1-13-11528/20 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Täiendavate kohustuste määramine

Määruse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2014 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi nr 1-13-11528 (kohtueelses menetluses nr 13260102254) Kohtulahend

Tartu Maakoh 27.12.2013 otsus .E karistamises tu I

KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi

ja karistamises vangistusega 1

aasta 4 kuud, millest koheselt kandmisele 6 kuud vangistust, vangistus 10 kuud tingimisi katseajaga 18 kuud Menetlus lahendi täitmisel lahendatav küsimus Täitmiskohtunik Kalev Kuningas Avaldaja kriminaalhooldusametnik Kaja Lind Avalduse ese erakorraline ettekanne süüdimõistetu kohta Süüdimõistetu

I.E

(isikukood ; elukoht xxxx x-x XXX xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

Alu asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning seks võtnud

juhindudes

-st 145, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustus

1. Rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne nr 59451 ja Tartu Maakohtu

27. detsembri 2013 otsuse m

5 lg 2 p 5 ja 8 alusel .E-le I täitmiseks äärata KarS § 7

täiendavate kohustustena: 1) pöörduda 2 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest spetsialisti vastuvõtule alkoholismivastase ravi vajaduse otsustamiseks ning vajaduse korral läbida arsti poolt määratud ravikuur; 2) osaleda sotsiaalprogrammis, mille määrab kriminaalhooldusametnik. Täiendavad otsustused

2. Seoses asja kohtus menetlemisega saata .E-le ja Tartu Vangla I

määruse koopia kriminaalhooldusosakonna Viljandi talitusele. Selgitused

3. Selgitada, et -

kohtumäärust võib vaidlustada 10 ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU

PÕHJENDUSED

1.

Asjaolud

I.E tud Tartu Maakohtu 27.12.2013 otsusega on süüdi mõiste KarS § 199 lg 2 p 7, 8

ja 9 järgi ja karistatud vangistusega 1 aasta 4 kuud; KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistusest 6 kuud kannab I.E koheselt; KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 2 päeva vangistuse aja hulka ja koheselt kantavaks karistuseks loeti vangistus 5 kuud 28 päeva; I.E le mõistetud vangistus 10 kuud jäeti tingimisi kohaldamata ja määrati - katseaeg 18 kuud ühes allutamisega KarS § 75 kohaselt käitumiskontrollile; KarS § 75 lg 2 alusel määrati käitumiskontrolli ajal kohustusena: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

Kriminaalhooldusametnik esitanud on

r kriminaalhooldusseaduse (K HS) § 31 lg 2 kohaselt esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja ettekande k F.J-i

kohta. Ettekandest nähtuvalt I.E rikkus 23.01.2014 kohtu poolt määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi katseajal.

23.01.2014 kontrollisid Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talituses ametnikud

Kaja Lind ja Eglelii Soots kriminaalhooldusaluse alkoholijoovet, mille kohta on koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll . Protokolli kohaselt tuvastati .E 23.01.2014 I kell 10:03 Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnas Viljandi talituses Viljandi linnas, Koidu tn 5 joobeseisund. Joobeseisundi tuvastamiseks kasutatud alkomeetri mõõtetulemus oli 0,146 mg/l kohta.

23.01.2014 toimunud registreerimisel on .E kirjutanud seletuse, mille kohaselt isik I

tunnistab alkoholi tarvitamist eelmisel Seletuse kohaselt hooldusalune tarbis alkoholi (8 õhtul.

pudelit õlut), kuna oli äsja vanglast vabanenud ja pinges. Hooldusalune kahetseb tehtut väga.

Karistusregistri teatis seisuga 03.02.2014 ei kajasta teavet selle kohta, et .E on I

katseajal toim

e pannud õigusrikkumise. Isik on täitnud kriminaalhoolduse kontrollnõudeid.

Lähtudes I.E poolt toime pandud lisakohustuse mitte tarbida alkoholi katseajal rikkumist, tuleb lugeda katseaeg isiku suhtes ebaõnnestunuks. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et .E suhtumine kriminaalhooldusesse I

olnud vastutustundetu ning on teinud

1. ettepaneku määrata isikule täiendavad kohustused:

osaleda sotsiaalprogrammis, mille määrab kriminaalhooldusametnik; 2. pöörduda 2 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest spetsialisti vastuvõtule sõltuvusravi vajaduse otsustamiseks ning vajaduse korral läbida arsti poolt määratud ravikuur.

2.

Kohtu põhjendused

KarS § 74 lg 4 või § 75 l

3 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise g

või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega (KrMS § 427 lg 1).

Kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralise ettekande vaatab täitmiskohtunik läbi selle kohtusse saabumisest alates kümne päeva (KrMS § 427 lg 3). jooksul

KrHS § 31 lg 1 ja 2 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande Erakorraline ettekanne karistusseadustikus sätestatud juhtudel.

sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjao hooldusaluse lude kohta, kokkuvõtet kriminaal

seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.

Vastavalt KarS § 74 lg le 4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei -

täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta - võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Vastavalt KarS § 75 lg le 3 võib kohus kriminaal - hooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg s 2 sätestatule. -

Vastavalt KarS § 75 lg-le 2 arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdimõistetu isikut, võib kohus määrata, et süüdimõistetu on käitumiskontrolli ajal kohustatud: 1) heastama kuriteoga tekitatud kahju kohtu määratud ajaks; 2) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 3) mitte omama, kandma ja kasutama relva; 4) otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks; 5) alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud; 6) täitma ülalpidamiskohustust; 7) mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega; 8) osalema sotsiaalabiprogrammis; 9) KarS §-s

76 sätestatud juhul alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Nähtuvalt kriminaalhooldusametniku kohtule esitatud ettekandest .E ei allu kohustusele I

mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid on süüdimõistetu täitnud, küll on aga rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi.

Arvestades rikkumise asjaolusid kriminaalhooldusametniku ettepanekut, peab kohus ja

vajalikuks Tartu Maakohtu 27. detsembri 2013 m otsuse täitmiseks äärata KarS § 75 lg 2 p 5 ja 8

alusel .E-le I äiendavate kohustustena: 1) pöörduda 2 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest spetsialisti vastuvõtule alkoholismivastase ravi vajaduse otsustamiseks ning vajaduse korral läbida arsti poolt määratud ravikuur; 2) osaleda sotsiaalprogrammis, mille määrab kriminaalhooldusametnik.

KrMS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §

– 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määrus -des 383 kaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kalev Kuningas

Kohtunik