4-13-8755/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

4-13-8755

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.01.2014. a Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Kohtunik Ene Muts Kohtuistungisekretär Mari Jürgenson Väärteoasja number 4-13-8755 (2780,13,004396) Väärteoasi H.S-i väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi Kohtuvälise menetleja esindaja

Lõuna Prefektuuri esindaja, ülemkonstaabel Gunnar Rätsepuu Menetlusalune isik H.S, isikukood: XXX; elukoht: XXXX; töökoht: XXXX AS e-post: XXXX RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 107 lg 1 p 1; § 113 lg 2 Süüdi tunnistada H.S LS § 201 lg 2 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) päeva aresti.

Kohustada H.S ilmuma aresti kandmiseks Lõuna Prefektuuri Tartu arestikambrisse Riia 179a, Tartus hiljemalt 28.02.2014. a.

Karistuse kandmise aja algust arvestada alates H.S-i aresti kandmiseks arestikambrisse ilmumisest.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kirjaliku apellatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 13.02.2014.a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

V™S § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

PPA Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Tartu politseijaoskonna patrullpolitseiniku R.

Peetsmanni poolt 06.12.2013 väärteoasjas nr 2780,13,004396 koostatud väärteoprotokolli nr AB 1332927 (tlk 2) kohaselt juhtis H.S 06.12.2013 kell 10.15 Tartu linnas Võru tn mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust olles 01.06.2013 politseikonstaabel T. Ainsoo poolt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kirjeldatud tegevusega rikkus H.S LS § 90 lg 1 p 1, 3 nõudeid, pannes sellega toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Väärteo protokollist nähtuvalt on H.S tutvunud V™S §

19 sätestatud õiguste ja kohustustega. 31.12.2013 saatis kohtuväline menetleja väärteoasja V™S § 71 lg 2 ja § 83 lg 2 alusel Tartu Maakohtule arutamiseks (tlk 1, 5).

H.S-i väärteoasi nr 2780,13,004396 LS § 201 lg 2 järgi määrati arutamisele

22.01.2014 kell 16.00. 18.01.2014 e-kirjas teatas H.S kohtule, et tal ei ole võimalik tervislikel põhjustel kohale tulla ja palus määrata uus kuupäev veebruari keskpaika

(tlk 13-14). 20.01.2014 e-kirjas selgitas kohus H.S-ile, et tema poolt taotletud kohtuistungi edasilükkamise põhjused pole mõjuvad ning taotluse rahuldamiseks alust ei ole.

Kohus selgitas menetlusalusele isikule, et kui tal esinevad mõjuvad põhjused tervislikust seisundist tulenevalt, siis lähtuvalt KrMS § 170 lg 4 tuleb tal esitada kohtule vormikohane arstitõend. Kui kohtule arstitõendit esitata, siis tulenevalt V™S § 90 lg 1 alusel võib kohus asja arutada menetlusaluse isiku osavõtuta (tlk 15). 21.01.2014 kohtule saadetud e-kirjas andis H.S teada, et tal ei ole kohtule hetkel esitada tõendit oma tervisliku seisundi kohta ja teatas, et tal ei ole tõesti võimalik ilmuda kohale selleks ajaks (tlk 16-17). Ta ei esitanud kirjalikke tõendeid oma väidete kinnitamiseks. 22.01.2014 H.S kohtuistungile ei ilmunud.

V™S § 2 kohaselt, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse eristusi. KrMS §

170 lg 2 p 3 kohaselt on kutsutu ilmumata jäämise mõjuvaks põhjuseks raske haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mis ei võimalda isikul ilmuda menetleja juurde. Vastavalt sama paragrahvi lg 4 esitab nimetatud takistuse esinemise kohta isik menetlejale tõendi. Tõendi vormi ja väljaandmise korra kehtestab sotsiaalminister. Menetlustoimingule väljakutsutud isiku enda haigestumise või lähedase isiku ootamatu raske haiguse kohta vormistava tõendi vormi ja väljaandmise kord on sätestatud sotsiaalministri 22.06.2004 määrusega nr 85. Vastavat tõendit H.S kohtuistungile mitteilmumise põhjendamiseks ei esitanud. 22.01.2014 kohtuistungil (tlk 18) määras kohus arutada asja ilma menetlusaluse isiku osavõtuta V™S § 90 lg 1 alusel, kuna käesolevas asjas puuduvad tõendid selliste objektiivsete asjaolude esinemise kohta, mis menetlusalusest isikust sõltumatu põhjendatud takistusena teinuks tal võimatuks kohtuistungile ilmumise. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi kohtuistungil väärteoprotokolli märgitu juurde ning leidis, et H.S-i poolt toime pandud väärtegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Sellest lähtuvalt taotles kohtuvälise menetleja esindaja H.S süüdi tunnistada LS § 201 lg 2 järgi. Võttes arvesse isiku eelnevaid rikkumisi ja eelkõige vaadates tagasi otsusele, mis on tehtud Tartu Maakohtu poolt 30.08.2013 ja mille rikkumise iseloom oli raskem, kuna tegemist oli joobes juhtimisega. Sel korral oli tegemist õnneks ainult juhtimisõiguseta sõitmisega.

Määratud karistus pole isiku poolt täide viidud. Politsei taotleb isikule 8 päeva aresti, kuna rahaline mõjutusvahend tundub, et ei kanna oma eesmärki.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Vastavalt LS § 201 lg 2 karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindaja ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale leiab, et H.S-i käitumises esinevad LS § 201 lg 2 sätestatud süüteokoosseisu objektiivsed kui subjektiivsed tunnused. Teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid väärteoasja materjalidest ei nähtu. LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemine menetlusaluse isiku käitumises väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega:

- on LS § 91 06.12.2013 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tlk 13). H.S lg 2 p 3 alusel kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. H.S on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud;

- 23.12.2013 Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega (tlk 10), millest selgub, et H.S ei ole juhtimisõigust;

-

omakäeliselt kirjutatud ütlustega väärteoprotokollis (tl 2). H.S- H.S-i Orav andis ütlusi, et juhtis autot juhtimisõiguseta. Kahetseb oma tegu. Menetlusaluse isiku süüd omaksvõtvad ütlused on dokumentaalsete tõenditega tõendatud.

Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. H.S-ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad.

H.S iseloomustab tema varasem karistatus Tartu Maakohtu 30.08.2013 otsusega väärteoasjas nr 4-13-4157 (tlk 19). Menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendist (tlk 7-9) nähtuvad H.S-ile määratud eelnevad karistused

AS § 71, ÜTS § 547 lg 1 ja LS § 201 lg 2, 224 lg 2 järgi.

Lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada H.S edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest leiab kohus, arvestades temale inkrimineeritud väärtegu ja süü suurust, ei ole teda võimalik karistada rahatrahviga ning teda tuleb karistada karistusega, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega, nimelt arestiga. Karistuse mõistmisel H.S-ile peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üldkui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Samuti on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Kohus märgib, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud teole (p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Eelnevat arvestades tuleb H.S-ile LS § 201 lg 2 järgi mõista karistuseks 6 päeva aresti. Võrreldes eelneva liiklusseaduse rikkumisega seotud väärteoga on tegu kergem ja sellest sõltub ka karistusmäär. V™S § 199 lg 3 kohaselt jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta selle tegemisest.

Ene Muts kohtunik