1-13-3688/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-13-3688

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.02.2014. a Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-13-3688 Kohtunik Madis Kägu Istungisekretär Elen Heidok Prokurör Kirjaliku arvamusega prokuröri abi Margus Lellep Kriminaalasi

F.U tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine

Kinnipeetav F.U

Elukoht: XXXX; isikukood: XXX; kodakondsus: XXXX RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 75, § 76 ja KrMS § 426, 432 kohus määras:

Vabastada (isikukood XXX) Tartu Maakohtu 29.08.2013. a otsusega F.U mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta.

1 aasta pikkune katseaeg hakkab .U kulgema alates tema vanglast tegeliku F vabanemise päevast.

KarS § 78 p 2 järgi katseaja algust hakata lugema kohtumääruse jõustumisel vanglast vabanemisest.

Kohustada .U käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud F kontrollnõudeid järgmiselt:

1. elama alalises elukohas (XXXX) vabanemise järel;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. ning täitma KarS § 75 lg 2 p 4, 8 alusel määratud kohustusi: - asuda tööle mitte hiljem kui 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest või võtma ennast sama tähtaja jooksul Töötukassas töötuna arvele; - osaleda sotsiaalabiprogrammides.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates.

Põhjendused

F.U tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 29.08.2013. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi ja mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust .U-le Tartu Ringkonnakohtu poolt 13.03.2013. a mõistetud karistuse, F

s.o 4 kuu vangistust, võrra ja mõisteti .U-le liitkaristuseks 9 kuud vangistust, F mille kandmise algust määrati arvestada alates 08.07.2013. a.

Karistuse kandmise algus 08.07.2013. a ja lõpp 08.04.2014. a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist tekkis 08.01.2014. a.

F.U on varem enne käesolevat vangistust kriminaalkorras karistatud 4-l korral:

1) 20.02.2006. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt KarS § 215 lg 2 p 1,3 järgi 2 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistusaeg karistusaja hulka ja karistati .U 1 aasta 11 kuu 28 päeva pikkuse tingimisi F vangistusega 18 kuu pikkuse katseajaga;

2) 02.09.2011. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt KarS § 199 lg 1 järgi, mõistes karistuseks 2 kuud vangistust, KarS § 201 lg 2 p 1 järgi, mõistes karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 6 kuud vangistust, mis KarS § 69 alusel asendati 360 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta;

3) 03.08.2012. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt KarS § 320 lg 1 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel suurendati

F.U-le karistuseks mõistetud 4 kuud vangistust Tartu Maakohtu

02.09.2011. a otsusega nr 1-11-6743 karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuud 24 päeva vangistust, võrra ja mõisteti liitkaristuseks 9 kuud 24 päeva vangistust. Tartu Ringkonnakohtu 13.03.2013. a otsusega tühistati Tartu Maakohtu 03.08.2012. a otsus osaliselt, s.o .U-le KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse F moodustamise osas, kuna .U oli pärast maakohtu ja enne ringkonnakohtu F

otsuse kuulutamist Tartu Maakohtu 02.09.2011. a otsusega määratud üldkasuliku töö tunnid ära teinud. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.

Tartu Vangla 13.12.2013. a iseloomustuse kohaselt on .U kriminaalkorras karistatud F

neljal korral ning ta kannab esimest reaalset vangistust. Varasemalt on teda karistatud asja omavolilise kasutamise, varguse, omastamise ning valeütluste ning valevande andmise eest.

Käesolevat karistust kannab varguse eest. Kuritegude raskusaste on jäänud samaks ja soodusteguriks on materiaalse kasu saamise soov. Kinnipeetavale ei ole koostatud individuaalset täitmiskava, sest ta kannab alla aasta pikkust vangistust. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Enne vangistus elas koos elukaaslasega X aadressil XXXX. Tegemist on kahetoalise korteriga, mis on hästi sisustatud ning kõik esmavajalik on olemas. Vabanedes asub elama samale aadressile. On lõpetanud 7 klassi, pärast mida otsustas minna tööle. Enesetäiendamist peab vajalikuks, kuid ei leia piisavalt motivatsiooni enda harimiseks. Enne vangistust töötas ametlikult Norras ning tulevikus plaanib sinna tagasi minna. Pärast koolihariduse katkestamist vahetanud tihti töökohti. Kindlad kutseoskused puuduvad. Vangistuse jooksul on materiaalselt toetanud elukaaslane. Vabanedes kindel töökoht puudub. Suhtlusringkonda on kuulunud kriminaalkorras karistatud isikud, kellega väidetavalt enam ei suhtle. Varasemalt käitunud hoolimatult, samas tajub ohte õigesti. Enda sõnul tarvitas alkoholi harva, pigem lähedastega. On kahel korral karistatud alkoholiseaduse alusel.

Psühholoogilisi probleeme ei esine. Vägivaldset käitumist esinenud ei ole. Mõistab, et on valesti käitunud, Olemas lühiajalised eesmärgid töötamise näol. Kriminaalset subkultuuri pooldavaid hoiakuid ei tähelda. Kriminaalhooldusel olles sooritanud uue kuriteo. Peab vajalikuks ühiskonnas kehtestatud reegleid, samas on enda huvides võimeline neid rikkuma. Usub, et vabanedes enam rikkumisi toime ei pane. Vangla on hinnanud uueüldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 53%. Tartu Vangla toetab .U tingimisi F ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku 26.11.2013. a ettekande kohaselt on .U kinnise iseloomuga F

ja kontrollitud käitumisega, kuid suudab inimestega kontakti luua ja tema suhtlemisoskused on üsnagi head. Eelmise kriminaalhooldusametniku sõnul lihtsustas .U-ga töötamist F nende vaheline usaldussuhe ja hoolealune oli ametnikuga vesteldes pigem avameelne kui kinnine. Ka üldkasuliku töö tegemise perioodil oli kriminaalhooldusametnikul .U tegemistest F

olemas ja suheldes probleeme polnud. Elukaaslane iseloomustab .U abivalmi ja F töökana. Vabanemise järgselt negatiivset mõju avaldavaid isikuid ei osanud .U ema F

ega elukaaslane välja tuua. Pere toetust arvesse võttes võiksid .U olla head F väljavaated vabanemisjärgse eluga kohanemisel. Samas on töötava ema ja elukaaslase materiaalne ja moraalne toetus kinnipeetaval kogu aeg olemas olnud, kuid sellegipoolest on ta jätkanud kuritegelikku käitumist. Lähedased on käinud .U kaks korda kuus vaatamas ja nende F sõnul on kinnipeetav küpsemaks muutunud ja omab varasemast selgemaid eesmärke. Kinnipeetava ema ja kasuisa on valmis .U-le toeks olema. Isikul puudub vabanedes kindel töökoht, F kuid on olemas ehitusalased oskused ja töökogemused nii Eestis kui ka välismaal. On töötanud nii

AS-is XXXX haljastusel kui OÜ-s XXXX, aga mõlemal tööandjal on olnud talle pretensioone tööandja vara omastamisega seoses. Positiivse poole pealt tuleb esile tõsta kinnipeetava ennast salgavat töötahet, kui on tarvis eesmärgipäraselt tegutseda. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral on .U lubanud ennast töötuna arvele võtta. .U käitumist võib F F

mõjutada sõltuvus oma lähedastest ja sellest tekkida võiv mõningane ebastabiilsus ja vähene usk endasse. Uue kuriteo toimepanemise riski tõstab ka .U lihtsameelsus ja mõjutatavus. F

Elukaaslane siiski .U mõjutatavaks ei pea. Negatiivse asjaoluna võivad mõjuda ka F aeg-ajalt esineb käega löömise tunne, mistõttu võib tegutseda impulsiivselt. On korduvalt karistatud väärteokorraskehtivaid karistusi 7 ja kustunud karistusi 15. Samas suudab range järelevalve tingimustes korrektselt käituda ja distsiplinaarkaristusi ta vanglas ei ole. Juhul, kui kohus otsustab

F.U ennetähtaegselt vabastada, oleks oluline, et isik võtaks end esimese kahe nädala jooksul Eesti Töötukassas töötuna arvele, suurendades seeläbi võimalust ametliku töökoha leidmiseks. Samuti tuleks vabanemisel kasuks sotsiaalprogrammi läbimine, millest võiks kõne alla tulla Sotsiaalsed oskused või Õige hetk.

F.U avaldas istungil, et ta soovib ennetähtaegset vabastamist.

Prokurör oma kirjalikus arvamuses toetab .U tingimisi ennetähtaegset F vabastamist järgmistel asjaoludel. Analüüsides .U ETV sisulisi aluseid, tuleb F asuda seisukohale, et saab toetada tema ETV-d põhjusel, et karistus on käesolevaks ajaks oma eesmärgi täitnud ja .U suhtes on otstarbekas rakendada meetmeid, mis kaasnevad F

katseajaga. Arvestades, et tegemist on 1. reaalse vanglakaristusega ja vangistusest on praktiliselt kõik ärakantud, siis leian, et sellega on eripreventiivne eesmärk saavutatud. Pigem oleks edasiselt efektiivsem kriminaalhoolduse kaudu tema hoiakute ja käitumisharjumuste muutmine.

Ta on vangistuse jooksul käitunud õiguskuulekalt, mistõttu on põhjendatud talle õiguskuulekaks käitumiseks võimaluse andmine ka väljapool vangistust. Samuti on tal vabanemise korral head elutingimused ja toetav sotsiaalvõrgustik, mis samuti loob paremad võimalused edukaks resotsialiseerumiseks.

Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja läbi vaadanud prokuröri arvamuse leiab, et .U F tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on põhjendatud. Süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega.

Sisuliselt hinnates on põhjendatud ennetähtaegne vabastamine, kuid koos vangla ja kriminaalhooldaja poolt nimetatud lisakohustustega. Kohus nõustub prokuröri arvamusega, et F.U vabastamine tingimisi ennetähtaegselt on põhjendatud, kuna käesoleval juhul kannab .U 9 kuu pikkust vangistust, mis on praktiliselt ära kantud, kuna ta peaks F

tähtaegselt vabanema aprillikuu alguses. Samuti puuduvad .U vangistuses F kehtivad distsiplinaarkaristused, mille tõttu on põhjendatud anda .U-le võimalus F

näidata, et ta suudab ka vabaduses seaduskuulekalt käituda. .U on vabanedes F olemas head elamistingimused ja toetav sotsiaalvõrgustik, mis koos vabanemisel rakendavata kriminaalhooldusega aitavad .U jätkata elu seaduskuulekalt. F

Eeltoodu alusel on .U vabanedes kohustatud täitma lisaks KarS § 75 lg 1 F sätestatud kontrollnõuetele ka KarS § 75 lg 2 p 4, 8 alusel määratud järgmisi lisakohustusi: - asuma tööle mitte hiljem kui 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest või võtma ennast sama tähtaja jooksul Töötukassas töötuna arvele; - osalema sotsiaalabiprogrammides.

Kohus leiab, et nimetatud lisatingimused aitavad tagada .U poolt ennetähtaegse F

vabanemisega kaasnevate kohustuste täitmist ja aitavad tal resotsialiseeruda ühiskonda kohusetundliku ja seaduskuuleka inimesena.

Kohtunik