1-14-673/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-14-673

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. veebruaril 2014 Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasja number 1-14-673 (14230200025)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Liisi Kisler

Tõlk

Eevi Pant

Kriminaalasi P.A süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses

Kohtuistungi aeg 11.02.2014

Prokurör Natalja Kutepova

Süüdistatav P.A – isikukood XXX; Eesti kodanik; keskeriharidusega; elukoht: XXX; töötab juhutöödel; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend – elukohast lahkumise keeld

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada P.A KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista

4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 73 alusel ei pöörata vangistust täitmisele, kui süüdimõistetu 3 (kolme)-aastase katseajal kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

2.Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel P.A-lt ära võtta mootorsõiduki juhtimisõigus 4 (neljaks) kuuks .

Liiklusseaduse § 127 alusel tuleb P.A loovutada juhiluba Maanteeametile 5 (viie)

tööpäeva jooksul arvates otsuse jõustumist.

3. Välja mõista P.A-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse:

määratud

kaitsjale makstud tasu (ükssada kaheksa) , ekspertiisi tegemise kulu eurot

(kolmkümmend kaheksa) eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 532,50 eurot (viissada kolmkümmend kaks eurot 50 senti).

KrMS § 180 lg 3 alusel kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 6 kuu jooksul võrdsetes osades arvates kohtuotsuse jõustumisest

Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB pangas või

EE932200221023778606 Swedbank pangas, viitenumber mõlemal juhul 2800049777; maksekorraldusele märkida kriminaalasja number 1-14-673 ja süüdimõistetu nimi.

Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju

Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS

P.A süüdistatakse selles, et tema 27.12.2013 kella 02.02 ajal juhtis Harjumaal Viimsi vallas Saha–Loo teel mootorsõidukit Ford Mondeo, registreerimisnumbriga

XXX, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 3958T kohaselt P.A-lt võetud veres tuvastati alkoholisisaldus ühes grammis veres 2,84 mg, laiendmääramatus +/- 0,06 mg/g), millega ta rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund liiklusseaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 alusel loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Seega pani P.A toime järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o KarS § 424 mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus P.A süüdi tunnistamist KarS § 424 järgi ning tema karistamist vangistusega 4 kuud. KarS § 73 alusel jätta karistus 3-aastase katseajaga tingimisi täitmise pööramata. Lisakaristusena, KarS § 50 lg 1 p 1 alusel, võtta süüdistatavalt mootorsõiduki juhtimise õigus

4 kuuks.

Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd, kahetses toimepandut ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus kohtul kokkulepe otsusega kinnitada.

Süüdistatav taotles menetluskulude tasumist osade kaupa 6 kuu jooksul pärast otsuse jõustumist.

Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus leiab, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning P.A tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

KrMS §-de 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu, määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 kuupalga alammäära ehk 532,50 eurot.

Arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja tema resotsialiseerumisväljavaateid, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks osade kaupa, s.o 6 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest.

Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg

1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtunik