4-13-4252/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-13-4252

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2014, Tallinn Väärteoasja number 4-13-4252 (2316,13,004811) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik U.L, ik XXX, elukoht: XXX Kohtuvälise menetleja esindaja

Helme Künnapuu, Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond RESOLUTSIOON

1. U.L süüdi tunnistada NPALS § 15

ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 8 (kaheksa) päeva.

2. Mõistetud arest 6 (kaheksa) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas

Rahumäe tee 6/1 Tallinnas. Menetlusalusele isikule mõistetud aresti ärakandmist arvestada alates menetlusaluse isiku suhtes kriminaalmenetluses kohaldatud tõkendi vahistamine muutmisest või tühistamisest või mõistetava vangistuse ärakandmisest.

3. U.L-ilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeekspertiisi tegemisel tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011

SEB pank või nr EE932200221023778606 Swedbank, või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „U.L , 4-13-4252, joobeekspertiis“.

4. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu

Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 11.02.2014. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

02.06.2013 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1323629 selles, et 01.06.2013 kella 22.00 ajal peeti Tallinnas, Sõle tn 64 juures kinni U.L, kellelt võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel fentanüüli, nordasepaami ja 7-aminoklonasepaami sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.

Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et käib metadooniravil Merimetsa Haiglas hommikuti

08.00 kuni 10.00. Ravi on olnud 8 kuud. Väärteoprotokolli kohta ei oska öelda midagi, ei mäleta. Kui on kirjas, et eelmisel suvel, siis ei vaidle vastu. Eelmised arestid on ära kandnud. Käesoleval ajal on vahi all alates eelmisest laupäevast. Süüdistus KarS § 199 järgi, täpselt ei tea, ootab kohut. Karistusettepaneku kohta ei oska midagi öelda, tuleb ära istuda.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine on tõendatud ning kohtuväline menetleja taotleb väärteo toimepanemise eest aresti 10 päeva, mõistes välja ka menetluskulu.

Kohus, kontrollinud joobeseisundi tuvastamise uuringuakti, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS § 151

ettenähtud väärteo toimepanemises on uuringuaktis tuvastatuga tõendamist leidnud, kuivõrd menetlusalune isik oli tarvitanud arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet fentanüüli, nordasepaami ja 7-aminoklonasepaami, milliste ainete käitlemine on NPALS §

3 lg 1 sätete kohaselt keelatud, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millede kohaselt on menetlusalust isikut varem karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest nii rahatrahvidega, millised on jäetud tasumata, samuti on teda karistatud arestidega. Sellele vaatamata on menetlusalune isik jätkanud väärtegude ja varavastaste kuritegude toimepanemist. Arvestades taolisi

karistusandmeid ning asjaolu, et menetlusalust isikut on korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest, sh samalaadsete väärtegude toimepanemise eest, asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud ja trahvid jäetakse maksmata. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, so aresti.

Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritava väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Arvestades seda, et menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, leiab kohus, et süüdistatavale on võimalik määrata karistus mõningal määral alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuna aga menetlusalust isikut oli väärteoprotokolli koostamisele eelnevalt korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest erineva pikkusega arestidega, siis ei saa kohus mõista karistust oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või alammääras. Kuivõrd menetlusaluse isiku suhtes on koostatud süüdistusakt, milles menetlusalust isikut süüdistatakse varavastase kuriteo toimepanemises ja menetlusalune isik oli kuulutatud tagaotsitavaks ning tema suhtes oli kohaldatud tõkendit vahistamine, kuulub mõistetav arest ärakandmisele pärast kriminaalmenetluses kohaldatud tõkendi muutmist või tühistamist või mõistetava vangistuse ärakandmist.

Märt Toming kohtunik