järgi ja kui sõiduki parkinud isikut kindlaks ei tehta, presümeeritakse, et rikkumise pani toime isik, kelle nimele sõiduk on registreeritud. Kohtukolleegium peab sellist kõrvalekaldumist tõendamiskohustuse põhimõttest õigustatuks õiguserikkumise iseloomu ja rikkumiste suure hulga tõttu. Trahvinõude menetluse puhul puudub isikul harilikult võimalus enne karistusotsuse tegemist anda selgitusi ja esitada vastuväiteid. Seega on isiku õigus asja õiglasele arutamisele piiratud, kuid sellise piirangu kaalub üles vajadus parkimiskorra rikkumisi ökonoomselt ja efektiivselt menetleda.

Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja juhi sellise seisukohaga. VTMS § 545 lõike 1 kohaselt kui mootorsõiduki eest vastutav isik ei nõustu määratud hoiatustrahviga, on tal õigus kolmekümne päeva jooksul trahviteate kättesaamisest arvates trahviteade vaidlustada. Vaidlustamise korral hoiatustrahv ei jõustu. Sama paragrahvi lõikes 3 on lisatud erijuht, mis selgitab, kuidas toimida juhul, kui füüsilisest isikust mootorsõiduki eest vastutav isik vaidlustab trahviteate põhjusel, et mootorsõidukit kasutas teine isik, järgnevad lõiked täpsustavad seda veelgi.

Seega tuleneb üldine vaidlustamise alus VTMS §-st 545 lg 1, mille kohaselt võib hoiatustrahvi vaidlustada, kui isik mingil põhjusel ei nõustu trahviga. Selles sättes pole toodud vaidlustamise piiranguid. Hoiatustrahviga mõistetakse inimeselt välja rahasumma. Hoiatus sisaldab endas ka avaliku võimu esindaja poolset negatiivset, etteheitvat hinnangut isiku käitumisele. Kuigi hoiatust ei arvestata väärteo korduvuse kindlakstegemisel, on hoiatuse tegemine mitmeski aspektis võrdsustatav lõpliku süüdimõistva lahendiga. Hoiatuse kohaldamine on võimalik juhtudel, kui on tuvastatud isiku poolt väärteo toimepanemine ega esine asjaolusid, mis tingivad väärteomenetluse lõpetamise alused.

Kohus leiab, et ei saa välistada väärteo tuvastamisel kohtuvälise menetleja poolt mistahes vigu – näiteks ekslikult peetakse lubatud ala keelatud alaks, kus mootorsõiduk pargib, jne. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 15 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Juhul kui hoiatustrahvi saaks vaidlustada vaid VTMS § 545 lõigetes 3 kuni 6 toodud alustel, jääks tagamata isikute õigus pöörduda kohtusse muu rikkumise korral, mis ilmneb kirjalikus hoiatamismenetluses. Olenemata kohtuvälise menetleja juhi seisukohast kaebeõiguse puudumise kohta, on ta oma määruses siiski sisulistes küsimustes seisukoha võtnud.

Kohtuvälise menetleja juht leiab, et kuna Xxxei ole nimetanud isikut, kes väärteo tegelikult toime pani, siis puudub alus väärteomenetluse uuendamiseks. Xxxon taotlenud VTMS § 546 lg 6 alusel väärteomenetluse uuendamist kiirvõi üldmenetluse korras. VTMS § 541 lg 6 kohaselt uuendab kohtuväline menetleja väärteomenetluse kiirvõi üldmenetluse korras käesoleva seadustiku § 546 lõikes 3 või 6 sätestatud alustel. VTMS § 546 lg 6 sätestab, et kui mootorsõiduki eest vastutava isiku poolt nimetatud isik vaidlustab trahviteate, uuendab kohtuväline menetleja määrusega või menetlustoiminguga väärteomenetluse kiirvõi üldmenetluse korras.

Kohtuvälise menetleja juht leiab, et VTMS § 546 lg 6 alusel saab uuendamist nõuda vaid VTMS § 545 lõikes 3 nimetatud juhul. Nimetatud paragrahvi kohaselt füüsilisest isikust mootorsõiduki eest vastutav isik peab juhul, kui ta vaidlustab trahviteate põhjusel, et mootorsõidukit kasutas teine isik, märkima kaebuses trahviteates märgitud ajal mootorsõidukit kasutanud isiku eesja perekonnanime ning elukoha aadressi, juhiloa numbri ning sünniaja või isikukoodi.

VTMS § 546 lõiget 6 grammatiliselt tõlgendades leiab kohus, et tõepoolest esialgsel vaatlusel tundub, et sõnastuse järgi on väärteomenetlust võimalik uuendada ainult juhul, kui trahviteate vaidlustab mootorsõiduki eest vastutava isiku poolt nimetatud isik ehk isik, kes ei ole mootorsõiduki eest vastutav.

Kohus leiab, et grammatiline tõlgendamine ei saa olla käesolevalt asjakohane. Eelnevalt kohus põhjendas, et VTMS § 545 lõikega 1 on mootorsõiduki eest vastutaval isikul võimalik vaidlustada määratud hoiatustrahv kui ta ei nõustu hoiatustrahviga. Kohtu hinnangul peavad ka seetõttu vaidlustamise alused olema laiemad kui VTMS § 545 lõigetes 3 kuni 6 toodud.

Seetõttu leiab kohus, et VTMS § 546 lõike 6 puhul on tegemist seadusesätte ebaõnnestunud sõnastusega ning kohtuvälisel menetlejal on võimalik menetlus uuendada kiirvõi üldmenetluse korras kui mootorsõiduki eest vastutav isik vaidlustab trahviteate. Iseenesest ei välista grammatiliselt tõlgendades „mootorsõiduki eest vastutava isiku poolt nimetatud isik“ selleks isikuks mootorsõiduki eest vastutavat isikut ennast. Muul juhul rikutaks isiku põhiseaduslikku õigust kohtusse pöördumiseks. Kohus kontrollis ka Maanteeameti andmebaasist sõiduki xxx kasutajaid ning tõepoolest on lisaks Xxxkõnealusel sõidukil veel kasutajaid. Kuna kaebaja väitel tema ei ole rikkunud 28.09.2013.a liiklusseaduse sätteid, siis on kohtuvälisele menetlejal kohustus välja selgitada tegelik väärteo toimepanija ning seda on võimalik teha menetluse uuendamisega.

Lisaks soovib kohus juhtida kohtuvälise menetleja tähelepanu asjaolule, et Harju Maakohtule edastatud kaebusele lisatud 01.10.2013.a koostatud trahviteatelt nähtub, et Xxxon toime pannud LS § 20 lg 4 p 1 sätestatud rikkumise, kuigi 28.09.2013.a koostatud kirjaliku hoiatamismenetluse informatiivsest dokumendist nähtub, et 28.09.2013.a on fikseeritud mootorsõiduki, registreerimismärgiga xxx, juhi poolt LS § 20 lg 4 p 2 rikkumine.

VTMS § 78 lõike 1 kohaselt kui isik ei nõustu käesoleva seadustiku § 77 lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule.

Maakohtul on VTMS § 79 lõike 3 kohaselt võimalik jätta kaebus rahuldamata; rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise.

Kohus leiab, et käesolevas asjas on Xxxõiguste rikkumine võimalik kõrvaldada VTMS § 79 lg 3 p 3 alusel kohtuvälise menetleja ja selle juhi määruste tühistamisega ning väärteomenetluse uuendamisega üldmenetluses.

Kohtunik