3-13-2261/26 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2014, Tallinn

Haldusasja number

3-13-2261

Haldusasi

OÜ Viva Elektroonika Pluss kaebus Maksu- ja

Tolliameti 25. septembri 2013 intressinõude nr 13-

3/105731 tühistamise nõudes

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja: OÜ Viva Elektroonika Pluss

Esindaja: v.adv Vahur Kivistik

Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet

Esindaja: Veiko Soll

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Viva Elektroonika Pluss kaebus rahuldamata.

2. Jätta kummagi poole menetluskulud poole enda kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalistel

on

õigus

kohtuotsuse

peale

esitada

apellatsioonkaebus

Tallinna

Ringkonnakohtule

hiljemalt

13. märtsil 2014 (HkMS § 180, § 181 lg 1).

VAIDLUSTATUD INTRESSINÕUE

1. Maksu- ja Tolliamet tegi 25. septembril 2013 OÜ-le Viva Elektroonika Pluss intressinõude

nr 13-3/105731, nõudes 141 211,87 euro suuruse intressivõla tasumist kümne päeva jooksul.

Intressinõudest nähtuvalt on tegemist OÜ-ga Viva Elektroonika ühinenud AS-i Leventa

intressivõlaga nende äriühingute ühinemise päeva (6. novembri 2012) seisuga.

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

2. OÜ Viva Elektroonika Pluss esitas 25. oktoobril 2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse,

taotledes Maksu- ja Tolliameti 25. septembri 2013 intressinõude nr 13-3/105731 tühistamist.

Kaebaja leiab, et vaidlustatud intressinõue on nõuetekohaselt põhjendamata ning seetõttu

kaebajale arusaamatu. Kaebaja märgib, et intressinõudest ei selgu, kuidas on intressisumma

arvutatud, kas tegemist on ainult AS-i Leventa intressidega või sisaldab intressinõue ka OÜ

Viva Elektroonika Pluss võlalt arvestatud intresse ning kas intresside arvestamisel on arvesse

võetud OÜ Viva Elektroonika Pluss enammakseid. Kaebaja hinnangul on arusaamatu ka

intressinõude lisas olev arvestustabel, milles esitatud lõppsumma ei ühti ka intressinõudes

nimetatud intressisummaga.

3. Kaebaja heidab ka ette, et vaidlustatud intressinõudest ei selgu, et maksuhaldur oleks

arvestanud intressiarvestuses intressidega, mida maksuhaldur peab tasuma AS-ile Leventa

enammakstud maksusummade tähtaegselt tagastamata jätmise tõttu. Sellega seoses selgitab

kaebaja, et on esitanud maksuhaldurile 2012. aasta märtsi-, aprilli ja juunikuu maksuarvestuses

enammakstud maksusummade tagastusnõuded, mille maksuhaldur on aktsepteerinud, olles

kandnud vastavad summad kaebaja ettemaksukontole, mis vastavas osas on Tallinna

Halduskohtu 3. juuli 2012 määruses (haldusasi nr 3-12-1357) ja 13. novembri 2012 määruses

(haldusasi nr 3-12-2373) antud lubade alusel maksuhalduri poolt arestitud. Kaebaja viitab

siinkohal Riigikohtu otsusele kohtuasjas nr 3-3-1-8-13 ja 3-3-1-64-12 ning leiab, et

maksuhaldur peab arvestama kaebaja kasuks intresse tähtaegselt tagastamata enammakstud

maksusummadelt alates MKS § 106 lõikes 2 sätestatud tagastusnõude täitmise tähtpäevast.

Kaebaja on, viidates Riigikohtu poolt kohtuasjas nr 3-3-1-4-13 tehtud otsusele, seisukohal, et

intressi maksmise kohustust ei välista halduskohtu luba ettemaksukonto arestimiseks, sest

ettemaksukonto arestimine ei pikenda ega peata tagastusnõude täitmise tähtaega. Kaebaja

toob ka välja, et endiselt on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses kaebaja apellatsioonkaebus

haldusasjas 3-13-1110, mille esemeks on kaebaja nõue kohustada maksuhaldurit

tagastusnõuete tähtaegselt tagastamata jätmise eest intressi maksmiseks.

4. Kaebaja leiab, et AS-i Leventa intressi arvestuse aluseks olev põhimaksu võlg on määratud

19. augustil 2013 maksuotsusega nr 12.2-34076-33, mis on samuti kohtus vaidlustatud

(haldusasi 3-13-1951). Kaebaja märgib, et eelnimetatud haldusasja esemeks oleva kaebuse

rahuldamise korral kuuluvad tühistamisele ka intressinõudes nõutud intressid. Kaebaja leiab,

et intressi summa ei ole seega selge ning intressinõude esitamine on ennatlik.

5. Kaebaja leiab, et MKS §-is 117 sätestatud 0,06%-ne intressimäär on põhiseadusega

vastuolus. Viidates Riigikohtu otsusele kohtuasjas 3-4-1-8-02 ning seal kajastatud

õiguskantsleri ja justiitsministri seisukohtadele, leiab kaebaja, et kehtiv intressimäär on

ebaproportsionaalselt. Kaebaja hinnangul on maksuintressi eesmärkideks kohustuse

mitteõigeaegsest täitmisest saamata jäänud tulu hüvitamine ning maksumaksja motiveerimine

riigi ees oma rahalisi kohustusi õigeaegselt täitma. Kaebaja leiab, et nende eesmärkide

saavutamiseks oleks kohane maksuintresside määra muutmine kooskõlas rahaturul toimuvate

muudatustega, sest kui maksuintressi määr ületab kordades rahaturu intresse, ei saa rääkida

saamata jäänud tulu kompenseerimisest. Kaebaja möönab, et teisena nimetatud eesmärgi

saavutamise seisukohast peaks maksuintresside määr olema rahaturu intressitasemest veidi

kõrgem, ent mitte kordades kõrgem, nagu see käesoleval juhul Eestis on. Kaebaja selgitab, et

käesolevaks ajaks on rahaturu intressid langenud tasemele 3-5% aastas, maksuintressi määr

on jäänud aga tasemele 21,9 % aastas, ületades sel moel rahaturu intressimäära 500-800%.

Selline intressimäär on kaebaja hinnangul karistusliku iseloomuga.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Maksu- ja Tolliamet vaidleb OÜ Viva Elektroonika Pluss kaebusele vastu ning taotleb selle

rahuldamata jätmist. Vastustaja leiab, et vaidlusalune intressinõue on nõuetekohaselt

põhjendatud ning sisaldab kõiki MKS § 115 lõikes 3 nimetatud andmeid. Vastustaja selgitab,

et tasumisele kuuluva intressivõla kujunemine on jälgitav intressinõudele lisatud tabelist, kus

on veergude kaupa toodud välja nõude alus, nõude liik, maksusumma tasumise tähtpäev,

maksusumma tegeliku tasumise päev, viivitatud päevade arv, enammakstud või tasumisele

kuulunud maksusumma, intressimäär, arvestatud intressisumma ning intressisumma kokku.

Vastustaja märgib, et lisatud tabeli II veerust tuleneb üheselt, et tegemist on maksuotsusega

korrigeeritud vastava maksustamisperioodi käibedeklaratsioonist tuleneva intressivõlaga.

Vastustaja selgitab samuti, et MKS § 119 lg 2 alusel arvestatavad intressivähendused

kajastuvad on intressinõudele lisatud tabeli VI veerus miinusmärgiga.

7. Vastustaja selgitab ka, et vaidlustatud intressinõudest nähtub üheselt, et see on esitatud

seoses AS-i Leventa ühinemisega OÜ-ga Viva Elektroonika Pluss. Vastustaja on seisukohal,

et tulenevalt äriseadustiku § 391 lõikest 4, MKS § 31 lõikest 1 ning §-st 35 tulenevalt läks

ühinemisega AS-i Leventa intressivõlg üle kaebajale.

8. Põhjendamatuks peab kaebaja etteheidet, mis puudutab tagastusnõude täitmisega

viivitamist. Vastustaja selgitab, et intressinõue oli selle andmise hetkel igati õiguspärane ning

ettemakseid on intressiarvestamisel võetud arvesse täpselt niivõrd, kuivõrd need olid

haldusakti andmise seisuga kehtivad. Vastustaja ei pea õigeks kaebaja seisukohta, nagu tuleks

intressi arvestamisel arvesse võtta ka pooleliolevaid kohtuvaidlusi.

9. Vastustaja peab spekulatiivseks kaebaja seisukohta MKS §-s 117 sätestatud intressimäära

ebaproportsionaalsuse kohta. Vastustaja toob välja, et kaebaja ei ole esitanud mistahes

tõendeid, mis annaks alust järeldamaks, et rahaturu intressid on langenud kaebuses märgitud

tasemele. Samas leiab vastustaja, et isegi kui see nii on, ei anna see alust tunnistada MKS §-s

117 selles osas põhiseadusega vastuolus olevaks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

10. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid, leian, et OÜ Viva

Elektroonika Pluss kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Vaidlusalune

intressinõue on nõuetekohaselt põhjendatud ning piisavalt selge, kaebaja seevastu ei ole esile

toonud ega tõendanud ühtki konkreetset asjaolu, mis intressinõudes esitatud arvestuse

õigsuse ümber lükkaks. Ekslik on ka kaebaja seisukoht, et vaidlusalune intressinõue on

esitatud ennatlikult. Viimaks ei saa nõustuda ka kaebaja seisukohaga MKS §-s 117 sätestatud

intressimäära ebaproportsionaalsuse ja põhiseadusvastasuse kohta.

11. Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et intressinõue on arusaamatu. Intressinõude

vormistamise ja põhjendamise nõuded on sätestatud maksukorralduse seaduse (MKS) § 115

lõikes 3. Selle sätte kohaselt tuleb intressinõudes näidata ära viivitatud päevade arv,

intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja tasumise tähtaeg. Kõik need asjaolud on

kajastatud vaidlusaluses intressinõudes, mille osaks on ka sellele lisatud intressiarvestuse tabel.

Intressinõudele lisatud tabelist nähtub, milliste maksukohustuste täitmisega viivitamise eest

on intresse arvestatud. Vastava maksukohustuse liik ning maksustamisperiood on kajastatud

tabeli tulbas „Nõue“. Näiteks kirje KMD/MO 01.2012 tähendab, et tegemist on 2012. aasta

jaanuarikuu käibemaksuga (KMD), mille suurus on kindlaks määratud maksuotsusega (MO).

Tabelina esitatud andmetest nähtuvad ka vastavate maksukohustuste lõikes põhivõla

tasumised. Intressi on arvestatud lähtudes konkreetse nõude saldost konkreetsel ajavahemikul

ning põhivõla tasumine kajastub intressiarvestuses seeläbi, et pärast põhivõla osalist tasumist

on järgneval perioodil arvestatud intressi väiksemalt saldolt. Nii näiteks on 2011. aasta

juulikuus tasumisele kuulunud käibemaksu tasumata osa (saldo) vastava deklaratsiooni

esitamise päevale järgneval päeval 20 434,19 eurot, alates 21. aprillist 2012 on see saldo

16 799,92 eurot. See tähendab, et 20. aprillil 2012 on kõnealune põhivõlg 3634,27 euro

ulatuses tasutud või tasaarvestatud, järgmine tasumine või tasaarvestamine selle

maksukohustuse osas on toimunud 21. mail 2012 seejärel 22. oktoobril 2012, mispeale oli

kaebajal 2011. aasta juulikuu eest käibemaksu tähtajaks tasumata 12 234,46 eurot. Niisiis on

tasutud või tasaarvestatud põhivõla summaks intressiarvestuse aluseks olevate põhivõla

saldode vahe. See nähtub ka intressinõudes esitatud selgitusest: „Intress - Nõude saldolt arvestatud

intressisumma, saldo muutumisel tekitatakse nõudele uus intressi arvutuskäigu rida.“

12. Samamoodi on tabelis kajastatud ka see, millises ulatuses MKS § 119 lg 2 alusel intressi

arvestatud ei ole. Intressi mittearvestamise asjaolud nähtuvad tabelis esitatud ridadelt

Intressiväh. Vastav selgitus on esitatud ka intressinõudes: „Intressivähendus – Kui intressi

arvestamise perioodil eksisteerib arvestussüsteemis ettemaks, siis kasutatakse ettemaks nõude(ete) intressi(de)

kompenseerimiseks.“ Nii näiteks nähtub, et perioodil 23. augustist 2011 kuni 20. aprillini 2012

oli kaebaja maksuarvestuses ettemaks, mille suurus oli võrdne 2011. aasta juulikuu tähtaegselt

tasumata käibemaksusummaga (20 434,19 eurot). Selle ettemaksu tõttu ei ole nimetatud

perioodi eest maksuvõlalt intressi arvestatud, sest kaebaja võlgnetav maksukohustus oli sel

perioodil vähemalt võrdne maksuhalduri poolt kaebajale maksmisele või tagastamisele

kuuluva maksusummaga.

13. Kaebaja ei ole esitanud mitte ühtegi konkreetset etteheidet vaidlusalusele intressinõudele

lisatud tabelisse kantud arvväärtuste kohta. Need arvväärtused kajastavad aga konkreetseid

asjaolusid – konkreetse maksukohustuse võla saldot teatud hetkel, sellelt võlasaldolt

arvestatud intressi suurust ning maksuhalduri poolt kaebajale tasumisele või tagastamisele

kuuluvate summade suurust vastavatel perioodidel. Sisuliselt ei ole kaebaja seega ühelegi

intressiarvestuse aluseks olevale asjaolule vastu vaielnud. Väär on kaebaja väide, et

intressiarvetusest ei nähtu, kas või mil määral on maksuhaldur intressiarvestuses arvestanud

kaebajale tasumisele kuuluvate intressidega. See, milliste kohustustega maksukohustuslase ees

on maksuhaldur arvestanud, nähtub üheselt ja selgelt tabelis esitatud intressivähenduse

ridadelt. Väitmaks, et intressiarvestus on selles osas väär, peaks kaebaja konkreetselt ära

näitama, milliste kaebajale tasumisele või tagastamisele kuuluvate maksusummadega

vastustaja arvestanud ei ole ja millistel perioodidel oleks maksuhaldur nendega kaebaja arvates

pidanud arvestama. Antud juhul nähtub tabelist näiteks, et perioodil 21. aprillist 2012 kuni 21.

maini 2012 oli kaebaja 2011. aasta juulikuu käibemaksuvõla saldo 16 799,92 eurot. Samuti

nähtub, et eelnimetatud perioodi hulka kuuluva 15 päeva jooksul (26. aprillist kuni 10. maini

2012) oli kaebajal 5393,22 euro suurune ettemaks. Selle ettemaksuga arvestamine nähtub

vastava intressivähenduse realt. Kaebaja ei ole väitnud ei seda, et 2011. aasta juulikuu

käibemaksuvõla saldo 21. aprillil 2012 ei oleks olnud nii suur nagu tabelis märgitud ega ka

seda, et vaadeldava perioodi jooksul oli kaebajale tasumisele või tagastamisele kuuluv summa

suurem kui selle perioodi intressivähenduste ridadel näidatud. Sellisena on kaebaja väide

intressinõude arusaamatuse ja õigusvastasuse kohta paljasõnaline. Küll aga ei saa eeltoodud

põhjustel põhjendatuks pidada kaebaja etteheidet, et vaidlusalusest intressinõudest jääb

arusaamatuks intresside arvestamise alus või see, kas tegu on ainult AS-i Leventa intressidega

või sisaldab intressinõue ka mingisuguseid muid intresse. Vaidlusalusest intressinõudest

tuleneb üheselt, et tegemist on AS-i Leventa poolt tähtaegselt tasumata maksusummadelt

arvestatud intressidega intressinõude lisaks olevas tabelis kajastatud maksuvõlgade

tekkimisest kuni 6. novembrini 2012 ehk kuni AS-i Leventa ja kaebaja ühinemiseni. Nagu

juba märgitud, on intressinõudes välja toodud maksuliikide ja perioodide kaupa kõik

maksuvõlad, millelt intresse on arvestatud. Väide intressinõude arusaamatusest või

mittekontrollitavusest on seega alusetu.

14. Õigustatuks ei saa pidada kaeabaja etteheidet, et intressinõudest ei nähtu, millise normi

alusel nõutakse AS-i Leventa maksuvõlalt arvestatud intresse kaebajalt. Vaidlust pole selles, et

ühinemisel oli AS Leventa ühendatavaks ja OÜ Viva Elektroonika Pluss ühendavaks

äriühinguks. Äriseadustiku § 391 lõigetest 1, 3 ja 4 tuleneb, et sel moel toimunud äriühingute

ühinemise korral tuleb ühendavat äriühingut käsitada ühendatava äriühingu õigusjärglasena.

MKS § 35 kohaselt lähevad õigusjärglasele üle õiguseellase maksukohustused, sh. MKS § 31

lg 1 punktis 5 nimetatud kohustus tasuda intress. Sellele, et kaebajalt vaidlusaluse

intressisumma nõudmise aluseks on asjaolu, et AS Leventa ühines kaebajaga, on

intressinõudes viidatud. See, et intressinõudes ei ole viidatud õigusnormidele, milles

sätestatakse ühendatava äriühingu intressi tasumise kohustuse üleminek ühendavale

äriühingule, ei muuda intressinõuet õigusvastaseks ega ole sedalaadi puuduseks, mis muudaks

intressinõude kontrollimatuks.

14. Kaebaja väide, et intressinõudes esitatud summa ei ühti selle lisaks olevast tabelist

tulenevaga, on põhimõtteliselt õige, ent ei too samuti kaasa intressinõude tühistamise

vajadust. Intressinõudega nõutakse kaebajalt 141 211,87 euro suuruse intressi tasumist.

Intressinõudele lisatud tabeli viimase tulba „intress“ ridade summaks kujuneb 141 213,20

eurot. Seega kajastab intressiarvestustabel suuremat intressikohustust, kui kaebajalt

intressinõude resolutiivosas nõutakse. Kuna kaebaja ei ole esitanud ühtki sisulist vastuväidet

intressinõude lisaks olevas tabelis esitatud intressiarvestusele, siis tuleb tekkinud olukorras

asuda seisukohale, et intressinõudega nõuab maksuhaldur vähemat, kui intressiarvestuse järgi

nõuda võiks. See aga ei riku kaebaja õigusi. Tegelikult näib, et maksuhaldur nõuab antud

juhul intresse üksnes maksuvõlgadelt, mis on kindlaks määratud maksuotsusega.

Intressinõudes kajastatud summa 141 211,87 vastab tabeli viimases tulbas toodud kõigi ridade

summale, millest on maha lahutatud esimeses ja viimases reas toodud summad. Esimesel real

on

arvestatud

intressivähendus

nõudelt

KMD

08.2010

(2010.

aasta

augusti

käibedeklaratsioon) -0,01973 eurot ning viimasel real on arvestatud intressi nõudelt TSD

08.2012 (2012. aasta augustikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioon) 1,34909 eurot. Kõigil

ülejäänud ridadel kajastatakse maksuotsusega kindlaks määratud maksuvõlalt arvestatud

intresse. Lahutades esimesel ja viimasel real kajastatud intressisummad tabeli kõigi ridade

intressisummast maha (141213,20-(-0,01973)-1,34909=141211,87064) vastabki tulemus

intressinõude resolutsioonis toodule. Möönan siiski, et eelnimetatud selgitus võiks nähtuda

intressinõudest või selle lisast. Olukorras, kus haldusakti resolutsioonis kajastatud arvnäitaja

kujunemise osas viidatakse juurdelisatud tabelile, on igaühel põhjust eeldada, et resolutsioonis

kajastatud summa vastab tabeli kõigi vastavate ridade summale. Käesoleval juhul ei olnud

ebakõla ilmse põhjuse väljaselgitamine väga keeruline, ent siiski – maksuhaldur saaks vastava

selgituse lisamisega või intressinõude aluseks olevas tabelis asjassepuutumatute ridade

mittekajastamisega sellist ka esiti tekkivad segadust hõlpsasti vältida.

15. Põhjendamatu on kaebaja väide, et AS Leventa ja OÜ Viva Elektroonika Pluss ühinemise

kande päeva seisuga ei olnud AS-il Leventa maksuvõlga. Vaidlusalusest intressinõudest

nähtuvalt koosneb see maksuvõlg maksuotsusega kindlaksmääratud maksukohustustest,

konkreetselt 2012. aasta jaanuari-, veebruari-, mai ja juuni ning 2011. aasta juuli-, augusti-,

septembri-, oktoobri-, novembri- ja detsembrikuu käibemaksust. Nende perioodide

käibemaksukohustus on kindlaks määratud Maksu- ja Tolliameti 19. augusti 2013

maksuotsusega nr 12.2-3/4076-33. See, et eelnimetatud maksuotsus on tehtud pärast AS-i

Leventa ja OÜ Viva Elektroonika Pluss ühinemist, ei anna alust väita, et AS-il Leventa ei

olnud ühinemise ajal tähtaegselt täitmata maksukohustusi. Maksukohustus tekkib seaduses

sätestatud asjaoludest tulenevalt seaduses sätestatud ajal. See, et maksukohustuslane jätab

maksukohustuse nõuetekohaselt deklareerimata, ei muuda maksukohustuse tekkimise aega.

Maksuhalduri poolt tehtav maksuotsus ei loo maksukohustust, vaid sellega üksnes

tuvastatakse maksukohustuse tekkimine. Antud juhul tuvastati Maksu- ja Tolliameti 19.

augusti 2013 maksuotsusega AS-i Leventa täiendav käibemaksukohustus 2011. aasta juuli- ja

2012. aasta juunikuu vahelistel maksustamisperioodidel.

16. Juba eeltoodud põhjustel ei saa asjakohaseks pidada kaebaja väidet, et intressinõue võib

olla õigusvastane sel põhjusel, et maksuhaldur ei ole täitnud kaebaja poolt esitatud

intressinõuet. Asjaolu, et kaebaja esitas 3. mail 2013 maksuhaldurile intressinõude ning et

selle põhjendatus on poolte vahel vaidluse all kohtuasjas nr 3-13-1110, ei muuda käesolevas

asjas vaidlustatud intressinõuet õigusvastaseks. Samuti ei takistanud vaidlusaluse

intressinõude esitamist mingil moel see, et senini on kaebaja ja maksuhalduri vahel kohtus

pooleli vaidlus Maksu- ja Tolliameti 18. septembri 2013 maksuotsuse nr 12-2.3/4076-33 üle.

Maksukorralduse seadusest ei tulene, et maksuhaldur võiks intressinõude esitada alles siis, kui

kõik vaidlused intressinõudes kajastatud maksuvõlgade või samadel perioodidel maksuhalduri

poolt maksukohustuslasele tasumisele või tagastamisele kuuluvate summade üle on lõppenud.

Pooleliolevad vaidlused ei välista käesoleval juhul vaidluse all oleva intressinõude esitamist,

samuti ei mõjuta käesoleva intressinõude esitamine kuidagi kaebaja õigust nõuda

maksuhaldurilt MKS §-s 116 nimetatud intresse. Juhul kui eelnimetatud 18. septembri 2013

maksuotsus tühistatakse, tuleb maksuhalduril kaebaja maksuarvestust vastavalt korrigeerida.

Juhul kui kaebaja on kõnealuse maksuotsuse alusel maksusummad ja neil arvestatud intressid

tasunud, tekib tal tagastusnõue ning maksuhaldur on kohustatud arvestama alusetult tasutud

maksusummadelt intressi kaebaja kasuks. Lisaks tuleb märkida, et kaebuses on põhjalikult

käsitletud maksuhalduri tegevust AS-i Leventa 2012. aasta märtsi-, aprilli ja maikuu

käibedeklaratsioonides kajastatud tagastusnõuete menetlemisel. Seejuures aga on kaebaja

tähelepanuta jätnud, et kõnealuses osas on 18. septembri 2013 maksuotsusega nr 12.2-

3/4076-33 kaebaja maksuarvestust korrigeeritud ning tuvastatud, et kaebaja enda poolt nende

perioodide

deklaratsioonides

kajastatud

tagastusnõuded

ei

olnud

põhjendatud.

Maksudeklaratsioonis valeandmete esitamisest ei saa maksukohustuslasele tulla mingisuguseid

õigusi, sh. õigust nõuda valeandmete alusel deklaratsioonis kajastuva enammakse

kinnipidamisega viivitamise eest maksuhaldurilt intresse olukorras, kus maksuhaldur on

kehtiva maksuotsusega tuvastanud, et deklaratsioonis kajastatud suuruses enammakset

tegelikult ei tekkinud. Hoolimata vaidlustamisest (haldusasi nr 3-13-1951) on Maksu- ja

Tolliameti 18. septembri 2013 maksuotsus kehtiv ning maksuhaldur saab kaebaja

maksuarvestuses sellest lähtuda.

17. Nõustuda ei saa ka kaebaja väitega MKS §-s 117 sätestatud intressimäära

ebaproportsionaalsuse kohta. Arutlus, et maksuintressi eesmärk on ühelt poolt hüvitada

maksukohustuse õigeaegse täitmata jätmisega tekkiv kahju ning teisalt motiveerida

maksukohustuslast enda kohustusi nõuetekohaselt täitma, on iseenesest õige. Sellest ei saa aga

teha järeldust, et maksuintressi määr peaks olema sõltuvuses rahaturuintresside suurusest ega

tohiks neist olla oluliselt kõrgem. Maksutulu õigeaegne ja korrektne laekumine on riigi

seisukohast ülioluline küsimus, kuivõrd sellest sõltub olulises osas avaliku võimu teostamine

ja avalike teenuste osutamine. Seetõttu peavad seadusandjal olema laialdased võimalused

kehtestada meetmeid maksutulu laekumise tagamiseks. Motiveerimaks maksukohustuslast

maksukohustuste õigeaegseks ja korrektseks täitmiseks peabki intress olema oluliselt suurem

laenuturul kohaldatavatest intressimääradest. Jäädes varasemas kohtupraktikas selles

küsimuses mitmel korral väljendatud seisukoha juurde, leian, et 0,06%-list päevaintressimäära

ei saa pidada ebamõistlikult suureks. Võrreldes eraõiguslikes suhetes kohaldatavate

intressimääradega tuleb maksuintressi puhul silmas pidada ka seda, et maksude tasumise

õigsuse kontrollimine on avalikule võimule kulukas ja keeruline tegevus ning on igati õiglane,

et sellest kulust suurema osa kannavad isikud, kes oma maksukohustusi korrektselt ei täida.

MKS §-s 117 kehtestatud intressimäära proportsionaalsuse ja põhiseaduspärasuse küsimust

on Tallinna Ringkonnakohus vaaginud haldusasjades 3-04-426 ning 3-08-1466 tehtud

otsustes, leides mõlemal juhul, et kohaldatud intressimäär ei ole ebamõistlikult suur.

Viimatinimetatud haldusasjas tehtud otsuses märkis ringkonnakohus sedagi, et maksud

deklareerimata ja tasumata jätnud isik tekitab riigile ka otsest varalist kahju sellega, et lükkab

enda seadusest tuleneva maksuarvestuse pidamise kohustuse maksuhaldurile ning maksu

määramine ja sissenõudmine toob kaasa olulisi rahalisi kulutusi. Sarnaseid kulutusi ei kaasne

üldjuhul kohustuste mittenõuetekohase täitmisega eraõiguslikes suhetes. Seegi õigustab

maksuintressi määra olulist erinevust laenuturu intressidest. Nõustuda ei saa kaebaja

seisukohaga, et 0,06%-line intressimäär on karistusliku iseloomuga. Intressimäära suurus

iseenesest ei muuda seda karistuslikuks. Mingisuguse mõjutusvahendi määratlemine

karistusena või mingisuguste kohustuste täitmist tagava mittekaristusliku mõjutusvahendina

on peaasjalikult seadusandja-poolse defineerimise küsimus. Seadusandja ei ole maksuintressi

määratlenud karistusena. Seetõttu ei ole seda alust ka karistusliku meetmena käsitada.

18. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole taotlenud enda

kasuks menetluskulude väljamõistmist, jäävad poolte kulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/

Kristjan Siigur

kohtunik