1-14-1215/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedelama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et B.J on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.
Legislator headnote
AI generated1-14-1215/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et B.J on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht
11. veebruar 2014. a Tartus, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-14-1215
Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi B.J-i (B.J) süüdistus KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses, menetletud kiirmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Jüri Vissak Süüdistatav B.J
Eluvõi asukoht ja aadress: XXX Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistatud 8 (kaheksal) korral, viimati 16.12.2013 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt KarS § 424 alusel 11 (üheteistkümne) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päevase vangistusega tingimisi 3 (kolme) aastase katseajaga; väärtegude eest karistatud ei ole Tõkend: tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja Määratud korras advokaat Kaja Kiilo
RESOLUTSIOON
Süüdi tunnistada B.J KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta (üks) vangistust.
KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka B.J-i eelvangistuses viibitud aeg
08.-10.02. 2014. a, so 3 päeva ja mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 (kolm) (üksteist) (kakskümmend seitse) kuud 27 päeva vangistust.
KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust B.J-ile
Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 16. detsembri 2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-
13-11362 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuud 28 (üksteist) (kakskümmend
kaheksa) päeva
vangistust, võrra ning mõista B.J-ile
lõplikuks ärakandmisele
kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud ja 25 päeva (üks) (üksteist) (kakskümmend viis) vangistust. KarS § 69 ja § 74 lg 5 alusel asendada B.J-ile mõistetud 1 aasta 11 kuu ja 25 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 1450
(tuhat nelisada viiskümmend) kahe tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 2 ( ) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:
1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et B.J on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.
Määrata B.J
üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla
Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja
poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.
KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1, 189 lg 2 ja 2565 lg 2 alusel mõista B.J-ilt välja menetluskulu järgmiselt:
sundraha 266 (kakssada kuuskümmend kuus) eurot 25 senti;
määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 184 (ükssada kaheksakümmend neli) 20 senti
KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel määrata, et B.J on õigus tasumisele kuuluv
menetluskulu tasuda vabatahtlikult 12 kuu (kaheteistkümne)
jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele
10220034796011 (SEB Pank, alates 01.02.2014 EE891010
220034796011) või 221023778606
(Swedbank alates, 01.02.2014 EE932200
221023778606) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal, alates 01.02.2014 EE403300333416110002), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri
2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime.
Menetluskulu on
võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleeriva
te menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud:
B.J süüdistatakse selles, et tema juhtis 08.02.2014 kella 09.35 paiku Tartus Pihlaka tänaval suunaga Aardla tänava poole sõiduautot BMW 730i, reg nr XXX XXX, olles alkoholijoobes. Kuriteo kvalifikatsioon:
Sellega pani B.J toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kahju ei ole, tsiviilhagi ei ole. Karistuse liik ja määr: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks
1 (üks) aasta vangistust. Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 3 (kolm) päeva (08.-10. veebruarini 2014), mille vältel B.J oli kahtlustatavana kinni peetud, seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega 16.12.2013 mõistetud vangistuse ärakandmata osa – 11 (üheteistkümne) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päevase vangistuse võrra ja mõista B.J-ile liitkaristuseks 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. KarS §-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada B.J-ile mõistetud 1 (üks) aasta 11 (üheteist) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust KarS § 69 lg 1 alusel 1450 (ühe tuhande neljasaja viiekümne) tunnise üldkasuliku tööga, mille B.J on kohustatud ära tegema 2 (kahe) aastase tähtaja jooksul.
Üldkasuliku töö tegemisel peab ta järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elab kohtu määratud alalises elukohas;
ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava isikut määrata, et B.J on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.
II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.
Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepped järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse B.J süüdi tunnistada KarS
§ 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
III Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
Käesolevas kriminaalasjas tuleks süüdimõistetult välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 532.50 eurot. Samas annab KrMS § 2565 lg 2 kohtule õiguse kiirmenetluses lahendatud kriminaalasjas vähendada sundraha suurust poole võrra ja kohus peab seda käesoleval ajal põhjendatuks kohaldada. Samuti peab kohus põhjendatuks välja mõista KrMS § 175 lg 1 p-de 4 kohaselt kaitsjatasu. Arvestades B.J-i sissetuleku suurust ja kohustust ülal pidada kahte alaealist last, peab kohus põhjendatuks juba kohtuotsuse kuulutamisel anda talle võimaluse tasuda menetluskulu vabatahtlikult 12 kuu jooksul.
Rutt Teeveer Kohtunik