4-13-8216/6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi nr 4-13-8216

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus kohtumaja Jõgeva Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 07. veebruar 2014.a, Suur 1 Jõgeva Väärteoasja number 4-13-8216 Väärteoasi

U.S kaebus 13.11.2013.a ’i väärteoasjas nr 2490,13,002295 tehtud otsusele Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi aeg

Menetlusalune isik: U.S (isikukood

xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post: ).

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti

Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo, kohtuvälise

menetleja ametnik - konna

Jõgeva politseijaos patrullteenistuse liikluspolitseinik Arsi Alavere. –

Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

Jätta kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas nr 13.11.2013.a 2490,13,002295 muutmata ja U.S-i kaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud

jäävad menetlusaluse isiku U.S-i kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb kohtule kirj

. alikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest

Kassatsioon tuleb esitada Tartu Maakohtule alates (Jõgeva kohtumajale) 30 päeva jooksul

päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav

(07. veebruar 2014.a), s.o alates 08. veebruar 2014 . .a

Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna patrullteenistuse liikluspolitseinik Arsi Alavere on 13.11.2013.a koostanud otsuse väärteoasjas nr 2490,13,002295 (tl. 23) selle kohta, et U.S 17.10.2013.a kell 11.23 Jõgeva maakonnas Põltsamaa linnas Viljandi maanteel juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 76+-3 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 23 km/h. Kiirust mõõdetud kiirusemõõtjaga Stalker II MDR nr AS004167. LS § 15 lg. 1 p. 2. Rikkumine on Antud teoga rikkus U.S kvalifitseeritud LS § 227 lg. 2 järgi.

Juhindudes KarS § 56 lg. 1 on määratud LS § 22 sõiduki U.S-ile

7 lg. 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks.

U.S-i kaebus

U.S on esitanud 05.12.2013.a Tartu Maakohtule kaebuse väärteoasjas nr

2490,13,002295 tehtud otsuse peale (tl. 5-6). Kaebuses palus U.S kohtul ennistada kaebuse esitamise tähtaeg politsei 13.11.2013.a otsusele ning tühistada politsei otsus väärteoasjas määratud karistuse osas ning kohaldada karistusena kergemaliigilist karistust.

Kaebuse kohaselt viibis U.S perioodil 29.10.2013.a

– 27.11.2013.a välislähetusel (lisatud lennupiletid) ning digitaalse kaebuse esitamiseks puudus tal kehtiv isikutunnistus kuni 04.12.2013.a.

Kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustab osas, millega on talle mõistetud karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks. Nõustus fikseeritud kiiruse mõõtmisega ja kahetses juhtunut. Selgitas, et kuna oli esmakordselt sellel maanteelõigul ning seal olid äsja lõppenud teetööd (märgid ei olnud oma kohal, teepeenrad olid korrastamata), siis ei olnud temale liikluskorraldus arusaadav osas, et tegemist oli asulasisese teega. Nägi küll asulat, kuid mitte seda määravat märki ning temale tuli üllatusena, et oli juba asulas. Kiiruseks fikseeritu 76 km/h.

Lisas, et on üsna kogenud juht ning on kogemusi omandanud Euroopas ja Türgis. On olnud hoolas ja ettevaatlik liikl likke ohte. eja ning üritanud ennetada võima

U.S töötab ehitusettevõttes ning tema vastutab Soome tööde osas ainsa soome keele valdajana firma juhatuses. Autot kasutab igapäevaselt ning liigub ringi palju just kohtumiste tõttu. Samuti võib praegusel hetkel tekkida vajadus liikuda 400 500 km päevas ja ühistransp - ordi kasutamine ei tule kõne alla, kuna tuleb vedada ka tööriistu või materjali. Tema jaoks on juhtimisõiguse äravõtmise näol tegemist väga range karistusega ning soovib asendamist kergemaliigilise karistusega, s.o juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks või arest. Kinnitas, et antud olukord on õppetunniks ning kahetses juhtunut juba protokollis. Nentis ka seda, et teda on sel aastal kaks korda juba karistatud kiiruseületamise eest, kuid rahatrahvid on tasutud.

Menetluse käik 16.12 ennista kaebuse esitamise tähtaega ja .2013.a kohtumäärusega s kohus U.S-i võttis esitatud kaebuse menetlusse.

Seejärel edastas kohus esitatud kaebuse kohtuvälisele menetlejale ja kohustas kohtuvälist menetlejat esitama kirjaliku seisukoha.

Kohus nõudis välja väärteotoimiku l. 14). (t

Kohtuväline menetleja esitas VTMS § 132 p. 17.01.2014.a seisukoha (tl.26-30), milles taotleb järgi otsuste muutmata jätmist ja kaebuse rahuldamata jätmist.

Kohtuvälise menetleja hinnangul on käesoleval juhul tuvastatud, et U.S on toime pannud väärteo, mille eest on teda otsusega nr 2490,13,002295 karistatud. Oma tegevusega on rikkunud LS § 15 lg. 1 p. 2 ning rikkumine on kvalifitseeritud LS § 227 lg. 2 järgi.

Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja lähtunud KarS § 56 lg. 1 ning arvestanud isiku kahetsust KarS § 57 lg. 1 p. 3 alusel. Samuti on arvestanud sellega, et tegemist on kiiruse ületamisega, mis kvalifitseerub lõige 2 alla. Suurem lubatud kiirus tähendab pikenenud peatumisteekonda ja ohuolukorras traagilisi tagajärgi, millega juht seab reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Arvestatud on ka asjaoluga, et rikkumine toimus asulasisesel teel.

Väärteoasja materjalidest ei ilmne erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Tegemist ei ole võõrandamatu õigusega ning selline karistus täidab eripreventiivset eesmärki. Samuti ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega. Käesolevalt on piisav juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks. U.S-i on varasemalt karistatud väärtegude eest kahel korral: 16.10.2013.a ja 22.07.2013.a rahatrahvidega LS § 227 lg. 2 järgi. Varasemad tasutud trahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut liikluses end mõistlikult ülal pidama. Seega ei ole rahatrahvid saavutanud oodatud tulemust ega sundinud menetlusalust isikut hoiduma uue samalaadse väärteo toimepanemisest. Sellest tulenevalt on pelgalt rahaline mõjutamine ennast ammendanud ja kohaldada tuleb ka teiseliigilisi seaduses ettenähtud mõjutusvahendeid. Kohtuväline menetleja leidis, et menetlusalusele isikule kohaldatud karistus vastab toimepandud teole, isiku süüle ja mõjutatavusele.

Kohtuväline menetleja ei nõustunud U.S-i selgituste ja põhjendustega, mis puudutasid liiklusmärkide paiknemist. Põltsamaa linna sisse sõites Põltsamaa Võhma teelt on liiklusmärk -

351, mis piiras kiiruse 70 km/h ning seejärel liiklusmärk 571, mis näitab asulat. Neid märke teetööde käigus liigutatud ei ole.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

1. Kohus leiab, et kuna kohtumenetluse pooled avaldasid, et on nõus kirjaliku menetlusega, siis on võimalik väärteoasi VTMS § 120 lg lahenda

da . 1 kohaselt kirjalikus menetluses, juhindudes kohtu -st 132. lahendi tegemisel VTMS § Asjaolusid VTMS § 120 järgi, mis tingiksid suulise menetluse pidamise, ei ole.

2. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja o jätta muutmata ja U.S-i kaebus rahuldamata. tsus tuleb

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna patrullteenistuse liikluspolitseinik Arsi Alavere on 13.11.2013.a koostanud otsuse väärteoasjas nr 2490,13,002295 (tl. 23) selle kohta, et U.S 17.10.2013.a kell 11.23 Jõgeva maakonnas Põltsamaa linnas Viljandi maanteel juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 76+-3 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 23 km/h. Kiirust mõõdetud kiirusemõõtjaga Stalker II MDR nr AS004167. Antud teoga rikkus U.S LS § 15 lg. 1 p. 2. Rikkumine on kvalifitseer määratud LS itud LS § 227 lg. 2 järgi. Juhindudes KarS § 56 lg. 1 on U.S-ile § 227 lg. 2 alusel sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks.

Tulenevalt VTMS § 123 lg. a kaebuse piirides

Antud juhul ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid.

3. on Koh hinnangul , et U.S tu on käesoleval juhul tuvastatud toime pannud väärteo, mille eest on teda otsusega nr 2490,13,002295 karistatud.

Väärteoprotokolli (tl. 19), tunnistaja ülekuulamise protokolli (tl. 21), liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli (tl. 20) ja isiku karistatuse teatise l. 22) alusel on (t

kohtuväline menetleja koostanud otsuse nr 2490,13,002295 (tl. 23), milles on väärtegu kvalifitseeritud LS § 227 lg. 2 alusel, s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21– Rikutud on LS §

40 kilomeetrit tunnis.

15 lg. 1 p. 2.

U.S on väärteoprotokollis (tl. 19) antud ütlustes märkinud, et juhtis mootorsõidukit

Põltsamaa linnas Viljandi maanteel sõidukiirusega 76 km/h ning tunnistanud ennast süüdi ja kahetsenud tehtut.

Tunnistaja Üllar Sõmera ütlustest tunnistaja ülekuulamise protokollis (tl. 21) nähtub, et

17.10.2013.a töökohustuste täitmisel Põltsamaa KJ teenindusterritooriumil teostas liiklusjärelevalvet Põltsamaa linnas Viljandi mnt l. Kalle Vares teostas liikumiskiiruse mõõtmist - seadmega STALKER II MDR nr AS004167, millega kella 11.23 ajal mõõdeti läheneval sõidukil Mercedes, registreerimismärgiga 986BDG, 76 km/h (tabloonäit). Antud teelõigul on lubatud 50 km/h. Juht, kelleks osutus U.S (sünd 07.04.1987.a) peatus vastavalt märguandele ning t

unnistas oma süüd.

Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli (tl. 20) kohaselt mõõdeti

17.10.2013.a U.S-i poolt juhitud mootorsõiduki Mercedes Benz Viano reg. märgiga -

986BDG kiirust Jõgeva maakonnas Põltsamaa linnas Viljandi mnt 18, kasutades liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet STALKER II MDR nr AS004167. Seadme näiduks saadi 76 km/h ning kiiruse mõõtmise laiendmääramatus oli . Mõõdetaval teelõigul oli lubatud +-3 km/h sõidukiiruseks 50 km/h, mis teeb ületatavaks sõidukiiruseks mitte vähem kui 23 km/h. Seadme tabloole fikseeritud näitu näidati ka juhile. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et mõõtevahendi kohta on väljastatud taatlustunnistus nr TTRS-13700078 ajavahemiku 08.03.2013.a 07.03.2014.a. –

U.S ei ole esitanud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ega väärteoprotokolli peale vastuväiteid, vaid on kinnitanud oma ütlustes, et tunnistab oma süüd ja kahetseb.

Mõlemad dokumendid on isik allkirjastanud.

Samuti on isik esitatud kaebuses tunnistanud veelkord süüteo toimepanemist ning seda kahetsenud.

Käesolevalt ei ole tõendamist leidnud menetlusaluse isiku väide selle kohta, et teetööde tõttu ei olnud temale liikluskorraldus arusaadav, kuna teepeenrad olid korrastamata ning kõik märgid ei olnud veel omal kohal. Kohtuväline menetleja on oma vastuses märkinud, et nii kiirustpiirav märk 351 (70 km/h) kui ka asulat näitav märk 571 asetsenud omal kohal vähemalt 2 aastat on ning teetööde käigus neid ei liigutatud.

Menetlusalune isik on väärteoprotokollis antud ütlustes ennast süüdi tunnistanud, kuid ei ole sealjuures märkinud, et liikluskorraldus oli tema jaoks arusaamatu või et märgid ei paiknenud omal kohal. Samuti oli isikul võimalus selle kohta esitada vastulause, milli st võimalust aga U.S kasutanud ei ole.

Kohus leiab, et 17.oktoobril keskpäeval (kell 11.23) on Eestimaal teadaolevalt valge aeg, mistõttu vähemalt valge taustaga asulat näitav märk 571 on nähtav piisavalt kaugele, et märki nähes kiirus nõutavatesse piiridesse kohandada.

Eeltooduga kogumis loeb kohus tõendatuks, et U.S juhtis 17.10.2013.a kella 11.23 ajal mootorsõidukit reg. märgiga Viljandi mnt 18 Põltsamaa linnas Jõgeva Mercedes-Benz 986BDG maakonnas dukiirust km/h. , ületades lubatud suurimat sõi mitte vähem kui 23

U.S-i poolt toimepandud LS § 227 lg. 2 järgi kvalifitseeritavas teos ei esine õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

LS § 15 lg. 1 p. 2: asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg. sätestab: 21-

kilomeetrit tunnis

karistatakse kuue kuuni.

Kohus on eelnevalt tuva sulasisesel stanud, et isik on juhtinud mootorsõidukit a teel vähemalt 76+-3 km/h

2 tulenevalt on suurim lubatud kiirus asulasisesel teel 50 km/h, mis . LS § 15 lg. 1 p. tähendab, et on rikkunud nimetatud liiklusnormi vähemalt km/h. LS § 227 U.S lg. 2

alusel karistatakse isikut siis, kui mootorsõidukijuht on ületanud suurimat lubatud sõidukiirust 21-40 km/h. Seega jääb kiiruseületamine LS § 227 lg. sätestatu mõjualasse.

Kohtuväline menetleja on U.S-i süüte nud õigesti § 227 lg. järgi.

o kvalifitseeri KarS

4. Kohus leiab, et väärteo toimepanemise eest karistuse mõistmisel tuleb juhinduda KarS § 56 lgs 1 sätestatud karistuse mõistmise põhimõtetest.

KarS § 56 lg 1 sätestab: . kaitsmise huvisid.

Väärteootsusest nr nähtub, et kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel 2490,13,002295

arvestanud KarS § 56 lg. 1 järgi karistuse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtuväline menetleja on tuv käitumises karistust kergendava asjaoluna astanud U.S-i kahetsuse (KarS § 57 lg. 1 p. 3). Ka kohtule nähtub, et käesolevalt on isik kahetsenud tema poolt toimepandud tegusid juba väärteoprotokollis antud ütlustega (tl. 19). Seega leiab kohus, et

U.S-i käitumises on tuvastatav kergendava asjaoluna KarS § 57 lg. 1 p. 3 märgitud puhtsüdamlik kahetsus. raskendavaid asjaolusid (KarS § 58) kohus käesolevalt ei Karistust tuvastanud.

Väärteomaterjalide kohaselt on isikut varasemalt karistatud väärteokorras kahel korral: 16.10.2013.a otsusega LS § 227 lg. 2 alusel rahatrahviga 236 eurot ja 22.07.2013.a otsusega LS § 227 lg. 2 alusel rahatrahviga 120 eurot.

U.S on avaldanud oma kaebuses (tl. 5-6), et soovib, et võimalusel lühendatakse juhtimisõiguse äravõtmist või asendatakse juhtimisõiguse äravõtmine arestiga.

Kohus märgib, et põhjendus juhtimisõiguse äravõtmise lühendamiseks U.S-i on inimlikus mõttes arusaadav, kuid samas ei sisalda see ühtki õiguslikult arvestatavat motiivi ega s olevat alust, mida arvestada karistuse kohaldamisel. Asjaolu, et eadusega kooskõlas menetlusalune isik arvab, et on kogenud sõitja, kuna on välisriigis mootorsõidukit juhtinud ning on hoolas ja ettevaatlik liikleja, ei anna temale eriõigust mittejärgida liikluskorraldust.

U.S-ile on LS § 15 lg. 1 p. rikkumise tõttu ja LS § 227 lg. alusel äravõetud juhtimisõigus 2 kuuks. LS § 227 lg. sätestab: 21-

kilomeetrit tunnis

karistatakse kuue kuuni.

Kohtule nähtuvalt on isikul juhtimisõigus ära võetud sanktsiooni keskmisest madalamas määras.

U.S on t avaldanud soovi juhtimisõiguse äravõtmise ühistamiseks või vähendamiseks, samuti selle asendamiseks arestiga. Isiku poolt toimepandud teo eest on võimalik karistuseks määrata rahatrahv või juhtimisõiguse äravõtmine – seega on tegemist alternatiivsete karistustega, mille hulgast peab menetleja, käesolevalt kohus, valima sellise, mille kaudu oleksid kõige paremini täidetud KarS § 56 lg. 1 toodud eesmärgid. Kohus märgib, et LS § 227 lg. 2 ei anna võimalust karistada teo toimepannud isikut arestiga, vaid rahatrahvi või juhtimisõiguse äravõtmisega. tuväline menetleja on Koh leidnud, et KarS § 56 lg. 1 toodu on täide suhtes juhtimisõiguse äravõtmisega. tud isiku

Käesolevalt kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga. on toime pannud U.S

LS § 227 järgi kvalifitseeritavate tegude hulgas htliku süüteo. Isik on ületanud lubatud enamo piirkiirust mitte vähem kui lõike

23 km/h, mis on kvalifitseeritav eelnimetatud paragrahvi teise järgi, mida võib lugeda kiiruse ületamiseks suures ulatuses. Sealjuures tuleb arvestada asjaoluga, et tegemist on kiiru stusega kohas, kus se ületamisega asulasiseselt (Põltsamaa linnas), s.o inimasu on tekitatud ka reaalne oht nii enda kui teiste isikute elule ja tervisele. Linnas lubatud piirkiiruse ületamine vähemalt 23 km tunnis ei ole tähtsusetu rikkumine, mistõttu U.S-i süü ei ole tühine.

Kohtule nähtub kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohast, et isikut on varasemalt karistatud lubatud piirkiiruse ületamise eest kahel korral, tegemist on kehtivate karistustega ning nimetatud rikkumised on toime pandud 2013.a. Samuti on oluline sealjuures asjaolu, et U.S-i on karistatud 16.10.2013.a otsusega LS § 227 lg. 2 alusel rahatrahviga, kuid käesoleva väärteo on isik toime pannud kõigest päev pärast otsuse tegemist, s.o 17.10.2013.a. See iseloomustab U.S-i ja suhtumist liikluskultuuri käitumist ning näitab, et menetluse aluseks olev piirkiiruse ületamine ei ole olnud ühekordne ekslik juhtum, vaid seda on olnud ka varasemalt ning varasemad karistused ei ole mõju avaldanud. Samuti leiab kohus, et kuna kiiruse ületamise episoode on isik varasemalt toime pannud mitu ning sealjuures on varasemad ja praegune kiiruseületamine toimunud 3 kuu jooksul, siis ei ole põhjendatud ka veelkordse rahatrahvi määramine, kuna varasemad mõistetud trahvid ei ole vajalikku õiguskuulekust taganud. - Karistamise aluseks olevas KarS § s 56 märgitakse karistuse valiku alusena võimalust mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus on kindlaks teinud, et U.S on lühikese aja jooksul kahel korral karistatud leebeima karistusliigigarahalise karistusega samaliigilise süüteo eest. Fakt, et aset leidis ka kolmas samaliigiline rikkumine, on ilmne tõendus selle kohta, et rahaline karistus on ebapiisav, et U.S-i mõjutada hoiduma selleliigilist kui valida muu e süütegude toimepanemisest. Seetõttu ei ole muud võimalust karistusliik ja LS § 227 lg.2 järgi saab selleks olla juhtimisõiguse äravõtmine. Kohus märgib siinkohal, et j eloomuga ning uhtimisõiguse äravõtmine karistusena on eelkõige eripreventiivse is on suunatud isiku mõjutamisele ja kaudselt ka isiku hoiakute ja suhtumise muutmisse liikluskultuuri terviku suhtes. Seega on U.S-i suhtes põhjendatud juhtimisõiguse äravõtmine, et mõjutada õigusvastasest käitumi teda edaspidi hoiduma sest. Samas ei pea kohus

põhjendatuks kohaldada U.S-i rikkumise eest nii põhikaristust kui ka lisakaristust, kuna karistuse eesmärgid on loodetavasti saavutatavad ka ainult varasemast erinevaliigilist põhikaristust kohaldades. Kohus ei leia, et asjaolu, et isiku

vajadus tööalaselt omada juhtimisõigust võiks olla aluseks jätta karis

tusena juhtimisõiguse äravõtmine kohaldamata. Igapäevase sissetuleku seotus

juhtimisõigusega ei ole iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistav asjaolu, sest KarS 50 lg. 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Kohus märgib, et menetlusalusel isikul on võimalus oma töö ümber korraldada.

Kohus on seisukohal, et juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks on vastavuses KarS § 56 lg. 1 tooduga. U.S-i rikkumine on käsitletav LS § 227 lg. 2 kvalifikatsiooni keskmisest väiksema rikkumisena. Kohtuväline menetleja leidnud õigesti, et juhtimisõiguse äravõtmist on

tuleb rakendada sanktsiooni keskmisest madalamas määras ning aluseid selle vähendamiseks kohtule ei nähtu.

5. VTMS § 132 p. 1 kohaselt muutmata ja kaebuse rahuldamata.

Kohus ei tuvastanud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise aluseid ning leiab, et kohtuväline menetleja on teinud otsuse kooskõlas väärteomenetlusõigusega, mistõttu tuleb jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja U.S-i poolt esitatud kaebuse väärteootsuse nr 2490,13,002295 peale rahuldamata.

Kohus juhindub sealjuures VTMS § 132 p st 1, § - -st 133.

Menetluskulud

VTMS § 38 lg. 1 sätestab: kriminaalmenetlu KrMS § 180 lg. 1 kohaselt - erandeid.

Kohtule ei nähtu, et käesolevalt oleks menetlusosalistel tekkinud menetluskulusid. Vaatamata sellele määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse, jättes kulud U.S-i kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Ülle Raag