2-14-50062/2 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht 11.veebruar 2014, Pärnu Tsiviilasja number 2-14-50062 Tsiviilasi G.S., M.S., L.S. (seadusliku esindaja K.S. kaudu) hagi E.S. vastu elatise väljamõistmiseks Menetlustoiming Menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja 1: G.S. (isikukood x), Hageja 2: M.S. (isikukood x) Hageja 3:L.S. (isikukood x, hagejate elukoht hagiavalduse kohaselt kostja E.S. juures x) Hagejate seaduslik esindaja: K.S. (isikukood x, elukoht x) Kostja: E.S. (isikukood x, elukoht x)

RESOLUTSIOON

1. Jätta G.S., M.S., L.S. (seadusliku esindaja K.S. kaudu) hagi E.S. vastu elatise väljamõistmiseks menetlusse võtmata ja tagastada avaldus koos lisadega selle esitajale.

2. Menetluskulud jäävad K.S. kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

ASJAOLUD K.S. esitas 04.02.2014 Pärnu Maakohtule oma alaealiste laste G.S., M.S. ja L.S. nimel hagi laste ema, E. S. vastu elatise väljamõistmiseks. Hagi põhjenduste kohaselt hagejad elavad koos kostjaga xxxxxx, laste nimel käesoleva hagi esitanud isa elab xxxxxxxxx ja maksab xxxxx Maakohtu xxxxxxxx kohtumaja 23.05.2012 määrusega kinnitatud kompromissi alusel laste ülalpidamiseks elatist laste ema arveldusarvele iga kuu kokku 350 € (116,67 € ühe lapse kohta). Laste isa leiab, et ema ei panusta laste ülalpidamisse emaga võrdselt. Lisaks sellele, et ema ei panusta omalt poolt piisavalt, et tagada hagejatele vajalik ülalpidamine, rikub laste ema omapoolset kohustust ka seeläbi, et ei kasuta laste isa poolt makstavat elatist sihtotstarbeliselt, sest isa poolt makstavat elatist ei kasutata mitte üksnes laste, vaid ka laste ema ja tema uue elukaaslase vajaduste rahuldamiseks. Seda kinnitab asjaolu, et lapsed on sunnitud igapäevaselt käima ringi väga viletsas seisus riietes, riidd on vanad ja katkised ning hagejate ema väidetel ei

Tsiviilasi nr 2-14-50062

ole tal raha, et soetada lastele korralikke riideid. Nädalavahetustel isa juures käies ei ole lastel samal põhjusel kaasas vahetusriideid. Samuti puudub laste emal väidetavalt raha, et toimetada hagejaid xxxxxxx xxxxxxxxxx isa juurde, ka selle eest peaks laste ema hinnangul tasuma isa. Hagiavalduses märgitakse, et hagejad koos kostjaga kolisid hiljuti xxxxxxx, kuna ema leidis uue elukaaslase. Elukaaslane kuritarvitab aga alkoholi ja hagejate hinnangul on tõenäoline, et osaliselt kulud laste ema sissetulek ja ka isa poolt hagejatele makstav elatis laste ema ja tema uue elukaaslase igapäevaste vajaduste (sh alkohol) rahuldamisele. Hagejad leiavad, et ehkki nad elavad koos emaga, on nad õigustatud esitama ema vastu elatishagi, kuna ema ei täida oma ülalpidamiskohustust. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista igakuine elatis 116,67 € iga lapse kohta (kokku 350 €) kuus, mis kanda laste isa pangakontole, et isal oleks võimalik kontrollida ja tagada, et laste ema omapoolset ülalpidamiskohustust hagejate suhtes täidab. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, sest avaldus ei vasta hagiavaldusele kehtestatud vorminõuetele, hagiavaldus on esitatud seadusliku aluseta ning selleks õigustamata isiku poolt.

2. Hagiavaldus on allkirjastamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 338 lg 1 p 8 järgi peab kohtule esitatavas menetlusdokumendis olema menetlusosalise või tema esindaja allkiri, elektroonilise dokumendi puhul digitaalallkiri või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldav tunnus. Hagiavaldus on kohtule esitatud paberkandjal. Kuna avalduse menetlusse võtmisest tuleks keelduda ka juhul, kui avaldus oleks allkirjastatud, ei pea kohus põhjendatuks enne avalduse menetlusse võtmisest keeldumist jätta see TsMS § 3401 lg 1 alusel käiguta ja anda hagejate esindajale tähtaeg avalduse allkirjastamiseks.

3. TsMS 3 lg 1 järgi kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 3 lg 2 sätestab, et seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Praegusel juhul on alaealiste laste nimel esitanud elatise väljamõistmise hagi lastest lahus elav isa lastega koos elava ema vastu. Kohus leiab, et K. S. esitatud nõue on vastuolus perekonnaseaduses alaealiste laste esindamist, ülapidamist ja elatise väljamõistmist reguleerivate sätetega.

4. Hagejateks elatise asjas on lapsed. Alaealised lapsed on piiratud teovõimega ning saavad kohtumenetluses osaleda teovõimelise esindaja kaudu. Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt hagejad on sündinud K.S. ja E.S. abielust vastavalt xxxx.a, xxxx.a ja xxxx.a. Hooldusõiguse määramise kohta kohtulahendit ei ole ning PKS § 117 lg 1 alusel on vanematel hagejate suhtes ühine hooldusõigus. Hagiavalduse kohaselt lapsed elavad koos emaga xxxxxx ning isa elab lastest eraldi xxxxxxxx. Asjaoludest järelduvalt elavad lapsed koos emaga vanemate kokkuleppel (hagist ei nähtu, et isa oleks sellise elukorralduse vastu). Hooldusõiguslik vanem on perekonnaseaduse (PKS) § 120 lg 1 kohaselt lapse seaduslik esindaja, ühist hooldusõigust omavatel vanematel on laste ühine esindusõigus. Kui vanem esindab last iseseisvalt, eeldatakse teise vanema nõusolekut (PKS § 120 lg 7). Arusaadavalt ei kehti teise vanema nõusoleku eeldus aga juhul, kui üks vanem esitab laste esindajana elatise nõude teise vanema vastu. PKS § 120 lg 4 sätestab, et ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava (st lapsega alaliselt koos elava) vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Eelnevast tuleneb, et lastest lahus elaval vanemal ei ole õigust lapsi üksinda esindades esitada nende nimel elatise nõuet lastega koos elava vanema vastu.

Tsiviilasi nr 2-14-50062

5. Hagiavalduses viidatud Riigikohtu 2013.a jaanuarikuu lahend (ilmselt on silmas peetud 16.01.2013 lahendit asjas 3-2-1-160-12) käsitleb olukorda, kus laps elab vaheldumisi teatud aja igas kuus kummagi vanemaga (lapsel on mitu elukohta). Praeguses asjas on asjaolud teised ning viide sellele riigikohtu lahendile ei ole asjakohane Nimetatud Riigikohtu lahendi põhjal ei saa perekonnaseadust tõlgendada selliselt, et lastest lahus elav vanem võib esitada laste nimel elatise väljamõistmise nõude lastega koos elava vanema vastu. Seega praegusel juhul ei ole K.S. laste esindajaks, kelle esitatud avaldust kohus TsMS § 3 lg 2 alusel peaks menetlema. Õigustatud isikute nimel on hagiavalduse esitanud selleks õigust mitteomav isik.

6. Lisaks on avaldus ka sisuliselt ilmselt perspektiivitu. Ilmselt alusetud on väited selle kohta, et hagejate ema ülalpidamiskohustust ei täida. Ema poolt ülalpidamiskohustuse rikkumist ei saa järeldada üksnes isa põhistamata arvamusest, et ema ei panusta laste ülalpidamisse rahaliselt isaga võrdselt. Avaldusest nähtuvalt tugineb isa arvamus sellele, et laste riided on viletsad ja ema väidetel ei ole tal raha paremate riiete ostmiseks. Elatise suuruse määratakse kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades lapse kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise kasvatamise kulutusi. Hagiavalduse kohaselt elavad lapsed koos emaga, isa juures xxxxxxxxx käivad lapsed ainult nädalavahetustel (hagist ei selgu, kas igal nädalavahetusel või harvem). Hooldusõigusega vanemal, kelle juures laps teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel alaliselt elab, on õigus otsustada lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju ainuisikuliselt. Praegusel juhul laste igapäevaelu korraldamine suurema osa ajast ema ainupädevuses. Hagiavalduses ei ole näidatud laste ja nende ema elukoha aadressi xxxxxx, mistõttu jääb selgusetuks, kas isale on teada, kus ja millistes tingimustes lapsed ja nende ema tegelikult elavad. Samas isa ei ole hagiavalduses esile toonud, et lapsed oleksid näljas, täiesti hooldamata või peavarjuta. Sellest võib kohtu hinnangul järeldada, et ema tagab lastele vajaliku söögi, riietuse ja peavarju, samuti ema igapäevaselt kasvatab lapsi ja hoolitseb laste eest. Lastega alaliselt koos elava vanema igapäevast hoolitsust ei ole võimalik rahalisse vääringusse ümber hinnata. Hagiavalduses puudub ka igasugune laste tegelike kulude ja vajaduste arvestus ning seega on ilmselt alusetu laste nimel hagi esitanud isa väide, et ema panus laste ülalpidamisse ei ole piisav või võrdne isa makstava rahasummaga.

7. Hagiavalduses esitatud asjaolud, et laste riided on viletsad ning et ema olevat isale väitnud, et tal ei ole raha lastele korralike riiete ostmiseks ega laste isa juurde transportimise eest maksmiseks, viitavad pigem sellele, et laste isa makstav elatis ei ole piisav. Isa maksab elatist 116,67 € ühe lapse kohta kuus. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2013.a oli elatise miinimum 160 € kuus, alates 01.01.2014 kehtiva palga alammäära järgi on minimaalne elatis ühe lapse kohta 175 € kuus. Eeldatakse, et minimaalmääras elatis katab laste põhilised eluvajadused. Kui ema leiab, et tal ei ole piisavalt vahendeid laste kõikide kulude katmiseks, on tal õigus laste huvides esitada kohtule elatise suurendamise avaldus.

8. Lastest lahus elav isa taotleb emalt väljamõistetava elatise kandmist isa pangaarvele, sest ema ei kasutavat isa makstavat elatist sihipäraselt. Ka see (põhistamata) väide ei anna isale alust ega õigust laste nimel elatisehagi esitamiseks. PKS § 100 lg 1 alusel võib elatise maksmiseks kohustatud isik mõjuval põhjusel nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil, kui raha maksmisega. Seega juhul, kui ema ei kasuta elatusraha laste huvides, võib isa nõuda, et tal võimaldataks elatise maksmise asemel osta näiteks lastele vajalikke asju või tasuda mingeid laste püsikulusid. Kui lastega koos elav ema tõepoolest ei ole suuteline laste eest vajalikul määral hoolitsema, tuleb ümber vaadata ühise hooldusõiguse ja laste elukoha küsimused. Laste õigusi ei ole võimalik tagada sellega, et elatis mõistetakse lastega koos elavalt vanemalt välja lastest lahus elava vanema kasuks, kes ka ise maksab kohtulahendi alusel samadele lastele elatist. Kui kohus K.S.

Tsiviilasi nr 2-14-50062

esitatud hagiavalduse rahuldaks, tekiks olukord, kus laste ülalpidamiseks maksaks isa 350 € kuus ema pangaarvele ning ema oleks kohustatud sama summa tasuma isa pangaarvele. Vastupidiselt isa väidetele ei võimalda sellisel viisil elatise maksmine isal kontrollida ega tagada, et ka laste ema omapoolset ülalpidamiskohustust täidab. Hagi rahuldamine ei annaks olemasoleva olukorraga võrreldes laste ülalpidamiseks täiendavaid rahalisi vahendeid, vaid sisuliselt hakkaks ema maksma laste isale raha, mille arvelt viimane saaks oma elatise maksmise kohustust täita. Kõige eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagi ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset ning hagiaga ei ole võimalik saavutada hagejate esindaja taotletavat eesmärki

– tagada vanemate võrdne osalemine laste ülalpidamises.

9. Kõike eeltoodut arvesse võttes ning juhindudes TsMS § 371 lg 1 p-dest 9 ja 12 ning lg 2 punkti 2 teisest ja kolmandast alternatiivist, keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest ja tagastab selle esitajale. TsMS § 372 lg 6 järgi juhul, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

10. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 1 jäävad käesoleva hagiavalduse esitamisega seotud menetluskulud selle esitaja kanda. Teadaolevaid hüvitatavaid menetluskulusid asjas ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp Kohtunik