1-13-10287/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

11. veebruaril 2014. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-13-10287 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Kriminaalasi

N.S-i süüdistus KarS § 274 lg 1 ja § 121 järgi,

H.U ja J.D süüdistus KarS § 274 lg

1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Allar Nisu

1. süüdistatav

Kaitsja N.S Isikukood XXX; XXX

Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 3-l korral, viimati Viru Maakohtu 04.10.2012. a otsusega KarS § 121 järgi 1 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 1 kuu vangistust Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 03.10.2013. a kuni 03.10.2014. a Vandeadvokaat Ann Saar

2. süüdistatav

H.U Isikukood: XXX; XXX Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 03.09.2013. a kuni 03.09.2014. a Kaitsja Vandeadvokaat Anu Pärtel

3. süüdistatav

J.D Isikukood: XXX; XXXX Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata

Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 10.09.2013. a kuni 10.09.2014. a Kaitsja Advokaat Valli Murde

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada N.S KarS § 274 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada N.S KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista N.S-ile üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 1 (aasta) vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada N.S-ile karistuseks mõistetud 1 (ühe) aasta pikkune vangistus 730 (seitsmesaja kolmekümne) tunni üldkasuliku tööga.

N.S-i üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata KarS § 69 lg 3 alusel 1 (üks) aasta.

KarS § 69 lg 4 alusel kohustada N.S üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid ja täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas - XXX

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

N.S-ile kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdi tunnistada H.U KarS § 274 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui H.U ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

H.U-le kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdi tunnistada J. KarS § 274 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) D kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui J.D

18 (kaheksateistkümne) ei pane kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 1 sätestatule:

1. elab kohtu poolt määratud alalises elukohas – XXX

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territuooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

J.D-le kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab KarS § 73 ja § 74 alusel määratud katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 11.02.2014. a.

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta 2 CD-R plaati kriminaalasja juurde.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena N.S-ilt

sundraha osa (kolmsada kolmkümmend kaks) eurot ja riigi õigusabi kulud (kaheksakümmend neli) eurot.

Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud summas (nelisada kuusteist) eurot

tasumisele ositi (kaheteistkümne) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust on N.S kohustatud tasuma kuu vältel igakuiselt vähemalt

(kolmkümmend viis) eurot ja viimasel -ndal kuul (kolmkümmend üks) eurot menetluskulude täieliku hüvitamiseni.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena

H.U-lt

sundraha osa (kolmsada kolmkümmend kaks) eurot, toimikust koopia tegemise kulu senti ja riigi õigusabi kulud (ükssada kolmkümmend kaks) eurot.

Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud summas (nelisada kuuskümmend neli)

eurot senti tasumisele ositi (kaheteistkümne) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust on H.U kohustatud tasuma kuu vältel igakuiselt

vähemalt (kolmkümmend kaheksa) eurot ja viimasel -ndal kuul (nelikümmend kuus)

eurot ja senti kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena

J. -lt D

sundraha osa (kolmsada kolmkümmend kaks) eurot ja riigi õigusabi kulud

(kaheksakümmend neli) eurot.

Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud summas (nelisada kuusteist) eurot

tasumisele ositi (kaheteistkümne) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust on J.D kohustatud tasuma kuu vältel igakuiselt vähemalt

(kolmkümmend viis) eurot ja viimasel -ndal kuul (kolmkümmend üks) eurot kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni.

Juhul, kui N.S, H.U ja J.D ei pea kohtu määratud maksegraafikust kinni, pööratakse pärast esimese makse tegemata jätmist kohtuotsus menetluskulude sissenõudmiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või EE932200221023778606

(Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või

EE701700017001577198 (№rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkulepete sisu

N.S, H.U ja J.D süüdistatakse KarS § 274 lg 1 järgi selles, et nemad 11.07.2013 kella 20.45 ajal Tartus Turu 2 asuva Tasku keskuse Rimi toidupoes tungisid grupis koos kallale oma ametikohustusi täitvale OÜ Grifs turvatöötajale S.V. , kes oli palunud N.S, H.U ja J.D korrarikkumise tõttu Rimi toidupoest lahkuda. Tekkinud konflikti käigus ründas S.V. esmalt N.S, kes lõi peaga ühel korral vastu S.V. pead, misjärel lõi N.S veel S.V. jalaga ühel korral kõhupiirkonda. Seejärel lõi S.V. mitmel korral rusikaga peapiirkonda H.U.

Lisaks lõi S.V. rusikaga kahel korral peapiirkonda J.D . Üks J.D poolt tehtud löökidest tabas S.V. pead, teise löögi suutis S.V. aga käega tõrjuda. Samuti lõi ühel korral S.V. rusikaga peapiirkonda ka N.S. Lisaks üritasid N.S ja H.U üüa S.V. veel mitmel korral rusikatega peapiirkonda, kuid S.V. õnnestus löögid tõrjuda. Toimepandud teoga tekitati S.V. füüsilist valu ja tervisekahjustused

– parema V kämblaluu murd, pealaenaha pindmine vigastus ning hematoomid oimu ja kõrvataguse piirkonda.

Lisaks süüdistatakse N.S selles, et tema 13.07.2013 kella 22.00 ajal Tartumaal Luunja vallas Luunja aleviku lähistel paikneva Luunja silla juures asuva grillmajakese trepil lõi ühel korral rusikaga näkku A.P., mille tagajärjel kukkus A.P. grillmaja lähedusse pikali. Löömisega põhjustas N.S A.P. füüsilist valu ja tervisekahjustused – ninaja vasaku põlveliigese piirkonna marrastused, ülahuule põrutuse.

Sellega pani N.S toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo – teise inimese tervise kahjustamise ja löömise.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja nende kaitsjad nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 274 lõikes 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale N.S-ile karistuseks 8 kuud vangistust ja KarS §-s 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust.

KarS § 64 lõike 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima osalise suurendamise teel mõista N.S-ile liitkaristuseks 1 aasta vangistust, mis KarS § 69 lg 1 alusel asendada

730 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata N.S-ile üldkasuliku töö tegemiseks tähtaeg 1 aasta ja 6 kuud.

KarS § 274 lõikes 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale H.U-le karistuseks 5 kuud vangistust.

KarS § 73 lg 1, 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui H.U ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 274 lõikes 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale J.D-le karistuseks 4 kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui J.D ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Tsiviilhagi ei ole esitatud.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavatele arusaadav ja nad jäid kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatavate, nende kaitsjate ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepped järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et kõik süüdistatavad on sõlminud kokkulepped oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse N.S süüdi tunnistada KarS § 274 lg 1 ja § 121 järgi ning H.U ja J.D KarS § 274 lg 1 järgi, mõistes neile karistused vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas

N.S-i menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu

48 eurot ja kohtumenetluses 36 eurot, s.o 84 eurot.

H.U menetluskuluks on toimikust koopia tegemise kulu 0,45 eurot, määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 96 eurot ja kohtumenetluses 36 eurot, s.o 132 eurot.

J.D menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 48 eurot ja kohtumenetluses 36 eurot, s.o 84 eurot.

Kõigi süüdistatavate menetluskuluks on veel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot).

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

Kõik süüdistatavad on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalusel neid vähendada ja seejärel maksta ositi.

Kohus leiab, et süüdistatavate taotlused tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel rahuldada arvestades nende majanduslikku olukorda. N.S ja H.U ei tööta käesoleval ajal.

N.S puudub eriala, ta soovib seda uuel õppeaastal hakata omandama. Nad on poolvennad ja mõlemad ema ülalpidamisel. J.D töötab, kuid teenib miinimumpalka. Seega käib kõigi menetluskulude hüvitamine neile üle jõu, mistõttu kohus vähendab väljamõistetavat sundraha 200,50 euro võrra ja annab seejärel süüdistatavatele võimaluse tasuda menetluskulud ositi ühe aasta jooksul.

Ingeri Tamm Kohtunik