4-14-353/9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 3. veebruaril 2014 Tallinnas, Liivalaia

kohtumajas

Väärteoasja number 4-14-353

Kohtunik Anne Rebane

Sekretär Merike Kunnus

Tõlk Maksim Tšurkin

Väärteoasi N.D väärteoasi liiklusseaduse (LS) §

207 järgi

Vaidlustatav otsus Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri 31.12.2013 otsus väärteoasjas nr 2376,13,004699

Kaebuse esitaja N.D , isikukood: XXX;

elukoht: XXX; kodakondsus: puudub; töökoht: puudub

Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri esindaja Triinu Riigor

RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-st

132 p 1 ja §-st 134 lg 3 kohus otsustas: Jätta N.D kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri 31.12.2013 otsus väärteoasjas nr 2376,13,004699 muutmata.

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest.

Kassatsiooni esitamisel on kohtuotsus tervikuna kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis 15. päeval kassatsiooniteate esitamisest.

Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kohtuotsuse põhiosa.

Vaidlustatud otsusega karistati N.D selle eest, et tema juhtis mootorsõidukit (Toyota Carina XXX), millel on nõuetekohaselt läbimata korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll. Registreerimistunnistuse järgi järgmine ülevaatus 09.2013.a. Väärteo toimepanemise kohaks on otsuses märgitud Veeru 3, Maardu linnas. Väärtegu on kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 207 järgi ja rikutud õigusnormiks on märgitud LS § 73 lg 2. N.D karistati rahatrahviga 25 trahviühikut ehk 100 eurot.

N.D leidis esitatud kaebuses, et otsus tuleb tühistada, kuna selge ei ole väärteo toimepanemise koht (erinevates dokumentides on nimetatud „Varraku tn 3 maja juures“, „Veeriku ja Nurga tn ristmik“ ja „Veeru 3 Maardu linn“). Kaebuse esitaja leiab ka, et kuna ta kontrollimise hetkel ta sõidukit ei juhtinud, vaid oli sõidukist kontrollimise hetkel väljaspool sõidukit, siis tema ei ole toime pannud väärtegu. Samadele seisukohtadele jäi N.D ka kohtuistungil.

Kohus leiab, et väärteootsuse tühistamiseks puudub alus ja N.D kaebus tuleb jätta rahuldamata. Tuleb tunnistada, et erinevates dokumentides on tõesti nimetatud erinevaid aadresse, kuid tegelikult ei ole üldse vaidlust väärteo toimepanemise kohas. Ka N.D ei eita, et sündmus leidis aset Veeru tn 3 maja juures Maardus. Samuti on väärteoprotokollis märgitud väärteo toimepanemise kohaks Veeru tn 3, Maardu linn, Harju Maakond. Väärteootsuses on märgitud väärteo toimepanemise kohaks sama aadress. Kohus leiab, et asjaolu, et otsuse kirjeldavas osas on eksitud tänavate nimedega, ei ole selline rikkumine, mis oleks toonud kaasa ebaõige lahendi väärteoasjas olukorras, kus tegelikult nii kaebuse esitaja, kohtuvälise menetleja esindaja kui tunnistaja kõik nõustuvad, et õige aadress ongi Veeru tn 3 Maardus, mis on kajastatud väärteo toimepanemise kohana nii kohtuvälise menetleja otsuses kui ka väärteoprotokollis. N.D leidis, et ka politseiametnikud peavad oma vigade eest maksma nagu temagi peab. Kohus nõustub N.D-ga selles, et väärteomaterjalid ei ole vormistatud korrektselt, kuid leiab siiski, et selle tulemusel ei ole tehtud ebaõiget otsust N.D suhtes.

N.D selgitas kohtuistungil, et tema elab Veeru 6 ja Veeru 3 on kõrvalmaja. Tema vaatas enda autot üle, et minna tehnoülevaatusele, sõidukit ta ei juhtinud.

Kohtuistungil kuulati tunnistajana üle Sergi X , kes selgitas, et ta mäletab 4.12.2013.a sündmust hästi. Tema oli sel päeval tööl patrullpolitseinikuna. Koos teise politseinikuga nad patrullisid Maardus, Veeru tänaval, täpset tänava lõiku enam ei mäleta, seal on T-Kujuline ristmik. Paremalt vasakule sõitis Toyota Carina. Nad kontrollisid numbri järgi sõidukit ja selgus, et sõidukil puudus tehnoülevaatus. Nad sõitsid Toyotale järgi umbes 200 meetrit (sest kontrollimine registrist võttis ka aega). Kui sõiduk jäi seisma ja parkis, siis kontrollisid nad Toyota juhi dokumente. Isik andis kohapeal kummalise seletuse, ütles, et ta sõitis küll, kuid on jõudnud juba autost väljuda ja seetõttu pole ta midagi rikkunud. Sisult samasuguseid ütlusi on tunnistaja andnud ka varem. Kohtu küsimusele, kas juhul, kui sõidukijuht avaldab menetlejale , et ta soovibki hetkel asuda sõitma tehnoülevaatusele, oleks isiku suhtes alustatud väärteoprotokolli koostamist, vastas tunnistaja eitavalt, kuid selgitas, et seda oleks kindlasti võimalik olnud kontrollida.

Väärteoprotokollile keeldus N.D alla kirjutamast ja andis ütlused eraldi. Ka nendest ütlustest ei nähtu, et N.D oleks kavatsenud sõita tehnoülevaatusele nagu ta seda nimetas kohtuistungil vastuseks kohtuvälise menetleja küsimusele. N.D ütlused on kohtu arvates ebausaldusväärsed, seda näitab tema ütluste areng menetluse käigus. Menetlusaluse isiku ütluste protokollist nähtuvalt on kaebuse esitaja nimetanud ainult seda, et ta teab, et tehniline ülevaatus autol puudub. Kohtuistungil seletas aga juba, et kavatses hakata tehnoülevaatusele minema. Oma selgituskirjas menetlejale kinnitab N.D seda, et kontrollimise ajal oli sõiduki mootor seisatud ja tema asus mootorsõidukist väljaspool, seega on väärteoprotokoll koostatud ebaõigesti, kuna tema ei ole liikluseeskirja rikkunud, kuna pole sel momendil olnud liikluses osaleja. Jääb mulje, et N.D lähtub põhimõttest, et kui ta kontrollimise hetkel ei asunud sõidukis sees, siis ei ole tema kui sõidukijuhi suhtes üldse võimalik mingit väärteomenetlust läbi viia. Selline seisukoht on N.D poolt aga ekslik. Samuti võiks ju siis arvata ka seda, et kui isik, kes juhib sõidukit olles alkoholijoobes, sõidab näiteks ebakindla sõidumaneeriga, siis äkki nähes politseiautot peatub, seiskab mootori ja väljub sõidukist, ei kuulu vastutusele võtmisele, kuna kontrollimise hetkel seisis ta lihtsalt auto kõrval ega osalenud sõidukijuhina liikluses. Tunnistaja ütlused seevastu on aga loogilised ja eluliselt usutavad ja nende õigsuses puudub kohtul alus kahelda. On ilmne, et tal puudus igasugune põhjus anda valeütlusi, samuti puudus politseiametnikel igasugune põhjus läheneda seisvale sõidukile, mille juures keegi lihtsalt oli, kontrollida sõiduki andmeid ja avastades, et sellel puudub tehnoülevaatuse märge, hakata koostama väärteoprotokolli – see ei ole eluliselt usutav ega loogiline.

LS § 73 lg 2 sätestab, et liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Väärtegu on kvalifitseeritud õigesti. Maanteeameti liiklusregistri andmetel on sõidukil Toyota Carina reg nr XXX tehnonõuetele vastavuse kontroll läbimata. Sõiduki omanik on N.D N.D juhtis . sõidukit teades, et tehnoülevaatus ei ole läbitud. Süüteokoosseis tema käitumises on olemas.

LS § 207 sätestab muuhulgas, et tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

N.D on väärteo toime pannud tahtlikult, oma ütlustes on ta kinnitanud, et teadis, et sõidukil puudus tehnoülevaatus, vaatamata sellele asus sõidukit juhtima (ja ei juhtinud seda tehnoülevaatusele minekuks) .N.D on karistatud sanktsiooni keskmises määras.

Kohtu arvates on karistus proportsionaalne rikkumisega ja vastavuses N.D süü suurusega. Tehnoülevaatust mitteläbinud sõidukid võivad olla liikluses ohtlikud mitte ainult sõidukijuhile endale vaid ka kõikidele teistele liiklejatele, sealhulgas jalakäijatele. N.D ei ole kohtule avaldanud, et tehnoülevaatus oleks jäänud läbimata temast mitteolenevatel põhjustel või et väärteo toimepanemise ajal oleks esinenud mingi erandlik asjaolu, mis sundis teda sõidukit juhtima vaatamata mitte teostatud tehnoülevaatusele. N.D suhtes puuduvad nii karistust kergendavad kui raskendavad asjaolud. Oma süüd ta ei tunnista, seda ei kahetse. Kohtuväline menetleja on täiesti õigustatult võtnud karistamise aluseks sanktsiooni keskmise määra. Pigem on karistus, arvestades N.D korduvaid varasemaid liiklusalaseid rikkumisi ja kehtivaid väärteokaristusi, leebe kui ebaõiglaselt karm.

Anne Rebane Kohtunik