2-13-16848/26 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Rein Pokk Tsiviilasja number 2-13-16848 Määruse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2014.a, Pärnu Tsiviilasi Swedbank AS hagi S.S. vastu võla ja kõrvalnõuete nõudes summas 26 271.36 eurot ning lisanduva viivise nõudes Menetlustoiming Hagi läbi vaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Swedbank AS, registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, Tallinn, lepinguline esindaja Marge Sillamaa, e-post marge.sillamaa@swedbank.ee Kostja S.S., isikukood x, elukoht x, esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Ants Nõmmik, e-post ants@ppnet.ee. RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldama kostja S.S. taotlus käesoleva tsiviilasja menetluse peatamiseks.

2. Jätta läbi vaatamata Swedbank AS hagi S.S. vastu võla ja kõrvalnõuete nõudes summas

26 271.36 eurot ning lisanduva viivise nõudes.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamine ei peata hagi tagamise määruse täitmist.

Asjaolud ja kostja taotlus

1. Pärnu Maakohtu menetluses on Swedbank AS hagi S.S. vastu võla ja kõrvalnõuete nõudes summas 26 271.36 eurot ning lisanduva viivise nõudes.

2. 07.01.2014.a esitas kostja kohtule taotluse, milles palub juhindudes TsMS § 354 lg l, § 356 1g

1 peatada kohtulik menetlus Pärnu Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-13-16848. Taotluse sisuline põhjendus: Pärnu Maakohtu menetluses olevas Swedbank AS haginõudes kostja vastu on esitatud nõude aluseks pooltevahelisest laenulepingust tuleneva kohustuse mittetäitmise võimatus kostja poolt hageja Swedbank AS ees. Kuna kostjal puuduvad nii täna kui

Tsiviilasi nr 2-13-16848

2 (2) ka edaspidi materiaalsed võimalused, et kostja saaks täita endapoolse kohustuse hageja Swedbank AS ees (tagatis on juba võõrandatud), likviidne realiseeritav kinnis/vallasvara mul puudub, siis seetõttu on kostja esitanud Pärnu Maakohtusse enda suhtes pankrotiavalduse. Kuna pankrotimenetluses kaotan ma pankrotimenetluse ajaks tsiviilkohtumenetlus teovõime ning samas sõltub pankrotimenetluses tehtavast otsusest juba käimasoleva kohtuliku menetluse edasine õiguslik/menetluslik staatus, siis on igati õigustatud ja põhjendatud menetluse peatamine käesolevas tsiviilvaidluses kuni otsuseni minu poolt esitatud pankrotimenetluses.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3. Kohus, tutvunud kostja taotlusega, leiab, et kostja taotlus menetluse peatamiseks, tuleb jätta rahuldamata.

Kostja palub kohtul peatada käesoleva tsiviilasja menetlus, kuni pankrotimenetluses otsuse tegemiseni. Kostja on esitanud 07.01.2014.a Pärnu Maakohtusse pankrotiavalduse, paludes kuulutada välja enda pankrot. 15.01.2014.a nimetas kohus S.S.e pankrotimenetluses tsiviilasjas nr x-xx-xxxx pankrotihalduri.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 sätestab hagi läbivaatamata jätmise alused. TsMS § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Pankrotiseaduse § 43 lg 2 kohaselt, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata.

Kuna kohus on algatanud S.S.e pankrotimenetluse ning nimetanud ajutise pankrotihalduri, tuleb Swedbank AS hagi S.S. vastu võla ja kõrvalnõuete nõudes summas 26 271.36 eurot ning lisanduva viivise nõudes jätta läbivaatamata.

TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

4. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Seega seoses hagi läbi vaatamata jätmisega jäävad menetluskulud hageja enda kanda, va hagiavalduse esitamiselt taustud riigilõiv, mille kohus tagastab hagejale vastavasisulise avalduse esitamisel (TsMS § 150 lg 1 p 3). TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

/allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik